Tugev majandus ei s\u00fcnni palkade allasurumisest, vaid sellest, et inimestel on kindlustunne ja v\u00f5imalus tarbida, kirjutab Jaak Aab.<\/p>\n
Eesti V\u00e4ike- ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsiooni (EVEA) presidendi Ille Nakurt-Murumaa seisukoht, et alampalka tuleks t\u00f5sta v\u00f5imalikult v\u00e4he<\/a>, sest vastasel juhul surevad paljud ettev\u00f5tted v\u00e4lja, k\u00f5lab esmapilgul mureliku ja vastutustundlikuna. L\u00e4hemal vaatlusel peegeldab see aga vana ja Eestis visalt p\u00fcsivat m\u00f5tteviisi, mille keskmes on madal palk kui konkurentsieelis. Tegelikkuses on just see l\u00e4henemine \u00fcks p\u00f5hjus, miks oleme kinni madala lisandv\u00e4\u00e4rtuse ja aeglase tootlikkuse kasvu l\u00f5ksus.<\/p>\n Alampalk ei ole abstraktne number statistikatabelis. See on reaalne sissetulek, millest k\u00fcmned tuhanded inimesed peavad katma oma igap\u00e4evased kulud nagu eluaseme, toidu, transpordi, laste vajadused.<\/p>\n Viimaste aastate hinnat\u00f5us on olnud erakordselt kiire, samal ajal kui alampalk on sellest selgelt maha j\u00e4\u00e4nud. Kui t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tav inimene ei suuda oma palgaga \u00e4ra elada, siis ei ole probleem mitte t\u00f6\u00f6tajas, vaid s\u00fcsteemis. Sellist olukorda nimetatakse palgavaesuseks ja just selles suunas viib alampalga “v\u00f5imalikult v\u00e4ike” t\u00f5stmine.<\/p>\n Sageli v\u00e4idetakse, et k\u00f5rgem alampalk p\u00e4rsib ettev\u00f5tete arengut. Tegelikult on m\u00f5ju sageli vastupidine. Madal palk hoiab ettev\u00f5tteid mugavustsoonis, kuna puudub surve investeerida tehnoloogiasse, t\u00f6\u00f6korraldusse v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate oskustesse. Kui t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on odav, pole tootlikkuse t\u00f5stmine prioriteet. K\u00f5rgem alampalk sunnib seevastu otsima efektiivsemaid lahendusi, automatiseerima, parandama juhtimist ja looma suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust. See on p\u00f5hjus, miks paljud k\u00f5rgema palgatasemega riigid on \u00fchtlasi ka k\u00f5rgema tootlikkusega.<\/p>\n Oluline on m\u00f5ista ka laiemat majanduslikku m\u00f5ju. Madala palgaga inimesed kulutavad peaaegu kogu oma sissetuleku esmatarbekaupadele ja teenustele. Kui nende sissetulek ei kasva, j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgemaks ka siseturg. See m\u00f5jutab otseselt just neid samu v\u00e4ikeettev\u00f5tteid, mille p\u00e4rast muretsetakse, aga mille tooteid ja teenuseid tarbitakse rohkem sisetarbimise kasvu juures. Tugev majandus ei s\u00fcnni palkade allasurumisest, vaid sellest, et inimestel on kindlustunne ja v\u00f5imalus tarbida.<\/p>\n EVEA presidendi argumentatsioon j\u00e4tab k\u00f5rvale ka sotsiaalse m\u00f5\u00f5tme. T\u00f6\u00f6 peab tagama inimv\u00e4\u00e4rse elu. Kui t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tamine ei v\u00f5imalda ots otsaga kokku tulla, nihkub vastutus riigile toimetulekutoetuste, sotsiaalteenuste ja kaudsete kulude kaudu. Sisuliselt subsideerib \u00fchiskond siis madalapalgalist \u00e4rimudelit maksumaksja rahaga. K\u00fcsimus on, kas see on \u00f5iglane ja j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n EVEA presidendi mure regionaalse t\u00f6\u00f6tuse kasvu osas ei vasta samuti tegelikkusele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja ameti\u00fchingute eestvedamisel lepiti 2023. aastal kokku miinimumpalga j\u00e4rkj\u00e4rgulises t\u00f5stmises 50 protsendini keskmisest palgast.<\/p>\n “Regionaalpoliitiliselt tuleks piirkondade t\u00f6\u00f6stust ja majandust elavdada riiklike meetmetega, mis seni j\u00e4\u00e4nud tagasihoidlikeks.”<\/p>\n Kokkuleppe elluviimisega t\u00f5usis miinimumpalk 2024. aastal 13 protsenti ja 2025. aastal kaheksa protsenti. Ometi on registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r kogu see aeg aastast aastasse langenud ja seda eriti Kagu-Eestis, mis on pikalt olnud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4ra poolest murelapseks ja kus keskmised ja mediaansissetulekud on madalamad kui pea k\u00f5ikjal mujal Eestis. Regionaalpoliitiliselt tuleks piirkondade t\u00f6\u00f6stust ja majandust elavdada riiklike meetmetega, mis seni j\u00e4\u00e4nud tagasihoidlikeks. Aga see on juba hoopis laiem teema.<\/p>\n Samuti on alampalga tase 50 protsenti keskmisest palgast saavutatud v\u00f5i seatud eesm\u00e4rgiks suuremas osas EL-i riikides<\/a>.<\/p>\n