Viimasel ajal on arutletud k\u00fcsimuse \u00fcle, kas looduskaitseliste piirangute seadmine on pigem juristide v\u00f5i looduskaitsjate p\u00e4devuses ning kellel on suurem \u00f5igus osaleda looduskaitseliste piirangute loomises. On arutatud, kas ja millisest ajahetkest ja kui palju peaks omanik saama piirangu talumise eest h\u00fcvitist.<\/p>\n
Eelnevatest k\u00fcsimustest on teravam aga k\u00fcsimus, kas need piirangud, mis erinevate looduskaitseliste v\u00e4\u00e4rtuste kaitseks ette n\u00e4hakse, on riigi soovitud eesm\u00e4rgi saavutamiseks \u00fcldse sobilikud.<\/p>\n
Metsaomanik, kes on s\u00fcdamega enda metsa hoidnud, sinna investeerinud ja majandanud, suudab looduskaitselistel eesm\u00e4rkidel seatud piiranguid ka tasuta taluda, kui seatud piirangud on arusaadavad ja sobilikud. V\u00e4ga raske on m\u00f5ista ja heaks kiita selliseid piiranguid, mis on nn mugavuslahendus ehk lahendus, mida kasutatakse laialdaselt ilma kohaspetsiifiliste anal\u00fc\u00fcsideta ja mille sobivus sellele paigale on k\u00fcsitav.<\/p>\n
“Mugavuslahendusena” seatud piirangud ei aita kaasa loodusv\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilimisele ja piiravad asjatult metsa majandamist. Paraku on “mugavuslahenduste” kasutamine loodukaitseliste piirangute seadmisel tavap\u00e4rane praktika.<\/p>\n
2025. aastal sai l\u00f5pu \u00fcks kaasus, kus vaieldi kohtus selle \u00fcle, kas Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamisel kehtestatud metsa majandamise piirangud on sealseid metsi arvestades sobilikud. Metsamaa omanikud otsustasid p\u00f6\u00f6rduda uute piirangute vastu kohtusse p\u00f5hjusel, et nende hinnangul oli tegemist “mugavuslahendusega”, millest ei ole kellelegi, sh ka loodusele, kasu.<\/p>\n
Toon v\u00e4lja m\u00f5ned markantsemad n\u00e4ited piirangute loomise protsessis.<\/p>\n
Esiteks<\/p>\n
Varbola vanad rannamoodustised olid kaitse all juba 1973. aastast alates (ENSV Varbola pinnavormide kaitseala). Uue kaitsekorra loomise vajadus tuli seadusest, mis n\u00f5udis varasemate kaitsekordade \u00fclevaatamist. See ei t\u00e4hendanud, et olemasolevat korda oleks olnud eluliselt tarvis rangemaks muuta.<\/p>\n
Kohtuistungil peetud arutelu tulemusena m\u00f6\u00f6nis ka halduskohus selges\u00f5naliselt, et “riigil puudub anal\u00fc\u00fcs selle kohta, kas varasemad piirangud t\u00f6\u00f6tavad ja kas seni olnud piirangute kehtima j\u00e4\u00e4mine seaks kaitsev\u00e4\u00e4rtused ohtu” (tsitaat kohtuistungi protokollist).<\/p>\n
Teisis\u00f5nu opereerisid metsaomanikud aastak\u00fcmneid olemasolevate piirangute raames ning kehtivad piirangud muudeti rangemaks ilma, et keegi oleks kunagi anal\u00fc\u00fcsinud, kas seda on \u00fcldse tarvis teha.<\/p>\n
Teiseks<\/p>\n
Uute ja rangemate metsamajanduslike piirangute loomisel kasutati “mugavuslahendust”. Hoolimata sellest, et uuendatud kaitsekorraga muudeti rangemaks metsamajandamisele etten\u00e4htud piirangud, puudus piirangute loomisel eksperthinnang selle kohta, millised oleksid antud asukohas m\u00f5istlikud, vajalikud ja j\u00e4tkusuutlikud metsamajandamisele etten\u00e4htavad piirangud.<\/p>\n
Ekspertteadmist koguti k\u00fcll linnu- ja taimeliikide kohta, kuid ulatuslikud metsamajandamisele kehtestatavad piirangud m\u00e4\u00e4rati sisuliselt ilma anal\u00fc\u00fcsita. Seda kinnitas kohtuistungil ka riigi esindaja, kes m\u00f6\u00f6nis, et sarnaseid piiranguid kasutatakse \u00fcle Eesti \u00fchtse mustrina ning konkreetset anal\u00fc\u00fcsi ei ole tehtud.<\/p>\n
Kehtivaid kaitse-eeskirju vaadates ilmneb, et samalaadseid metsamajanduslikke piiranguid on rakendatud nii M\u00e4rjamaa j\u00e4rtade (kohalikus keelepruugis nimetatakse j\u00e4rtadeks neid rohumaid, mis kevadeti t\u00e4ituvad veega ning kujunevad ajutisteks j\u00e4rvedeks) kaitse-eeskirjas kui ka Ohepalu looduskaitseala ja K\u00e4rasi looduskaitseala kaitse-eeskirjades, hoolimata nende alade v\u00e4ga erinevast looduslikust iseloomust.<\/p>\n
Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitsealal on valdavad \u00f5hukesed loo- ja r\u00e4hkmullad. M\u00f5ningast sarnasust v\u00f5ib leida M\u00e4rjamaa j\u00e4rtadega, kuid Ohepalus puuduvad looalad t\u00e4ielikult. Vastupidi, tegemist on valdavalt m\u00e4rgade metsade ning rabade ja soodega.<\/p>\n
“Ka p\u00f5hjendused nende piirangute kohta on erinevates kaitse-eeskirjades v\u00e4ga sarnased.”<\/p>\n
Ka K\u00e4rasi looduskaitsealal on tegemist peamiselt soometsadega, mille \u00f6koloogiline loogika ja majandamistingimused erinevad oluliselt Varbola vanade rannamoodustiste alast. Ka p\u00f5hjendused nende piirangute kohta on erinevates kaitse-eeskirjades v\u00e4ga sarnased. Seda vaatamata asjaolule, et looduslikud tingimused on nendes piirkondades v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n
Teisiti \u00f6eldes, hoolimata sellest, et metsamajandamisele etten\u00e4htud piirangud on \u00fcpris ranged, ei hinnanud nende sobivust konkreetsele piirkonnale keegi. Kohaldati seda, “mida alati”, kuid mitte keegi ei olnud anal\u00fc\u00fcsinud, kas uued piirangud tagavad, et ka 60 aasta p\u00e4rast oleks Varbola linnuse \u00fcmbruses olevatel vanadel rannamoodustistel taas ilus okaspuumets.<\/p>\n
Kolmandaks<\/p>\n
Konkreetse kaitsekorra kehtestamise osas on teada, et teatud kaitsealasse j\u00e4\u00e4vate kinnistute osas ei aita kehtestatud metsamajanduslikud piirangud kaasa riigi soovitud kaitse-eesm\u00e4rgi saavutamisele.<\/p>\n
Mitmed metsakinnistud koormati piirangutega p\u00f5hjusel, et need on \u00fcldiselt maastikukaitsealana olulised, sest on moodustunud ilus ja metsane tervikpilt. Seejuures on oluline, et ajaloolistelt kaartidelt<\/a> n\u00e4htub, et n\u00fc\u00fcdne ilus metsane pilt on tekkinud just inimtegevuse tulemusena.<\/p>\n 1899. aasta tsaariarmee kaardilt selgub, et kohalik m\u00f5isnik on umbes 120 aastat tagasi teinud antud alal hiiglasliku sadu hektareid h\u00f5lmanud lageraie. Selle tulemusena hakkas kasvama uus okaspuu enamusega metsap\u00f5lv, mis on j\u00f5udnud eriti kuusikutes vanuse piirile ning mille osas n\u00fc\u00fcd riik leiab, et see on ilus ja selle kaitseks tuleks seada t\u00e4iendavad ranged piirangud.<\/p>\n On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et piirangute loomisel on l\u00e4htutud eba\u00f5igest ja loodusseadusi eiravast eeldusest, justkui oleks mets muutumatu suurus, mis j\u00e4\u00e4b selliseks aegade l\u00f5puni, ehkki tegelikult see nii ei ole.<\/p>\n