“Tegurid, mis noore \u00f5igusrikkumiseni viivad, v\u00f5ivad olla mitmesugused. Jutt n-\u00f6 pahadest s\u00f5pradest, on osaliselt t\u00f5si, kuid see on pigem s\u00fcnergia, kus noored teevad asju koos,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli kriminoloogia teadur Anna Markina. Teisis\u00f5nu kompavad noored piire paljuski r\u00fchmakuuluvuse n\u00e4itamiseks. S\u00f5prade k\u00f5rval loevad aga ka n\u00e4iteks usalduslikud suhted vanematega ja see, kas noorele meeldib koolis k\u00e4ia.<\/p>\n
“Jutt n-\u00f6 pahadest s\u00f5pradest, on osaliselt t\u00f5si, kuid see on pigem s\u00fcnergia, kus noored teevad asju koos.”<\/p>\n
Oma peagi kaitstavas doktorit\u00f6\u00f6s uuris Markina \u00fchest k\u00fcljest, milline on Eesti 12\u201316-aastaste noorte \u00f5igusrikkumiste ja ohvriks langemise m\u00e4\u00e4r. Selleks kasutas ta aastatel 2006, 2013\/2014 ja 2023\/2024 rahvusvahelise noorte \u00f5igusrikkumise uuringu (ISRD) raames kogutud andmeid. Kolme k\u00fcsitlusp\u00f5hise uuringulaine peale h\u00f5lmas uuring enam kui 12\u00a0000 Eesti noort.\u00a0<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest huvitas Markinat, kas Eestis \u00f5igusrikkumisi toime pannud noorte kohtlemiseks kasutatavad meetmed on asjakohased \u2013 eriti peale 2018. aasta alaealiste \u00f5igusrikkujate erikohtlemise reformi. “Aastatel 2006 ja 2014 oli \u00fcsna tavaline, et vanemad ei saanudki noore teost teada. Viimases laines m\u00e4rkis aga umbes 80 protsenti noori, et vanemad said teada. See on \u00fclioluline,” toob teadur v\u00e4lja.<\/p>\n
P\u00f5nevus ja piiride kompamine<\/p>\n
Kuigi osaliselt p\u00f5hineb Anna Markina doktorit\u00f6\u00f6 intervjuudel seadusega pahuksisse l\u00e4inud noortega, l\u00e4htus ta eesk\u00e4tt ISRD uuringu andmetest. “Metoodiliselt on tegemist enesekohase aruandlusega, kus palusime noortel tunnistada, kas nad on viimase aasta jooksul v\u00f5i kunagi elu jooksul m\u00f5ne \u00f5igusrikkumise toime pannud,” kirjeldab ta. K\u00fcsitlused olid anon\u00fc\u00fcmsed ja enne anal\u00fc\u00fcsi puhastasid uurijad neist v\u00e4lja n-\u00f6 naljavastused.<\/p>\n
“K\u00fcsime lihtsamate rikkumiste, nagu vandalismi v\u00f5i grafiti kohta,” selgitab Markina. Samuti olid uuringus k\u00fcsimused t\u00f5sisemate rikkumiste nagu raha v\u00f5i asjade v\u00e4ljapressimise, aga ka kallaletungide, autovarguste, sissemurdmiste ja poevarguste kohta. “Viimases, 2023. aasta laines p\u00f6\u00f6rasime rohkem t\u00e4helepanu k\u00fcberruumile: vihak\u00f5nele, k\u00fcberkiusamisele ja n\u00f5usolekuta intiimsete piltide jagamisele,” loetleb ta. Samuti lisandusid viimases laines k\u00fcsimused h\u00e4kkimise ja narkootikumide levitamise teemal.<\/p>\n
“Meie uuring seda ajas ei j\u00e4lgi, kuid kriminoloogiast teame, et noorus ongi aeg, mil piire kombatakse.”<\/p>\n
“\u00dcldtendentsina on k\u00f5ige rohkem tehtud poevargusi. Need on enamasti pisivargused,” toob teadur v\u00e4lja. Kui esimeses laines oli elu jooksul midagi poest varastanud 11 protsenti vastanuid, siis viimases laines oli neid juba 23 protsenti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud \u00f5igurikkumised on j\u00e4\u00e4nud lainetes aga samale tasemele v\u00f5i mainivad Eesti noored neid isegi varasemast v\u00e4hem.<\/p>\n
Samas on Markina t\u00f6\u00f6st n\u00e4ha, et noored kasvavad ebasoovitavast k\u00e4itumisest piltlikult \u00f6eldes v\u00e4lja. See on tema s\u00f5nul seotud \u00f5igusrikkumist soodustavate\u00a0 teguritega, nagu kehvade peresuhete, aga ka olustikuga. “Kui vaatame, kus noored praegu vaba aega veedavad, ongi need suured poed ja kaubanduskeskused. Noorte jaoks ei pruugi \u00f5igusrikkumine olla alati instrumentaalne, et neil on k\u00f5ht t\u00fchi ja nad peavad \u0161okolaadi varastama. See v\u00f5ib olla lihtsalt l\u00f5butegevus ja p\u00f5nevuse otsing,” arutleb teadur. Tema s\u00f5nul osutavad ka varasemad uuringud, et kuritegevuse \u00fcks komponente on adrenaliin.<\/p>\n
Samuti n\u00e4htus noorte vastustest, et peaaegu k\u00f5ik \u00f5igusrikkumiste ja ohvriks langemise n\u00e4itajad on seotud vanusega. Nimelt laiendasid uurijad kolmandas laines valimit 10. ja 11. klassi \u00f5pilastele. “P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiuminoorte v\u00f5rdluses n\u00e4gime, et g\u00fcmnaasiumis on \u00f5igusrikkumiste tase madalam,” toob Markina v\u00e4lja. Ainu\u00fcksi 16-aastaseid vaadates oli n\u00e4ha, et g\u00fcmnaasiumisse j\u00f5udnute seas esines \u00f5igusrikkumisi ja ohvriks langemist v\u00e4hem, kui p\u00f5hikoolis k\u00e4ivate samaealiste seas.\u00a0<\/p>\n
“Siin m\u00e4ngib rolli selektiivsus \u2013 g\u00fcmnaasiumi l\u00e4hevad sageli need, kes on rohkem \u00f5ppimisele keskendunud. Neil on vaja eksamid \u00e4ra teha ja neil pole aega kaubanduskeskustes aega viita,” selgitab teadur.<\/p>\n
Teaduskirjandus osutab tema s\u00f5nul samuti, et inimese muudavad teistega arvestavamaks elu olulised p\u00f6\u00f6rdepunktid: sh g\u00fcmnaasiumisse, kaitsev\u00e4kke, \u00fclikooli ja t\u00f6\u00f6le minek, partneri leidmine ning lapsevanemaks saamine. “Meie uuring seda ajas ei j\u00e4lgi, kuid kriminoloogiast teame, et noorus ongi aeg, mil piire kombatakse,” lisab Markina.<\/p>\n
Eluaegset silti pole vaja<\/p>\n
\u00dcks Anna Markina doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rke oli hinnata 2018. aastal 1. jaanuarist j\u00f5ustunud alaealiste erikohtlemise reformi tulemusi. Reformiga kadusid alaealiste komisjonid ning seadust rikkunud noorte saatuse \u00fcle otsustamine koondus prokur\u00f6ride ja kohtute p\u00e4devusse. “Algul kardeti s\u00fcsteemi sees ja v\u00e4ljaspool, et n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4vad noorte teod karistamata,” meenutab teadur.\u00a0<\/p>\n
Samas avaldas ta koos kolleegidega 2021. aastal statistikale ja toimikutele tugineva raporti. See kinnitas, et noored ei pannud reformi t\u00f5ttu toime rohkem rikkumisi. “ISRD-i uuring kinnitab seda. Me ei n\u00e4e rikkumiste arvu kasvu, v\u00e4lja arvatud poevargused, mis on pigem seotud iseteeninduskassade ja elustiili muutusega,” osutab Markina.<\/p>\n
Reformi j\u00e4rel on riigi reaktsioon muutunud tema s\u00f5nul juhtumip\u00f5hisemaks. Kui tegemist on kergema v\u00e4\u00e4rteoga, tegeleb noorega politsei, kellel on rohkem v\u00f5imalusi sekkuda. “N\u00e4iteks korraldatakse trahvi tegemise asemel perevestlus \u2013 see on struktureeritud kohtumine koos vanematega, kus kaardistatakse vajalikud sammud, et ennetada kuriteo kordumist,” kirjeldab teadur.\u00a0<\/p>\n
“Me ei n\u00e4e rikkumiste arvu kasvu, v\u00e4lja arvatud poevargused, mis on pigem seotud iseteeninduskassade ja elustiili muutusega.”<\/p>\n
Raskema kuriteo korral l\u00e4heb juhtum n\u00fc\u00fcd prokuratuuri. Prokur\u00f6ril on v\u00f5imalik Markina s\u00f5nul ise noore ja tolle vanematega vestelda, et otsustada, kas sobivaim on karistus, sotsiaalprogramm v\u00f5i midagi muud. Igas ringkonnaprokuratuuris on prokur\u00f6ril selleks eraldi toetav konsultant. “See ongi reformi sisu: oleme v\u00e4ike riik ja saame igale lapsele individuaalselt l\u00e4heneda, et riske v\u00e4hendada. See on koosk\u00f5las rahvusvaheliste soovitustega,” t\u00f5deb teadur.<\/p>\n
Markina hinnangul on noori \u00f5igusrikkujaid puudutavad seadused Eestis paberil ilusad ja t\u00e4nap\u00e4evased, aga nende rakendamine s\u00f5ltub inimesest. “Selleks, et individuaalne l\u00e4henemine toimiks, peavad neid v\u00e4\u00e4rtusi jagama k\u00f5ik s\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6tavad inimesed,” s\u00f5nab ta. Siiski on ta tuleviku suhtes optimistlik, sest v\u00f5itis koos kolleegidega riigihanke noorte \u00f5igusrikkujatega t\u00f6\u00f6tavate spetsialistide koolitamiseks. Alates veebruari l\u00f5pust toimuvatel koolitustel tulevad jutuks nii noorte ps\u00fchholoogia erip\u00e4rad kui ka noortes\u00f5bralik sekkumine.<\/p>\n
Laias laastus j\u00e4\u00e4b Markina siiski s\u00fcsteemi praeguse arengusuunaga rahule, sest kadunud on intervjuudes v\u00e4lja tulnud vanale korrale omane n-\u00f6 eluks ajaks kurjategijaks sildistamine. “Uus l\u00e4henemisviis aitab sildistamist ja uste sulgemist v\u00e4hendada. See suund on kasulik kogu riigile: meile on kordades odavam ennetada teed kuritegevuse poole p\u00e4ris alguses. Nii j\u00e4\u00e4vad \u00e4ra kuriteost tekkiv kahju ja vangistuskulud,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n