{"id":81508,"date":"2026-01-09T11:19:07","date_gmt":"2026-01-09T11:19:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81508\/"},"modified":"2026-01-09T11:19:07","modified_gmt":"2026-01-09T11:19:07","slug":"mikser-usa-voib-toetada-iraani-protestijaid-ohulookidega-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81508\/","title":{"rendered":"Mikser: USA v\u00f5ib toetada Iraani protestijaid \u00f5hul\u00f6\u00f6kidega | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Iraani reaal kukub, inflatsioon on kerkinud pea 40 protsendini, riiki \u00e4hvardab veekriis. Need argumendid k\u00f5lasid eelmise aasta l\u00f5pus. Praegu k\u00fcll tundub, et paisu taga on midagi suuremat. Kas me v\u00f5ime \u00f6elda, et t\u00e4navatele valgunud Iraani rahvas on praegu milleski ka t\u00e4iesti \u00fcksmeelne?<\/p>\n<p>V\u00e4ga keeruline \u00f6elda, sest tegemist on v\u00e4ga suure riigiga, mis rahvaarvu poolest \u00fcletab pea pooleteistkordselt Prantsusmaad ja territooriumi poolest lausa kahe ja poole kordselt, nii et vaevalt seal t\u00e4ielikku \u00fcksmeelt on. Eks on erinevaid motiive, miks inimesed v\u00f5imude vastu protestivad. Sotsiaalmajanduslikud p\u00f5hjused on kindlasti v\u00e4ga t\u00e4htsad, aga Iraani rahvas on ju selle totalitaarse valitsemise all \u00e4ganud aastak\u00fcmneid, nii et kindlasti ka \u00fcldine rahulolematus poliitilise s\u00fcsteemiga m\u00e4ngib oma rolli.<\/p>\n<p>Praegu k\u00f5neldakse sellest, et iraanlasi on kutsunud \u00fcles massimeeleavaldusi korraldama eksiilis elav Iraani kroonprints, samas ei olevat selge seegi, kui paljud protestijad tahaksid seista tema selja taga ja kui paljud igatsevad tagasi hoopis neid olusid, mis j\u00e4id 1979. aasta islamirevolutsioonieelsesse aega. Kas on mingisuguseid m\u00e4rke, mis lubavad \u00fcht v\u00f5i teist?<\/p>\n<p>No need on \u00fcks ja sama asi \u2013 \u0161ahhiv\u00f5im ju kuni revolutsioonini kehtiski. Ma lugesin Eesti ajakirjandusest m\u00f5tteavaldusi, et Iraani rahvas ihkab vabadust ja ootab eksiilis elavat endise \u0161ahhi poega tagasi troonile &#8211; need kaks asja ei k\u00f5la h\u00e4sti kokku.<\/p>\n<p>See, mida me praegu ajalooraamatutes tunneme islamirevolutsioonina, mis eelmise sajandi seitsmek\u00fcmnendate l\u00f5pul aset leidis, tegelikult algas t\u00f5elise rahvarevolutsioonina. Selles osalesid lisaks islamistidele ka vasakpoolsed intellektuaalid, osalesid tudengid ja p\u00f5hjus, miks see t\u00f5eline rahvarevolutsioon seal aset leidis, mille hiljem siis islamistid kaaperdasid v\u00f5i usurpeerisid, oli ikkagi \u0161ahhire\u017eiimi erakordne ebapopulaarsus, tegemist oli v\u00e4ga despootliku, t\u00fcranliku re\u017eiimiga, mis ei nautinud teps mitte rahva toetust ega armastust.<\/p>\n<p>Nii et jah, selge on, et sellise totalitaarse v\u00f5imu all nagu [ajatolla Ali] Khamenei juhitav islamistlik \u0161iiitlik valitsus, on opositsioonil v\u00e4ga raske \u00fcle\u00fcldse tekkida ja kujuneda, leida endale liidreid ja organiseeruda. Ja see kindlasti annab teatud v\u00f5imalused eksiilis elavatele v\u00f5i tegutsevatele Iraani grupeeringutele.<\/p>\n<p>Aga me siin l\u00e4\u00e4nes oleme tihtipeale olnud eksiarvamuse m\u00f5ju all, et me v\u00f5iksime nendes riikides, kus despootlikud v\u00f5imud k\u00f5iguvad, ametisse upitada need isikud v\u00f5i grupeeringud, keda meie l\u00e4\u00e4nes h\u00e4sti tunneme ja armastame, andmata endale aru, et enamasti nad ei naudi mingisugust olulist toetust ega isegi mitte tuntust kodumaal. Seda viga me oleme teinud kordi ja kordi.<\/p>\n<p>Ashraf Ghani Afganistanis (riigi president 2012-2021, kuni Taliban ta v\u00f5imult t\u00f5ukas \u2013 toim.), kes oma Maailmapanga taustaga tundus meile v\u00e4ga sobiv mees seda riiki juhtima, ei saanud selle rolliga ise\u00e4ranis h\u00e4sti hakkama, nagu me tagantj\u00e4rele v\u00f5ime \u00f6elda.<\/p>\n<p>Kui siin [Hosni] Mubarak (Egiptuse president aastatel 1981-2011 \u2013 toim.) langes Egiptuses Araabia kevade ajal, siis me l\u00e4\u00e4nes m\u00f5tlesime, et oi, meil on toredaid egiptlasi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide eesotsas, olgu siis endine Aatomienergiaagentuuri juht (1997-2009) [Mohamed] ElBaradei siis v\u00f5i Amr Moussa, kes omal ajal (2001-2011) juhtis Araabia liigat. Tuli v\u00e4lja, et kodus Kairos ega ka laiemalt Egiptuses keegi neid v\u00e4ga sinna ei oodanud.<\/p>\n<p>Selge on, et m\u00f5nedel nendel r\u00fchmitustel on palju raha, nad teevad v\u00e4ga olulist lobit\u00f6\u00f6d Euroopa pealinnades v\u00f5i ka Ameerika \u00dchendriikides. Aga kui me m\u00f5tleme siin kas v\u00f5i Maryam Rajavi juhitavale r\u00fchmitusele, keda suure t\u00f5en\u00e4osusega ju tegelikult toetatakse rahaliselt ja logistilise abiga Iraaniga vaenujalal olevatest sunniitlike riikide pealinnadest regioonis, siis arvata, et need v\u00f5iksid olla juhid, keda kodus v\u00e4ga v\u00f5imule oodatakse, on m\u00f5nev\u00f5rra naiivne.<\/p>\n<p>Seda k\u00f5ike kuulates tuli kohe meelde legendaarne Theatrumi t\u00fckk &#8220;Iraani konverents&#8221;, kus p\u00fc\u00fctigi l\u00e4\u00e4ne ajuga k\u00f5iki neid asju lahendada. Aga kui t\u00e4na k\u00fcsida iraanlastelt endilt, mida nad siis eesk\u00e4tt tahavad?<\/p>\n<p>Ega minul n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalust seal Iraani protesteeriva rahva hulgas ringi jalutada ja nende arvamust uurida ja kraadida ju ei ole. Usun, et eks nad tahavad seda, et saabuks teatud sotsiaalmajanduslik kindlustunne ja stabiilsus\u2026<\/p>\n<p>mis ei t\u00e4henda ilmtingimata re\u017eiimi kukutamist\u2026<\/p>\n<p>\u2026no t\u00f5en\u00e4oliselt selle eelduseks on re\u017eiimi kukutamine. [See] kuidas re\u017eiim p\u00fcsib, [on see] et ta on loonud tohutu patronaa\u017eiv\u00f5rgustiku, mille osaks on loomulikult ka julgeolekuj\u00f5ud ja see annab re\u017eiimile teatava tugevusvaru v\u00f5rreldes m\u00e4ssava rahvaga.<\/p>\n<p>Me oleme tihtipeale olnud liiga optimistlikud. Kui me vaatame n\u00e4iteks Venezuelale tagasi, siis omal ajal ka Juan Guaid\u00f3d (Venezuela presidendiks valitud ja sellena l\u00e4\u00e4neriikide tunnustuse saanud poliitik, kellel aga Nicolas Maduro re\u017eiim ei lasknud v\u00f5imu teostada ja kelle hiljem v\u00f5imult k\u00f5rvaldas \u2013 toim.) ootasime, et kohe-kohe tuleb, v\u00f5tab v\u00f5imu, sest rahvas ju ei armasta Madurot. Siis andsime Nobeli rahupreemia [Venezuela opositsiooniliidrile Mar\u00eda] Machadole ja \u00fctlesime, et n\u00fc\u00fcd kohe-kohe on sellel re\u017eiimil l\u00f5pp. Aga t\u00e4nasel p\u00e4eval tundub millegip\u00e4rast, et re\u017eiim v\u00f5ib-olla elab \u00fcle isegi selle, et Maduro arreteeriti ja riigist v\u00e4lja toimetati \u2013 tundub, et temaga samal valimissedelil olnud asepresident teostab v\u00f5imu edasi ja re\u017eiim kui selline p\u00fcsib vaatamata liidri lahkumisele.<\/p>\n<p>Nii et me tihtipeale seda, kui kaugele on need despootlikud re\u017eiimid valmis minema ja millise eelise annab neile tegelikult kontroll julgeolekuj\u00f5udude \u00fcle, kes on osa sellest patronaa\u017eiv\u00f5rgustikust, aga teisest k\u00fcljest on kindlasti ka kuriteokaaslased re\u017eiimi poliitiliste juhtidega ja seet\u00f5ttu ei n\u00e4e endal mingisugust tulevikku p\u00e4rast re\u017eiimi langemist, milleks nad on valmis \u2013 seda me tihti alahindame.<\/p>\n<p>No aga vaatame siis \u00fcle, mida re\u017eiim ise on k\u00f5nelenud. Iraan ei v\u00e4lista koost\u00f6\u00f6d Ameerika \u00dchendriikidega, aga ei soovi s\u00f5da, ometi on selleks valmis. Ligikaudu selline s\u00f5num tuli eile Iraani v\u00e4lisministrilt. Millist keelt see k\u00f5neleb riigi juhtkonna enesetundest?<\/p>\n<p>No riigi juhtkond on ka \u00fcsna mitmetahuline. Kui me m\u00f5tleme siin president [Masoud] Pezeshkianile ja tema kabinetile, siis on tegemist Iraani m\u00f5istes v\u00f5rdlemisi m\u00f5\u00f5dukate poliitikutega. Aga nagu me teame, v\u00f5imut\u00e4ius kuulub siiski ajatolla Khameneile, kes on eakas mees ja kelle peatsest lahkumisest siin ka k\u00f5neldakse ja spekuleeritakse. Aga selge on see, et kui me vaatame, mida v\u00f5im praktiliselt teeb, siis on \u00fcsna j\u00f5ulisi samme hakatud astuma. On v\u00f5rdlemisi arvukalt hukkunuid nende julgeolekuj\u00f5udude operatsioonide k\u00e4igus, on kasutatud t\u00e4itsa arvestatavalt j\u00f5udu, on suletud internet, et raskendada opositsiooni tegevuse v\u00f5i v\u00f5imuvastaste protestijate tegevuse koordineerimist ja ilmselt ka siis infolekkeid nendest brutaalsetest aktidest, mida korda saadetakse, et nende j\u00f5udmist v\u00e4lismaailma teha keerulisemaks.<\/p>\n<p>Nii et kui kindlasti on v\u00f5imude hulgas ka neid, kes usuvad, et teatud vastutulekutega on v\u00f5imalik olukorda stabiliseerida ja halvemat \u00e4ra hoida, on v\u00f5imu tipus kindlasti arvukalt ka neid, kes \u00fctlevad, et mingisuguseid n\u00f5rkusem\u00e4rke ei tohi n\u00e4idata.<\/p>\n<p>Donald Trump \u00e4hvardas juba n\u00e4dala eest, see oli siis enne verevalamise algust, et kui valitsus hakkab meeleavaldajaid tapma, ei j\u00e4\u00e4 USA relvaj\u00f5ud seekord pealtvaatajaks. Midagi sellist on juba juhtunud, me ei ole veel samme n\u00e4inud, kas julgete ennustada, mis juhtub edasi?<\/p>\n<p>Ei saa kindlasti v\u00e4listada, et Ameerika \u00dchendriigid v\u00f5i ka keegi teine on valmis teatud s\u00f5jalist operatsiooni ette v\u00f5tma. Aga t\u00f5en\u00e4oliselt see saab olema siiski miski, mis toimub \u00f5hust ja nii suures riigis olukorda kontrolli alla v\u00f5tta pelgalt \u00f5hul\u00f6\u00f6kidega ei ole v\u00f5imalik. Kindlasti on v\u00f5imalik neutraliseerida teatud ohukoldeid, nii nagu tehti r\u00fcnnakutega Iraani tuumaobjektidele.<\/p>\n<p>Aga juba eelmise sajandi algusest, kui britid \u00fcritasid kontrollida Iraaki, on teada, et selleks, et tegelikult olukorda kuitahes v\u00f5imsa v\u00e4lisj\u00f5u poolt kontrollida, tuleb seda teha ikkagi maapinnalt. Ja seda valmidust ei ole kindlasti ei Washingtonis ega ka teistes l\u00e4\u00e4ne pealinnades.<\/p>\n<p>Te t\u00f5ite v\u00e4lja, et s\u00f5jav\u00e4gi on ka suuresti ju kuriteokaaslane. Samas n\u00e4gime, kui kiiresti kukkus [S\u00fc\u00fcria diktaator Bashar<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Bashar_al-Assad\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">]<\/a> al-Assad, keda v\u00e4ga maruliselt ei mindud toetama. Kas siin v\u00f5ib ka paralleele t\u00f5mmata?<\/p>\n<p>Assadi langemisele eelnes pikk ja v\u00e4ga paljude v\u00e4lisosalejate ja ka kodumaiste grupeeringutega kodus\u00f5da. Seda organiseerituse taset mis tahes v\u00f5imudega vaenujalal olevate grupeeringute poolt Iraanis t\u00e4nasel p\u00e4eval ju ei ole. Selles m\u00f5ttes paralleelid S\u00fc\u00fcriaga on ilmselt m\u00f5nev\u00f5rra eksitavad.<\/p>\n<p>Aga kui r\u00e4\u00e4kida nii-\u00f6elda kuriteo kaaslusest, siis kahtlemata on siin erinevaid tasandeid. Kui me r\u00e4\u00e4gime [Iraani] revolutsioonilisest kaardiv\u00e4est, mis on paramilitaarse grupeeringuna alustanud relvaformatsioon, mis on re\u017eiimile v\u00e4ga l\u00e4hedane ja on tegelikult just nimelt keskendunud ajalooliselt ikkagi ka sisemaise korra hoidmisele v\u00f5imude heaks, siis nemad on kindlasti verisemate k\u00e4tega kui on tavarelvaj\u00f5ud v\u00f5i armee, mis on siiski kutsutud ja seatud kaitsma riiki v\u00e4lisvaenlaste vastu.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks ka nende erinevate relvastatud formatsioonide lojaalsus v\u00f5ib olla erinev. Nii et p\u00e4riselt ei saa ju v\u00e4listada, et kusagilt algab see murenemine ja sedam\u00f6\u00f6da, kuidas rahvarahutus kasvab v\u00f5i p\u00fcsib, kui teda ei \u00f5nnestu murda, siis mingil hetkel v\u00f5ib-olla saavutab ta selle kriitilise taseme, mis t\u00f5epoolest v\u00f5imaldab juba loota v\u00f5imude kukkumist.<\/p>\n<p>Nagu me teame, on Iraanil s\u00f5pru. Kas me oleme seni n\u00e4inud m\u00e4rke, et Venemaa on v\u00f5tnud Iraani toetamiseks ette midagi t\u00f5siseltv\u00f5etavat v\u00f5i miks mitte ka Hiina? <\/p>\n<p>No v\u00e4ga suurt hetkel ei ole. Ja millisel hetkel see muutub meie jaoks n\u00e4htavaks, on ka raske \u00f6elda.<\/p>\n<p>On selge, et Venemaa on ikkagi v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral ju seotud agressioonis\u00f5jaga Ukraina vastu. Kindlasti on Venemaa t\u00e4helepanu rebitud mitmes suunas ja Moskvale on suureks pinnuks silmas see, et \u00fcks strateegiline platsdarm Ameerika \u00dchendriikide l\u00e4hi\u00fcmbruses on justkui langenud Caracase ja Venezuela n\u00e4ol ja teine Havannas, Kuubas ka k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n<p>Venemaa kindlasti vaatab \u00fcsna-\u00fcsna mureliku pilguga seda v\u00f5imalust, et Iraani re\u017eiim langeks, sest Iraan on olnud ju Venemaa oluline toetaja ja varustaja Ukraina s\u00f5ja k\u00e4igus. Nii et me kindlasti v\u00f5ime oodata, et Venemaa ja Hiina on valmis astuma mingeid samme, kui tekib reaalne oht, et Teheran v\u00f5iks kuidagi libiseda rohkem Washingtoni m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Aga nagu \u00f6eldud, et \u00fcks asi on re\u017eiimi langemine, teine asi on mingisuguse stabiilse ja noh enam l\u00e4\u00e4nemeelse aseaine tekkimine. Me n\u00e4eme, et ka ameeriklaste v\u00f5ime viia l\u00e4bi kliinilisi, v\u00e4ga k\u00f5rgel tehnoloogilisel ja planeerimistasemel operatsioone on suur ja imetlusv\u00e4\u00e4rne. Samal ajal ameeriklaste v\u00f5ime tekitada sellest kaosest uut korda on ikkagi m\u00f5nev\u00f5rra piiratud.<\/p>\n<p>Milline s\u00fcndmuste k\u00e4ik oleks Eestile ja Euroopale k\u00f5ige meelep\u00e4rasem?<\/p>\n<p>No kui puhtalt soovm\u00f5tlemisse kalduda, siis loomulikult stabiilne, t\u00e4nasest oluliselt sekulaarsem ja demokraatlikum re\u017eiim, mis suudab kontrollida kogu riiki, tema territooriumi, julgeolekuj\u00f5ude ja kes ei ole kuidagi antagonistlik Euroopa ja laiemalt l\u00e4\u00e4ne suhtes, kes ei ole eriti koost\u00f6\u00f6aldis Putini re\u017eiimiga Venemaal \u2013 see oleks kindlasti ideaalne lahendus.<\/p>\n<p>Aga kui me m\u00f5tleme tagasi olgu Iraagile, Afganistanile, Liib\u00fcale, S\u00fc\u00fcriale, siis v\u00e4ga harva neid ideaalseid lahendusi tekib. Ja veel \u00fcks viga, mida me tihti taoliste riikide re\u017eiimide ja ka nende rahva k\u00e4sitlemisel teeme on see, et me ei omista neile iseseisvaid huve ega motiive. Iraani rahvas kindlasti ei anna k\u00f5ige k\u00f5rgemat prioriteeti l\u00e4\u00e4ne julgeolekule ja majanduslikule stabiilsusele, vaid eesk\u00e4tt ikkagi keskendub omaenda riigi ja omaenda rahva majanduslikule toimetulekule ja julgeolekule.<\/p>\n<p>Olgu \u00f6eldud, et minu vestluskaaslane Sven Mikser ei vajanud selle jutu ettekandmiseks mitte \u00fchtegi m\u00e4rget kusagil paberil. K\u00fcllap ei ole ka teil endal j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata, et teiega spekuleeritakse kui j\u00e4rgmise presidendiga. Kas see m\u00f5te tundub kuidagi vastuv\u00f5etav?<\/p>\n<p>Ma usun, et neid inimesi, kelle nimega spekuleeritakse siin ees ootavate presidendivalimiste kontekstis on v\u00e4ga palju ja t\u00f5en\u00e4oliselt ajakirjanduse apetiit presidendivalimiste kuup\u00e4eva l\u00e4henedes \u00fcha kasvab. Kui poliitikud ise on kidakeelsed ega ei soovi ei iseenda nimega ega oma erakonnakaaslaste nimedega spekuleerida, siis hakatakse seda t\u00f6\u00f6d tegema ikkagi toimetustes. See on m\u00f5istetav. Ei, mina ei valmistu presidendivalimisteks t\u00e4nasel p\u00e4eval.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iraani reaal kukub, inflatsioon on kerkinud pea 40 protsendini, riiki \u00e4hvardab veekriis. Need argumendid k\u00f5lasid eelmise aasta l\u00f5pus.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81509,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[39128,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,40603,28,29,19,25,13095,23,24,22,20,3344,30],"class_list":{"0":"post-81508","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-autoritaarsed-reziimid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-iraani-meeleavaldus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-sven-mikser","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-venezuela","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115864873415128198","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81508","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81508"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81508\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81509"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81508"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81508"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81508"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}