{"id":81542,"date":"2026-01-09T11:52:07","date_gmt":"2026-01-09T11:52:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81542\/"},"modified":"2026-01-09T11:52:07","modified_gmt":"2026-01-09T11:52:07","slug":"uuring-andekas-koer-teeb-pealt-kuuldud-jutust-omi-jareldusi-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81542\/","title":{"rendered":"Uuring: andekas koer teeb pealt kuuldud jutust omi j\u00e4reldusi | Loodus"},"content":{"rendered":"

Osa koeri on piltlikult \u00f6eldes andekad keele\u00f5ppijad. R\u00fchm Ungari teadlasi leidis<\/a> n\u00fc\u00fcd, et sellised koerad v\u00f5ivad pelgalt inimeste juttu pealt kuulates \u00e4ra \u00f5ppida nii m\u00f5negi eseme, n\u00e4iteks m\u00e4nguasja nime.<\/p>\n

M\u00f5ned koerad omandavad s\u00f5navara nii edukalt, et teadlased nimetavad neid andekateks keele\u00f5ppijateks. P\u00e4ris iga koer selleks ei liigitu: n\u00e4iteks suutis maailma k\u00f5ige targemaks koeraks peetud Chaseri-nimeline borderkolli<\/a> tuua k\u00e4su peale \u00e4ra 1022 erinevat m\u00e4nguasja \u00fcksnes nende nimetuste p\u00f5hjal, vahendab ScienceAlert<\/a>.<\/p>\n

Chaseri-sugused andekad koerad on haruldased. Samas pakub nende v\u00f5imete uurimine teadlastele huvi, sest aitab paremini m\u00f5ista koerlaste m\u00f5ttemaailma. Nii hindasid oma uues uuringus selliste koerte keelev\u00f5imet ka taju-uurija Shany Dror ja kolleegid E\u00f6tv\u00f6s Lorandi \u00dclikoolist.\u00a0<\/p>\n

Nad leidsid, et keeleliselt andekad koerad suudavad esemete nimetusi meelde j\u00e4tta pelgalt omanike vestlusi pealt kuulates. Koerad \u00f5ppisid \u00e4ra m\u00f5ne m\u00e4nguasja nime ka siis, kui lelu ise polnud parasjagu nende vaatev\u00e4ljas. Protsess meenutab seda, kuidas juba umbes 18 kuu vanused inimlapsed keelt omandavad: nad kuulavad t\u00e4iskasvanute juttu pealt ja p\u00fc\u00fcavad hoolega kuuldu t\u00e4hendusest aru saada.<\/p>\n

Terav k\u00f5rv<\/p>\n

Uues uuringus huvitas autoreid, kas keeleandekate koerte taibukusel on teaduslik t\u00f5ep\u00f5hi all. Selleks v\u00e4rbasid nad k\u00fcmme andekat koera ja nende peremeest.\u00a0<\/p>\n

Esimeses katses palusid uurijad igal omanikul lasta oma koeral passiivselt pealt kuulata, kuidas ta r\u00e4\u00e4gib kellegi teisega uuest m\u00e4nguasjast. Seej\u00e4rel paluti omanikel korrata sarnast vestlust m\u00f5ne teise uue m\u00e4nguasjaga. V\u00f5rdluseks lasi t\u00f6\u00f6r\u00fchm omanikel \u00f5petada koerale m\u00f5ne m\u00e4nguasja nime ka olukorras, kus omanik r\u00e4\u00e4kis lelust otse koera endaga. Katse p\u00f5hines osaliselt varasematel v\u00e4ikelaste kuulmise j\u00e4rgi omandatud keele uuringutel<\/a>.<\/p>\n

Esimene katse kestis neli p\u00e4eva ja koerad kuulsid m\u00f5lema uue m\u00e4nguasja kohta iga p\u00e4ev pealt kahe minuti jagu vestlusi. Seej\u00e4rel tegi t\u00f6\u00f6r\u00fchm teise katse, kus koerad pidid k\u00e4su peale \u00e4ra tooma m\u00f5lemad uued m\u00e4nguasjad. Uued m\u00e4nguasjad olid aga kuhjas koos \u00fcheksa loomale juba tuttava lemmikleluga. Koer pidi \u00f5ige eseme \u00fcles leidma \u00fcksnes omaniku jutust kuuldud nimetuse p\u00f5hjal.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcmnest koerast seitse t\u00f5id k\u00e4su peale \u00e4ra just uued m\u00e4nguasjad ja tegid seda nii edukalt, et t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul ei saa tulemust pidada juhuseks. Loomad oskasid pealtkuuldud nimede p\u00f5hjal \u00f5ige lelu \u00e4ra tuua sama h\u00e4sti, kui omaniku otsese seletuse toel selgeks \u00f5pitud m\u00e4nguasja.\u00a0<\/p>\n

T\u00f5ug ei m\u00e4\u00e4ra<\/p>\n

Shany Dror ja kolleegid tegid keeleandekate koertega lisaks veel \u00fche katse. Kui esimeses katses pidid loomad seostama eseme kuuldud s\u00f5naga, siis n\u00fc\u00fcd pidid koerad \u00e4ra \u00f5ppima nende pilgu alt v\u00e4ljas oleva eseme nimetuse. Varasematest uuringutest on teada, et sellise seose suudavad luua inimlapsed.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm palus seekord k\u00f5igil omanikel panna koera jaoks uus ja veel nimetu m\u00e4nguasi lemmiku n\u00e4hes \u00e4mbrisse. Koer sai siis loa m\u00e4nguasi \u00e4mbrist v\u00e4lja v\u00f5tta, misj\u00e4rel asetas omanik selle uuesti \u00e4mbrisse. N\u00fc\u00fcd t\u00f5stis omanik \u00e4mbri koera vaatev\u00e4ljast v\u00e4lja ja k\u00fcsis loomalt, kas too tahab seal olnud m\u00e4nguasja. Omanik viitas m\u00e4nguasjale seda nimetades ja samal ajal \u00e4mbri suunas vaadates.\u00a0<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd lasti koeral taaskord m\u00e4nguasjakuhjast katsest l\u00e4bi k\u00e4inud lelu k\u00e4su peale \u00e4ra tuua, sai sellega hakkama viis koera kaheksast. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul viitab seegi tulemus, et p\u00e4ris juhuslikuks ei saa koerte k\u00e4itumist pidada. Liiati kordasid uurijad m\u00e4nguasja toomise katset kahe n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes. Sellelgi korral said koerad endistviisi h\u00e4sti \u00fclesandega hakkama, mis viitab, et v\u00e4hemalt l\u00fchiajaliselt j\u00e4i m\u00e4nguasja nimi neile meelde.<\/p>\n

V\u00f5rdluseks lasi t\u00f6\u00f6r\u00fchm samu katseid teha ka tavalistel lemmikutest koertel. Ehkki need loomad olid k\u00f5ik t\u00f5u poolest borderkollid nagu kuulus Chaser, ei saanud nad andekate liigikaaslastega v\u00f5rreldes sama h\u00e4sti hakkama. See viitab, et t\u00f5ug ise ei ole lemmiku keeleande pitser.\u00a0<\/p>\n

Drori s\u00f5nul n\u00e4htub uuringust, et pealtkuuldud jutust \u00f5ppida v\u00f5imaldavad sotsiokognitiivsed protsessid pole \u00fcksnes inimeste p\u00e4rusmaa. \u00d5igetes tingimustes v\u00f5ib ka osa koeri saavutada tema s\u00f5nul inimlastega sarnase tulemuse.<\/p>\n

Uuring avaldati ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Osa koeri on piltlikult \u00f6eldes andekad keele\u00f5ppijad. R\u00fchm Ungari teadlasi leidis n\u00fc\u00fcd, et sellised koerad v\u00f5ivad pelgalt inimeste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81543,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[40611,28762,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5426,549,15543,28,29,7663,17726,310,19,25,37298,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-81542","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-anded","9":"tag-anne","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-keel","21":"tag-koer","22":"tag-koerad","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-lemmikloom","26":"tag-lemmikloomad","27":"tag-malu","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-sonad","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115865003117182626","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81542","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81542"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81542\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81543"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81542"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81542"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81542"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}