{"id":81595,"date":"2026-01-09T13:07:14","date_gmt":"2026-01-09T13:07:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81595\/"},"modified":"2026-01-09T13:07:14","modified_gmt":"2026-01-09T13:07:14","slug":"uni-aitab-dna-d-parandada-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81595\/","title":{"rendered":"Uni aitab DNA-d parandada | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Ole sa inimene v\u00f5i ainu\u00f5\u00f5sne, kui sul on algelinegi n\u00e4rvis\u00fcsteem, siis aeg-ajalt sa magad.<\/p>\n<p>Miks k\u00fcll ometi, ei olegi veel l\u00f5puni selge. Une ajal on t\u00e4helepanu v\u00e4liskeskkonna ohtude suhtes n\u00f5rgenenud, ei jookse kassile hiir suhu, ei anna uni ka uuta kuube.<\/p>\n<p>Iisraeli teadlased on n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt uurinud, kuidas magavad kaks toredat ainu\u00f5\u00f5sset looma, nii\u00f6elda tagurpidimeduus Cassiopea andromeda ja nii\u00f6elda t\u00e4htjas meriroos Nematostella vectensis.<\/p>\n<p>Sellest, kas nad parajasti magasid, said teadlased aru loomade reaktsioonikiiruse j\u00e4rgi valgusele v\u00f5i toidule ja ka nende spontaansete \u00f5\u00f5tsumiste ja tukslemiste tempo j\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Meduus, selgus, magas seejuures peamiselt \u00f6\u00f6sel, aga tegi ka keset p\u00e4eva paaritunnise uinaku, meriroos p\u00f5\u00f5nas aga tavaliselt koidust keskp\u00e4evni, m\u00f5lemad kokku umbes kaheksa tundi nagu inimenegi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Bar-Ilani \u00dclikooli teadlased Lior Appelbaum ja Oren Levy uurisid j\u00e4rele, kui h\u00e4sti paranesid loomakeste rakkudes DNA kahjustused, mida elutegevuse k\u00e4igus paratamatult koguneb, olgu siis oks\u00fcdatiivse stressi, ainevahetusprotsesside, neuronite t\u00f6\u00f6 v\u00f5i mitmesuguse kiirguse tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n<p>Selgus, et une ajal paranesid need kahjustused j\u00f5udsalt, \u00e4rkveloleku ajal tuli neid aga rohkem juurde.<\/p>\n<p>Kui loomi hoiti kauem \u00e4rkvel, siis kogunes kahjustusi rohkem ja loomad magasid hiljem kauem, kuni kahjustused j\u00e4lle parandatud said.<\/p>\n<p>Kui aga teadlased kahjustusi meelega tugevdasid, kas siis ultraviolettkiirguse v\u00f5i DNA-d l\u00f5hkuva kemikaali abil, siis j\u00e4id m\u00f5lemat liiki loomad p\u00e4rast magama ja nende rakud asusid une ajal kahjustusi k\u00f5rvaldama.<\/p>\n<p>Kui teadlased andsid loomadele unehormooni melatoniini juurde, siis kahjustus DNA v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Appelbaum ja Levy kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-025-67400-5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature Communications<\/a>, et DNA kahjustuste teke ja paranemine k\u00e4is koos une ja \u00e4rkveloleku vaheldusmisega m\u00f5lemal katseloomal \u00fcsna \u00fchtemoodi, kuigi nende magamisharjumused olid kohati ka p\u00e4ris erinevad: meduusil m\u00f5jutas uinumist ja \u00e4rkamist peamiselt valgus, meriroosil aga peamiselt sisemine kell.<\/p>\n<p>J\u00e4reldus on aga selge: magamise \u00fcks t\u00e4htsaid funktsioone, v\u00f5ib-olla isegi k\u00f5ige t\u00e4htsam, ongi \u00e4rkveloleku ajal tekkinud DNA kahjustuste parandamine.<\/p>\n<p>Pildil on tagurpidimeduusid Cassiopea andromeda.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ole sa inimene v\u00f5i ainu\u00f5\u00f5sne, kui sul on algelinegi n\u00e4rvis\u00fcsteem, siis aeg-ajalt sa magad. Miks k\u00fcll ometi, ei&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81596,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,21,40620,28,29,95,40619,40622,19,40621,25,23,24,22,3707,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-81595","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-dna","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kahjustused","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-meduus","24":"tag-meriroos","25":"tag-news","26":"tag-paranemine","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uni","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115865298110069776","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81595","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81595"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81595\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81595"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81595"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81595"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}