V\u00e4\u00e4rismetalle vedasid k\u00f5rgemale mitmed trendid. J\u00e4rjest rohkem on esile kerkimas riigiv\u00f5lgade ja -eelarvete probleem ning s\u00fcvenemas on ka geopoliitiline polariseerumine. See on omakorda \u00f5\u00f5nestamas dollari reservvaluuta staatust.<\/p>\n
Kulla hind t\u00f5usis dollarites kokku 64,7% ning tegemist oli suurima aastase kasvuga alates 1979. aastast. Eurodes oli hinnat\u00f5us 45,2%.<\/p>\n<\/li>\n
H\u00f5be kallines dollarites kokku 147,9% ning see on samuti suurim t\u00f5us alates 1979. aastast. Eurodes oli t\u00f5us 118,5%.<\/p>\n<\/li>\n
Plaatina lisas dollarites 127,1% ning see on suurim t\u00f5us alates 1960ndatest, mil andmeid koguma hakati. Eurodes oli t\u00f5us 101,3%.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n
Investorid on turul juhtohjad enda k\u00e4tte haaranud<\/p>\n
Kulla kiire hinnat\u00f5us algas 2023. aasta l\u00f5pus, mil \u00fcletati 2020. aastal saavutatud hinnarekordid. Esimesel kahel aastal (2023-24) vedasid hinnat\u00f5usu peamiselt keskpangad. Keskpangad on viimase 4 aasta jooksul soetanud rekordkogustes kulda.<\/p>\n
L\u00f5ppenud aastal v\u00f5tsid turul juhtohjad \u00fcle aga investorid, kes hakkasid kulla osakaalu oma portfellides agressiivselt suurendama.<\/p>\n
Seda n\u00e4itab selgelt ka statistika. Huvi kasvas mullu j\u00e4rsult nii f\u00fc\u00fcsilise kui virtuaalse kulla j\u00e4rele. ETFidesse voolas aasta esimese 11 kuuga 713 tonni kulda. F\u00fc\u00fcsiliste m\u00fcntide ja kangide n\u00f5udlus ulatus aga ligi 1000 tonnini. Keskpankade n\u00f5udlus oli v\u00f5rreldes eelnevate aastatega veidi tagasihoidlikum, kuid tunduvalt k\u00f5rgem kui viimase 10 aasta keskmine.<\/p>\n
Kusjuures Aasia investorid hakkasid rohkem kulda ostma juba 2023. aasta l\u00f5pus. Euroopa ja USA investorid hakkasid positsioone m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendama alles 2024. aasta l\u00f5pus. Samuti on n\u00e4ha, et Aasia investorid eelistavad virtuaalsele kullale f\u00fc\u00fcsilist.<\/p>\n
Miks kulla hind niiv\u00f5rd palju t\u00f5usnud on?<\/p>\n
Minu hinnangul on kulla hinnat\u00f5usu taga kaks megatrendi. Esiteks on l\u00e4\u00e4nemaailmas (ning ka paljudes arenevates riikides) suured probleemid riigiv\u00f5lgadega. Tuletan meelde, et riigiv\u00f5lakirjad on kogu v\u00f5lal p\u00f5hineva rahas\u00fcsteemi vundamendiks. Riigiv\u00f5lakirjades hoitakse k\u00fcmnete triljonite dollarite ja eurode eest s\u00e4\u00e4ste. Mitte miljardite, vaid triljonite!<\/p>\n
Kuna riigiv\u00f5lakirjad on muutumas rahatr\u00fcki ja inflatsiooni t\u00f5ttu aina ebaatraktiivsemaks, vaatavad investorid ja kekspangad aina rohkem traditsioonilise reservvara ehk kulla poole.<\/p>\n
Teiseks on s\u00fcvenemas ka geopoliitilised pinged. Selle t\u00f5ttu on m\u00f5ranemas nii euro kui dollari usaldusv\u00e4\u00e4rsus ning reservvaluuta staatus. See t\u00e4hendab omakorda, et l\u00e4\u00e4neriikide riigiv\u00f5lakirjadest loobutakse j\u00e4rjest enam. Asendusena soetatakse poliitiliselt neutraalset kulda. See kajastub eelk\u00f5ige keskpankade kullaostudes.<\/p>\n
Varasemad turuloogikad on pea peale p\u00f6\u00f6ratud<\/p>\n
Seda, kuidas riigiv\u00f5lakirjad on kaotamas oma \u201eturvavara\u201c staatust, n\u00e4gime h\u00e4sti l\u00e4inud aasta aprillis, mil USA president Donald Trump tuli v\u00e4lja laialdaste tariifidega. Otsus tekitas turuosalistes majanduslanguse hirmu. Tavap\u00e4raselt on investorid otsinud sellistel aegadel kaitset eelk\u00f5ige riigiv\u00f5lakirjadest. N\u00e4gime aga hoopis USA v\u00f5lakirjaturul suurimat hinnalangust alates 2001. aastast. Kuld t\u00f5usis samal ajal 25 aasta kiireimas tempos.<\/p>\n
Lisaks on kuld ennast lahti rebinud ka v\u00f5lakirjade intressim\u00e4\u00e4radest. Tavap\u00e4raselt on toiminud loogika, et kui v\u00f5lakirjade intressid t\u00f5usevad, siis kulla hind satub surve alla. Seda p\u00f5hjusel, et investorite raha liigub k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade keskkonnas garanteeritud tootlikkust pakkuvatesse v\u00f5lakirjadesse. V\u00f5lakirjade ostuks vabastatakse kapital tihti aga just kulda m\u00fc\u00fces. See loogika murti 2022. aasta l\u00f5pus \u2013 kuld on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud vaatamata sellele, et v\u00f5lakirjade intressid on p\u00fcsinud viimase 15 aasta k\u00f5rgeima taseme l\u00e4hedal.<\/p>\n
Kevadel toimunu oli selge signaal, mis n\u00e4itas, et kullast on taas saamas peamine turvavara. Kuna struktuursed p\u00f5hjused, miks kulla hind t\u00f5useb, pole muutunud (ja l\u00e4hiaastatel pole nende muutumist ette n\u00e4ha), siis ootan kulla hinnat\u00f5usu j\u00e4tkumist ka uuel aastal.<\/p>\n
Selleks, et kulla hinda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgemale viia, piisab vaid v\u00e4ikse osa kapitali liikumisest v\u00f5lakirjadest kulda. Samuti on kulla osakaal investorite portfellides j\u00e4tkuvalt suhteliselt v\u00e4ike, j\u00e4\u00e4des erinevate uuringute kohaselt USAs 1,5-2,5% vahemikku. Kusjuures umbes pooled institutsionaalsed investorid ei oma hetkel \u00fcldse kulda. V\u00f5rdluseks 1970ndate tipus oli kulla keskmine osakaal portfellides enam kui 10%. T\u00f5usuruumi on seega veel k\u00fcllaga.<\/p>\n
H\u00f5be n\u00e4itas parimat tootlust<\/p>\n
H\u00f5beda hind t\u00f5usis mullu lausa 147,9%. Sellega oli h\u00f5be ka l\u00e4inud aasta suurim t\u00f5usja v\u00e4\u00e4rismetallide seas. Kui eelmise aasta alguses kauples unts h\u00f5bedat 29 dollari juures, siis uue aasta alguses maksab unts 77 dollarit. Tegemist oli suurima aastase kallinemisega alates 1979. aastast. H\u00f5beda t\u00f5usule aitasid kaasa nii kulla hinnat\u00f5us, investorite huvi kasv kui ka t\u00f6\u00f6stusliku n\u00f5udluse suurenemine.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fcklites on ajalooliselt kordunud \u00fcks konkreetne muster \u2013 k\u00f5igepealt hakkab \u00fcles liikuma kuld ning 1-2 aastat hiljem hakkavad liikuma teised v\u00e4\u00e4rismetallid, eesotsas h\u00f5bedaga. H\u00f5be on ajalooliselt ts\u00fckli kesk- ja l\u00f5pufaasis kulla tootlust \u00fcletanud. Just seda ts\u00fckli faasi olemegi alates eelmise aasta kevadest n\u00e4inud. Sellest, kuidas h\u00f5be v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd hakata kulla tootlust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00fcletama, kirjutasin juba juunis: H\u00f5beda turul toimus oluline l\u00e4bimurre. Kas n\u00e4eme kiiret t\u00f5usu rekorditeni?<\/a><\/p>\n Lisaks sellele, et h\u00f5be pakub sarnaselt kullale investoritele kaitset keskpankade ja valitsuste kehvade rahapoliitiliste otsuste eest, on see oluline metall ka mitmes kasvavas majandusharus. H\u00f5be on oluline metall n\u00e4iteks elektriautodes, tehisintellekti infrastruktuuris kui ka \u00fcleminekus roheenergiale (p\u00e4ikesepaneelid jm). T\u00f6\u00f6stusliku n\u00f5udluse perspektiivist saab pikemalt lugeda siit: Raport: tehisintellekt ja elektriautod toetavad edaspidi h\u00f5beda hinda<\/a><\/p>\n Oluline on \u00e4ra mainida, et h\u00f5be on \u00fcldpildis k\u00f5rgema riskiga investeering kui kuld. Hinnakorrektsioonide korral saab h\u00f5be reeglina tugevamalt pihta. Vaatamata sellele ootan, et h\u00f5be \u00fcletab kulla tootlust ka uuel aastal. Puuduj\u00e4\u00e4k f\u00fc\u00fcsilise metalli turul on struktuurne ning kaevandused ei suuda tootmist piisavalt kiiresti suurendada, et n\u00f5udlusele j\u00e4rgi j\u00f5uda. Samuti on kriitilise tasemeni langenud ka b\u00f6rside varud. See v\u00f5ib l\u00fchikeses ja keskpikas perspektiivis tekitada turul t\u00f5sise pudelikaela efekti, millega v\u00f5ivad kaasneda h\u00fcppelised ja j\u00e4rsud hinnat\u00f5usud.<\/p>\n Plaatina turul ajaloo suurim t\u00f5us<\/p>\n Olulisuselt kolmas v\u00e4\u00e4rismetall \u2013 plaatina \u2013 kallines aastaga kokku 126,1%. Plaatina unts maksab hetkel 2235 dollarit. Tegemist on olnud suurima t\u00f5usuaastaga alates 1960ndatest, mil \u00fcldse turu kohta andmeid koguma hakati.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4\u00e4rismetalle vedasid k\u00f5rgemale mitmed trendid. J\u00e4rjest rohkem on esile kerkimas riigiv\u00f5lgade ja -eelarvete probleem ning s\u00fcvenemas on ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81681,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-81680","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115865770061863992","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81680"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81680\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}