Esimene EL-i institutsioon, kes vee teema kui terviklikku l\u00e4henemist n\u00f5udva valdkonna p\u00e4evakorda t\u00f5stis, oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK), tehes seda Blue Deali ja sellele j\u00e4rgnevate arvamuste kaudu. Praegu t\u00f6\u00f6tab EMSK vee teemaga edasi, ka selle artikli kirjutamisel on kasutatud EMSK-is t\u00f6\u00f6s olevat arvamust \u201eVeemajanduse kerksus ja kaksik\u00fcleminek: t\u00f6\u00f6stuslikud l\u00e4henemisviisid, mis v\u00f5imaldavad k\u00e4sitleda seoseid veemajanduse, digi\u00fclemineku ja s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamise vahel\u201c.<\/p>\n
Praegu moodustab Euroopa digimajandus 28% \u00fclemaailmsest digimajanduse turust, andmekeskuste turg on Euroopas hinnanguliselt 35 miljardit USA dollarit ja peaks 2029. aastal ulatuma 57 miljardi USA dollarini. McKinsey uuringu kohaselt v\u00f5ib andmekeskuste energiatarve praeguselt 62 teravatt-tunnilt (TWh) k\u00fcmnendi l\u00f5puks kolmekordistuda rohkem kui 150 TWh-ni. See t\u00e4hendab, et andmekeskuste arvele v\u00f5ib j\u00e4rgmise kuue aasta jooksul langeda ligikaudu 5%, osa prognooside kohaselt ka kuni 30% kogu Euroopa energiatarbimisest. V\u00f5rdluseks \u2013 praegu on see umbes 2%.<\/p>\n
Mida aga v\u00e4ga ei teata ega teadvustata, on meie k\u00f5igi ehk majandustegevuses osalejate igap\u00e4evase digitehnoloogia kasutamise keskkonnam\u00f5ju vee- ja energiatarbimisele. Andmekeskused avaldavad juba praegu veekasutusele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset survet. J\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna h\u00fcper\u00fchendatud andmekeskused, mis kasutavad \u00f5hkjahutust koos aurustatud veega, v\u00f5ivad tarbida aastas \u00fcle 190 miljoni liitri vett, mida ei lasta p\u00e4rast aurustumist ja serverite jahutamist looduskeskkonda tagasi. N\u00e4iteks \u00fcks Madalmaades asuv andmekeskus tarbis 2021. aastal ligikaudu 84 miljonit liitrit vett, mis \u00fcletab oluliselt selle ehitamisel teatatud esialgseid hinnanguid (12\u201320 miljonit liitrit).<\/p>\n
Need prognoosid n\u00e4itavad, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast saab tehisintellektist \u00fcks maailma k\u00f5ige veemahukamaid protsesse. Kui uusi lahendusi ei tule, v\u00f5ib digisektori h\u00fcppeline kasv koos tehisintellekti laialdase kasutuselev\u00f5tuga sisuliselt annulleerida suure osa muude t\u00f6\u00f6stuste tegevustest ja saavutustest s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamiseks ja veet\u00f5hususe suurendamiseks.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni poolt j\u00f5uliselt elluviidava rohep\u00f6\u00f6rde peamine suund on olnud s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamine. See vajab p\u00f5hjalikke tehnoloogilisi muudatusi, mis on eri t\u00f6\u00f6stusharudes erinevad. Kuigi tehnoloogilised muudatused on v\u00e4hese CO2 heitega majanduse saavutamiseks v\u00e4ga olulised, on neil erinev m\u00f5ju veevajadusele ja -kasutusele: m\u00f5ned tehnoloogiad v\u00e4hendavad veetarbimist ja teised hoopis suurendavad seda. S\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamise viisid (elektrifitseerimine, saastevaba vesinik ning s\u00fcsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja s\u00e4ilitamine) n\u00f5uavad teistsugust veekvaliteeti ja -koguseid. Ainult teatud juhtudel, kui suudetakse rajada ja kasutusele v\u00f5tta n-\u00f6 suletud ahelas ringlussev\u00f5tu s\u00fcsteemid, v\u00f5ib saavutada suuremat positiivset efekti.<\/p>\n
S\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamise ja t\u00f6\u00f6stusliku veetarbimise vahelise seose m\u00f5istmine on EL-i rohep\u00f6\u00f6rde poliitika pikaajalise j\u00e4tkusuutlikkuse seisukohalt v\u00e4ga oluline. Paljud s\u00fcsinikuheidet v\u00e4hendavad t\u00f6\u00f6stusharud tarbivad ka palju vett, mis muudab veekasutuse probleemiks. S\u00fcsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja s\u00e4ilitamine v\u00f5ib n\u00f5uda lisajahutust v\u00f5i mineraliseerimist ning see suurendab veen\u00f5udlust. Ka s\u00fcsinikuheite vesinikup\u00f5hise v\u00e4hendamise tehnoloogia kasutuselev\u00f5tt m\u00f5jutab oluliselt veen\u00f5udlust, selle tehnoloogia kasutuse laiendamine v\u00f5ib konkureerida t\u00f6\u00f6stuse v\u00f5i kodumajapidamiste veevajadusega, eelk\u00f5ige veestressi all kannatavates piirkondades.<\/p>\n
LISALOONA (aga v\u00f5ib ka p\u00f5hiloo osana, vahet pole sisuliselt)<\/p>\n
Veekaitse suurema t\u00e4helepanu alla<\/p>\n
EMSK leiab, et Euroopa Liidus peaks olema peamine \u00fclesanne viia t\u00f6\u00f6stuse muutuvad veekasutusmudelid koosk\u00f5lla veepoliitika raamdirektiivist tulenevate kohustustega, et s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamine ei ohustaks veekaitset. Vee majandamine ja samal ajal veepoliitika raamdirektiivi eesm\u00e4rkide t\u00e4itmine muutub s\u00fcsinikuheidet v\u00e4hendavate t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjate jaoks \u00fcha keerulisemaks. Puhastatud reovee ja loodusliku vee suhe on ebaproportsionaalne (st veekogud ei ole heas seisundis) ning raskused suurenevad veelgi, kui v\u00f5etakse kasutusele s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamise tehnoloogiad, mis kasutavad \u00fclipuhast v\u00f5i demineraliseeritud vett.<\/p>\n
J\u00e4relikult \u2013 kuigi s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamine aitab kaasa \u00f5husaaste v\u00e4hendamisele, nihutab see keskkonnasurve kohalikele vees\u00fcsteemidele.<\/p>\n
Vaja on senisest l\u00e4bim\u00f5eldumat poliitikat ja v\u00f5imalik ka, et k\u00f5ikides valdkondades senise l\u00e4henemise ja harjumusp\u00e4raste tegutsemisviiside muutmist.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esimene EL-i institutsioon, kes vee teema kui terviklikku l\u00e4henemist n\u00f5udva valdkonna p\u00e4evakorda t\u00f5stis, oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8175,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-8174","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8174","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8174"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8174\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8174"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8174"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8174"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}