{"id":81884,"date":"2026-01-09T20:04:12","date_gmt":"2026-01-09T20:04:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81884\/"},"modified":"2026-01-09T20:04:12","modified_gmt":"2026-01-09T20:04:12","slug":"astrid-lindgren-susanne-lieder-kuulutaja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81884\/","title":{"rendered":"\u201eAstrid Lindgren\u201c, Susanne Lieder – Kuulutaja"},"content":{"rendered":"

\"\"Foto: kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev<\/p>\n

Susanne Lieder (s\u00fcndinud 1963) on saksa kirjanik, kelle meelisteemaks on m\u00f5jukate naiste elulood. Ta elab oma pere ja viie kassiga Nienbergi l\u00e4hedal Saksamaal.
Susanne Liederi sulest ilmus romaan \u201eAstrid Lindgren\u201c aastal 2022, mille t\u00f5lkis eesti keelde \u00d5ie Ristioja. Kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev andis selle v\u00e4lja sarjas \u201eS\u00e4ravad naised\u201c aastal 2023.
Maailmakuulsast lastekirjanikust Astrid Lindgrenist (1907\u20132002) on kirjutatud mitu elulooraamatut. Praegugi on v\u00f5imalik Eesti raamatupoodidest osta n\u00e4iteks \u201eKasutad tavalisi s\u00f5nu\u2026Astrid Lindgreni keel\u201c, autor Lena T\u00f6rnqvist v\u00f5i \u201eTundmatu Astrid Lindgren. Aastad kirjastuses\u201c, autor Kjell Bohlund. Susanne Liederi romaan Astrid Lindgrenist p\u00f5hineb aga v\u00e4ljam\u00f5eldisel, milles kirjanik maalib \u00fche v\u00f5imaliku pildi Pipi Pikksuka loomise loost, kelle s\u00fcnnist, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda, m\u00f6\u00f6dus 26. novembril 80 aastat.
Minu lugemislauale j\u00f5udis see suurep\u00e4rane teos t\u00e4nu Vikerraadios kuuldud j\u00e4rjejutule, kus n\u00e4itleja Liina Olmaru luges viiel p\u00e4eval romaanist katkendeid. Kuna mustal reedel langetas Rahva Raamat p\u00e4ris palju raamatute hindu, siis \u201elugemishaige\u201c nagu ma olen, ostsin endale selle romaani ja ei kahetse. K\u00f5vakaaneline raamat on juba v\u00e4limuselt v\u00e4ga ilus. Bee\u017eil taustal on id\u00fclliline pilt j\u00e4rve kaldal rootsipunaseks v\u00e4rvitud majakesest metsa veerel. J\u00e4rve \u00e4\u00e4rsel teel jalutavad noor kena naine, kelle k\u00e4est hoiab kinni poisike. Lisaks autori nimele ja pealkirjale on esikaanel tekst: \u201eTema elu on t\u00e4is lapsep\u00f5lve, armastuses otsib ta \u00f5nne.\u201c
Romaani s\u00fcndmustik algab 1929. aasta talvel Stockholmis. Astrid oli k\u00e4inud Kopenhaagenis j\u00e4rel oma kolmeaastasel pojal Lassel, kes elas kasuvanemate juures. Astridil polnud enam muud valikut, kuna \u00fcks kasuvanematest \u2013 Marie oli raskelt haigeks j\u00e4\u00e4nud. Ta pidi poisi enda juurde v\u00f5tma, kuigi tal oli v\u00e4ga raske oma elugagi hakkama saada, et ots otsaga toime tulla. Liigutav on lugeda stseeni, kuidas v\u00e4ike Lasse mitu korda oma p\u00e4ris emalt k\u00fcsib, millal ta koju tagasi l\u00e4heb. Taustaks k\u00f5igele sellele kurvale olukorrale on ka 1929. aasta talv, mis meenutab t\u00e4navust Eestimaa talve: \u201eMilline ebameeldiv ilm! Taevas oli t\u00e4is halle pilvi, mis rippusid madalalt ja raskelt linna kohal. N\u00e4is, nagu t\u00f5mbuksid Stockholmi majad selle all k\u00fc\u00fcru. Vasapargi raagus puud, millest Astrid ja tema poeg Lasse n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndisid, s\u00e4delesid niiskusest. K\u00f5ik ootasid igatsusega lund, kuid sel aastal ilmselt valgeid j\u00f5ule ei tule.\u201c
\u201eMure ja r\u00f5\u00f5m, nad k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es,\u201c kui tsiteerida Astrid Lindgrenit ennast (tsitaat p\u00e4rineb Lindgreni raamatust \u201eV\u00e4ike Tjorven, Pootsman ja Mooses\u201c). Susanne Liederi romaanis v\u00f5idab Astrid l\u00f5puks poja Lasse armastuse ja kohtab ka oma elu suurt armastust. See mees on Sture Lindgren, tema otsene \u00fclemus toimetuses, kus Astrid sekret\u00e4rina t\u00f6\u00f6tab. Noored abielluvad ja perre s\u00fcnnib t\u00fctar Karin, kes kord aastaid hiljem haigeks j\u00e4\u00e4des tahab, et ema tema voodi \u00e4\u00e4rel istuks ja lugusid jutustaks. Karin m\u00f5tleb v\u00e4lja t\u00fcdruku, kellele paneb nimeks Pipi Pikksukk. Ja Segasumma suvila, kus t\u00fcdruk elab. Pipi peab olema ka k\u00f5ige rikkam ja tugevam laps, kes eales sessinatses maailmas elanud on.
Ja nii see l\u00e4ks. Algul jutustab Astrid t\u00fctrele lugusid peast, hiljem hakkab neid kirja panema ja l\u00f5puks saadab k\u00e4sikirja toimetusele, kust see esimese hooga tagasi l\u00fckatakse. Saatuse tahtel kohtub ta aga inimesega, t\u00e4nu kellele l\u00f5puks tema lood ilmuma hakkavad.
Susanne Lieder \u00fchendab ja seob oma romaanis kimpu Astrid Lindgreni eluloolised andmed fantaasiaga a\u2019la mis oleks juhtunud siis, kui poleks olnud \u00fchte v\u00f5i teist elus ettetulnud olukorda. S\u00fcdamlikult ja kaastundega kirjeldab ta Astridi l\u00e4bielamisi ajal, mil tema mees Sture pole enam endine hell armastaja, vaid j\u00e4tab mingil p\u00f5hjusel enese unarusse, tarvitab alkoholi ega tule enam \u00f6\u00f6siti koju. Liigutav on lugeda Astridi hingepiinadest, kes ei suuda m\u00f5ista, mis nende abieluga ja Sturega ometi juhtunud on.
Susanne Lieder maalib tundliku portree meie aja \u00fchest olulisemast naisest, kelle vaimustavate lugude saatel on terved p\u00f5lvkonnad lapsi \u00fcles kasvanud. Autor \u00fctleb muuhulgas teose j\u00e4rels\u00f5nas, et elulooromaani kirjutamine on imetore t\u00f6\u00f6, kuid samal ajal ka suur vastutus ja v\u00e4ljakutse. Lieder m\u00e4rgib, et isiklikus elus hoidis Astrid Lindgren madalat profiili ega lasknud kellelgi oma s\u00fcdamesse ega hinge piiluda. \u201eSeega ei tee ta inimesele, kes tahab temast kirjutada ega taha ekselda spekulatsioonide v\u00f5i isegi uljaste v\u00e4idete virvarris, elu just lihtsaks,\u201c \u00fctleb Lieder. Ka praegusel raskel ajal tasub aga eeskujuks v\u00f5tta mitmel pool romaanis tsiteeritud Astridi elu motot, mille tema ema kord talle \u00fctles: \u201eV\u00f5ta end kokku ja mine edasi!\u201c
Kuigi j\u00f5ulud on juba m\u00f6\u00f6das, siis uuel alanud aastal terendab ees palju toredaid t\u00e4htp\u00e4evi, n\u00e4iteks s\u00f5brap\u00e4ev ja naistep\u00e4ev. Kes soovib oma l\u00e4hedasi v\u00e4ikese kingitusega meeles pidada, siis alati on selleks hea raamat. Emadele v\u00f5i vanaemadele soovitan Susanne Liederi elulooromaani Astrid Lindgrenist. Miks mitte aga isadele v\u00f5i vanaisadele, kes armastavad kriminaalromaane, kinkida hoopis sama autori poolt kirjutatud romaan Agatha Christie\u2019st (\u201eAgatha Christie. Armastuses otsib ta lootust, krimiromaanidega vallutab maailma\u201c, kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev 2025).
Kallitele lastele ja lastelastele aga tasub nii s\u00fcnnip\u00e4evaks kui muudeks t\u00e4htp\u00e4evadeks kinkida kindlasti Astrid Lindgreni aegumatuid lasteraamatuid, millest on v\u00e4lja antud lugematu arv kordustr\u00fckke. Kui \u00f5ues paugub pakane, v\u00f5iks lastele neid ka ette lugeda. Minu lemmikud on sellised Lindgreni surematud teoseid nagu \u201eRasmus, Pontus ja Lontu\u201c, \u201eHulkur Rasmus\u201c, \u201eBullerby lapsed\u201c, \u201eV\u00e4ikevend ja Karlsson katuselt\u201c, V\u00e4ike Tjorven, Pootsman ja Mooses\u201c, \u201eVahtram\u00e4e Emil\u201c ning \u201eMadlike ja Jaanikingu p\u00f5nn\u201c.<\/p>\n

Eluloolisi andmeid Astrid Lindgrenist
Astrid Anna Emilia Lindgren, kelle neiup\u00f5lvenimi oli Astrid Ericsson (s\u00fcndis 14.11.1907 Vimmerbys ja suri 28.01.2002 Stockholmis) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on t\u00f5lgitud 109 keelde ja avaldatud v\u00e4hemalt sajas riigis.
Astrid Lindgreni isa oli talunik Samuel Ericsson ja ema Hanna Ericsson. Astrid oli neljalapselise pere teine laps. Tal oli kaks \u00f5de ja vend.<\/p>\n

    \n
  1. aastal l\u00f5petas Astrid kooli, misj\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas praktikandina ajalehes Vimmerby Tidningen. Ta j\u00e4i 18-aastaselt rasedaks ning keeldus lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga abiellumast. Astrid siirdus 19-aastaselt Stockholmi, et sekret\u00e4riks \u00f5ppida. 1926. aasta l\u00f5pus s\u00fcndis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis.<\/li>\n
  2. aastal asus Astrid sekret\u00e4rina t\u00f6\u00f6le Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus Sture Lindgreniga, kellega ta abiellus aastal 1931. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis ta poja Larsi enda kasvatada. Aastal 1934 s\u00fcndis perre t\u00fctar Karin.<\/li>\n
  3. aastal tuli Astrid Lindgren vastloodud kirjastuse Rab\u00e9n & Sj\u00f6gren konkursil looga \u201eBritt-Mari puistab s\u00fcdant\u201c teisele kohale. Aasta hiljem v\u00f5itis ta sama konkursi lasteraamatuga \u201ePipi Pikksukk\u201c, mille avaldamisest kirjastus Bonniers oli varem loobunud.<\/li>\n
  4. aastal saatis naisteajakiri Damernas V\u00e4rld Lindgreni Ameerika \u00dchendriikidesse v\u00e4ljaandele l\u00fchikesi kirjat\u00fckke kirjutama. Kui Astrid Ameerikasse j\u00f5udis, \u00fctles ta, et on h\u00e4iritud afroameeriklaste diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud l\u00fchijuttude kogu \u201eKati Ameerikas\u201c.<\/li>\n
  5. aastal sai temast Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia teine laureaat.
    Astrid Lindgreni 90. s\u00fcnnip\u00e4eval kuulutati ta aasta rootslaseks.
    Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. aastal. Matuserongk\u00e4iku olid t\u00e4navatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. Toomkirikus toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad. Astrid Lindgreni p\u00f5rm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.<\/li>\n
  6. aastal loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni m\u00e4lestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mille v\u00e4\u00e4rtus k\u00fc\u00fcnib 5 miljoni Rootsi kroonini.<\/li>\n<\/ol>\n

    \u00dclle Kask<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev Susanne Lieder (s\u00fcndinud 1963) on saksa kirjanik, kelle meelisteemaks on m\u00f5jukate naiste elulood. Ta elab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81885,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-81884","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115866937809491387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81884","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81884"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81884\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81885"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81884"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81884"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81884"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}