{"id":8200,"date":"2025-09-30T11:32:07","date_gmt":"2025-09-30T11:32:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8200\/"},"modified":"2025-09-30T11:32:07","modified_gmt":"2025-09-30T11:32:07","slug":"arhitektid-korrastatud-kortermajad-parandavad-elukeskkonna-kvaliteeti-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8200\/","title":{"rendered":"Arhitektid: korrastatud kortermajad parandavad elukeskkonna kvaliteeti | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Korteri\u00fchistute juhid ja esimehed vajavad enam tuge ning tunnustust, kuna ilma nendeta ei teki usaldust ega valmisolekut pikaajalisteks investeeringuteks. Lisaks renoveerimistoetustele v\u00f5iks kaaluda ka toetusmeetmete rakendamist \u00fchistu juhtidele, kirjutavad Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena M\u00e4nna.<\/p>\n<p>Lasnam\u00e4e ja teiste suurte paneelmajade piirkondade renoveerimine on j\u00e4\u00e4nud toppama ning vaja on nii riigi- kui ka linnapoolseid toetusi. Jah, 15. septembril avati<a href=\"https:\/\/kredex.ee\/et\/kodudkorda\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> rekonstrueerimistoetuse kolmas<\/a> voor, kuid toetustest \u00fcksi ei piisa. K\u00fcsimus pole ainult eurodes ja soojustuse paksuses, vaid ka selles, kuidas m\u00f5istetakse laiemalt kodu ja selle \u00fcmbruse v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1609687202\/pildid-veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avatakse-eesti-valjapanek\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Eesti paviljon &#8220;Las ma soojendan sind&#8221;<\/a> Veneetsia arhitektuuribiennaalil t\u00f5i selle probleemi esile. N\u00e4ituse raames uurisime, kus ja kuidas k\u00e4sitlevad erinevad osapooled renoveerimise otsuseid ning mis on peamised takistused. Vestlustest j\u00e4id k\u00f5lama usaldamatus ja teadmatus.<\/p>\n<p>Ilmnes ka, et ega keegi v\u00e4ga vastutust v\u00f5tta ei taha. Suurtes kortermajades on tihtipeale keeruline saavutada \u00fchtsustunnet, mis omakorda n\u00f5rgestab kogukonda ning tulemusena j\u00e4\u00e4b kogu &#8220;maja eest hoolitsemise&#8221; raskus \u00fchistu juhtkonna \u00f5lule.<\/p>\n<p>Vaadates otsa renoveerimisprotsessi keerulisusele ja pikkusele, tundub aga meeletult eba\u00f5iglane, et keegi peab seda t\u00f6\u00f6d oma vabast ajast ja sageli ilma v\u00e4\u00e4rilise tasuta tegema. Korteri\u00fchistute juhid ja esimehed vajavad enam tuge ning tunnustust, kuna ilma nendeta ei teki usaldust ega valmisolekut pikaajalisteks investeeringuteks. Lisaks renoveerimistoetustele v\u00f5iks kaaluda ka toetusmeetmete rakendamist \u00fchistu juhtidele v\u00f5i konkursse, mis toetaks ja v\u00e4\u00e4rtustaks head juhtimist.<\/p>\n<p>Kvaliteetse ja tervikliku renoveerimise otsuseni j\u00f5udmiseks saab linn v\u00f5i omavalitsus tulevikus pakkuda tugiteenust renoveerimise spetsialistide ja abimaterjalide (juriidilise ja korraldusliku poolega) n\u00e4ol. Sellise meetme eesm\u00e4rk on suunatud just \u00fchistute juhtkondadele, kes siiani on pidanud \u00fcksi selle t\u00f6\u00f6ga hakkama saama. Ka Rakvere renoveerimise edulugu peitub ju linna poolt pakutud lisaj\u00f5us, kes v\u00f5tsid enda hoole alla \u00fchistute n\u00f5ustamise ja toetamise.<\/p>\n<p>Kuna seoses Euroopa toetuste l\u00f5ppemisega on t\u00f5en\u00e4oliselt riiklikud renoveerimise toetused suurematele linnadele kadumas v\u00f5i k\u00e4ttesaadavad vaid v\u00e4heses ulatuses v\u00f5i eriti haavatavatele leibkondadele, on oluline m\u00f5elda ka alternatiivsetele rahastusmeetoditele.<\/p>\n<p>\u00dche v\u00f5imalusena on lisakorruse v\u00f5i lisamahtude rajamise kaudu renoveerimise finantseerimine. Kui vanema hoonefondi puhul (n\u00e4iteks Tallinna t\u00fc\u00fcpi puithooned) on harilik lisakorruse abil hoone renoveerimise finantseerimine, siis saaks piloteerida sarnast skeemi ka paneel- ja teiste t\u00fc\u00fcpmajade puhul.<\/p>\n<p>&#8220;Et kortermajade renoveerimine jalad alla saaks, peab \u00fcmber kohandama nii majanduslikku kui ka seadusandlikku ruumi.&#8221;<\/p>\n<p>Sama oluline on ka n\u00f5ustamisteenuste pakkumine ja seda n\u00e4iteks one-stop-shop lahenduse n\u00e4ol. Tegu on keskustega, kus korteri\u00fchistud saavad terviklikku infot, n\u00f5ustamist ja tuge hoonete terviklikuks renoveerimiseks.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks Leedus tegutsevad need peamiselt kohalike omavalitsuste ja riigi toel, pakkudes tasuta konsultatsioone tehniliste lahenduste, toetuste ja finantseerimisv\u00f5imaluste kohta. Belgias on one-stop-shop&#8217;id sageli seotud piirkondlike energiateenistustega, kus lisaks n\u00f5ustamisele aidatakse ka projektijuhtimise, ehitajate leidmise ning taotlusprotsesside koordineerimisega.<\/p>\n<p>Tihedus tugevdab anon\u00fc\u00fcmsust. Mitmek\u00fcmnete korteritega suurte hoonete puhul l\u00f5peb &#8220;kodu&#8221; paljude jaoks oma korteri v\u00e4lisukse l\u00e4vel. Trepikoda, kelder v\u00f5i hoov, need j\u00e4\u00e4gu kellegi teise mureks.<\/p>\n<p>Nii tekib absurdne olukord: kui katus lekib, ei tunne esimese korruse elanik, et see on tema probleem; kui kelder uputab, ei huvita see kolmanda korruse elanikku. Tegelikult on kortermaja terviklik organism, kus \u00fckski osa ei saa toimida teisteta.<\/p>\n<p>Renoveerimine ei ole seega pelgalt hoone energiat\u00f5hususe parandamine, v\u00e4hemalt samav\u00e4\u00e4rne t\u00e4helepanu peaks olema ka eesm\u00e4rk \u00fchise vastutuse kasvatamisel ja kogukonna loomisel.<\/p>\n<p>Selmet h\u00fcpata kohe kallite tehniliste lahendusteni, v\u00f5iks ehk renoveerimise m\u00f5istet laiendada ning alustada hoopis hoovidest ja \u00fchisaladest. Kogedes kodu \u00fcmbritsevat meeldivat \u00fchisruumi, laieneb elanike kodutunne ka korteri nelja seina vahelt kaugemale. See omakorda v\u00f5ib muuta suuremad otsused \u2013 fassaadi soojustamise v\u00f5i tehnos\u00fcsteemide uuendamise \u2013 lihtsamaks.<\/p>\n<p>Renoveerimine on mahukas protsess ja on ilmselge, et korteri\u00fchistute esindajate entusiasmiga seda enamasti vallutada ei \u00f5nnestu. Et kortermajade renoveerimine jalad alla saaks, peab \u00fcmber kohandama nii majanduslikku kui ka seadusandlikku ruumi.<\/p>\n<p>Renoveerimisotsuste lihtsustamiseks tuleb n\u00fcgida ka inimeste arusaama selle v\u00e4\u00e4rtusest. Korrastatud kortermajad parandavad elukeskkonna kvaliteeti, t\u00f5stavad kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust nende omanike jaoks ja tugevdavad kogukonda nii kortermajas kui ka laiemalt antud piirkonnas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Korteri\u00fchistute juhid ja esimehed vajavad enam tuge ning tunnustust, kuna ilma nendeta ei teki usaldust ega valmisolekut pikaajalisteks&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8201,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[194,26,27,37,33,35,6203,34,36,31,32,21,6204,6202,6197,6200,6198,6196,6201,28,29,19,25,2972,3514,2986,23,24,6199,22,20,6195,30],"class_list":{"0":"post-8200","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arhitektuur","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elina-liiva","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-helena-manna","21":"tag-keiti-lige","22":"tag-korterelamud","23":"tag-korterelamute-renoveerimine","24":"tag-korteriuhistud","25":"tag-kortermajad","26":"tag-las-ma-soojendan-sind","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-rakvere","32":"tag-renoveerimine","33":"tag-renoveerimistoetus","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uhistud","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-veneetsia-arhitektuuribiennaal","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8200","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8200"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8200\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8201"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8200"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8200"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8200"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}