L\u00f5ppenud aasta oli Balti b\u00f6rsidel rekordiline v\u00f5lakirja-aasta, ettev\u00f5tted kaasasid Eesti, L\u00e4ti ja Leedu b\u00f6rsil kokku ligi kaks miljardit eurot.<\/p>\n
Eesti majandus vindub endiselt, investorite usk on langustrendis ja kauplemisaktiivsus Nasdaq Tallinna b\u00f6rsil ei olnud l\u00f5ppenud aastal teab mis hea, aga 2025 oli rekordiline v\u00f5lakirja-aasta, \u00fctles Tallinna b\u00f6rsi juhatuse esimees Kaarel Ots<\/p>\n
“Tallinna b\u00f6rsil \u00f5nnestus l\u00e4bi viia \u00fcks avalik aktsiapakkumine, aga p\u00f5hilist tooni andsid ikkagi v\u00f5lakirjad. Ma arvan, et nii palju ettev\u00f5tteid ei olegi meil korraga raha kaasanud. Kaasati peaaegu kolmsada miljonit eurot,” \u00fctles Ots.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on Tallinna b\u00f6rsil ja ka Balti b\u00f6rsil tervikuna 2025. aastal toimunu rekordiline. “Kunagi ajaloos ei ole nii palju ettev\u00f5tteid kaasanud raha nii suures mahus. Baltikumi peale on see umbes kaks miljardit,” t\u00f5des Ots.<\/p>\n
Samas t\u00f5usis j\u00f5udsalt Tallinna b\u00f6rsiindeks.<\/p>\n
“Tallinna b\u00f6rsiindeks edestas maailma enim j\u00e4lgitud S&P 500 indeksit. Meie indeks kasvas 2025. aastal 18 protsenti,” r\u00e4\u00e4kis Tallinna b\u00f6rsi juht. Ta tunnistas, et viimased kolm aastat on indeks paigal seisnud, seega ootus, et ettev\u00f5tete aktsiate hinnad hakkavad \u00fclespoole nihkuma, oli selgelt olemas.<\/p>\n
“Ja on kindlasti ka aastal 2026,” lisas Ots.<\/p>\n
Viimasel ajal on riik b\u00f6rsile viinud ainult kaks riigiettev\u00f5tet: Tallinna Sadama ja Enefit Greeni, ja sedagi osaliselt. Kriitikute s\u00f5nul oleks b\u00f6rsi k\u00e4imat\u00f5mbamiseks vaja just riigi initsiatiivi. Otsa s\u00f5nul ei ole k\u00e4imat\u00f5mbamisest r\u00e4\u00e4kimine \u00f5ige, sest nii majandus kui ka b\u00f6rs on ts\u00fcklilised.<\/p>\n
“Kui majanduses saabuvad paremad ajad, kui meil tekib l\u00f5puks ometi laiap\u00f5hjaline majanduskasv, ma isegi ei m\u00e4leta, millal seda viimati sai \u00f6elda, siis uskuge mind \u2013 b\u00f6rs hakkab seda v\u00e4ga kiiresti peegeldama. Ja teine asi, millega riik saab tegeleda, on klassikaline finantskirjaoskus ja selle arendamine,” r\u00e4\u00e4kis b\u00f6rsijuht.<\/p>\n
B\u00f6rsi kauplemisaktiivsus s\u00f5ltub sellest, milline on inimeste kindlustunne. Alanud aasta kohta Ots prognoose teha ei taha. Globaalset pilti vaadates on parim investeering olnud kuld ja sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et ebakindlus j\u00e4tkub.<\/p>\n
“Kulla hind kasvas eelmisel aastal ligikaudu 65 protsenti. See on selles m\u00f5ttes huvitav, et \u00fchtpidi r\u00e4\u00e4gitakse palju tehisintellektist ja seitsmest suurest ettev\u00f5ttest, kes Ameerikas on juba n\u00fc\u00fcd mitu aastat \u00fche suure indeksi kasvu juhtinud, aga see suur indeks S&P 500 j\u00e4i alla nii Tallinna b\u00f6rsile kui ka kullale. Kulda ju tavaliselt investeeritakse selle p\u00e4rast, et kaitsta end inflatsiooni vastu. See n\u00e4itab investorite pelgust, et inflatsioon v\u00f5ib j\u00e4tkuda, aga majandus ei kasva ja seet\u00f5ttu on paigutatud rekordiliselt raha kulda. Ma ei oska prognoosida, mis uus aasta toob, aga need sammud n\u00e4itavad, et on selge ebakindlus,” t\u00f5des Ots.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5ppenud aasta oli Balti b\u00f6rsidel rekordiline v\u00f5lakirja-aasta, ettev\u00f5tted kaasasid Eesti, L\u00e4ti ja Leedu b\u00f6rsil kokku ligi kaks miljardit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,40882,130,37,33,35,34,36,40881,7519,2703],"class_list":["post-82106","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-balti-bors","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaarel-ots","tag-tallinna-bors","tag-volakirjad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115869843793764770","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}