Kui r\u00e4\u00e4gitakse USA presidendist Donald Trumpist, siis garneeritakse seda k\u00f5ike ettearvamatusega, edevuse ja rahvusvahelise \u00f5iguse ignoreerimisena. Kui vaatame USA presidendi tegemisi kui \u00e4rimehe tegemisi, siis loksub k\u00f5ik kenasti paika, kirjutab Raul Eamets.<\/p>\n
K\u00f5ik on v\u00e4ga loogiline. Ameerika \u00dchendriikide president Donald Trump k\u00e4itub nagu tavaline \u00e4rihai, kes tahab saavutada tulemust, iga hinna eest, meetodid ei ole \u00fclearu olulised. Tal on oma selge ja v\u00e4ga kindel eesm\u00e4rk. Ta tahab saavutada rahu ja see ei ole deklaratiivne poos, vaid p\u00e4ris eesm\u00e4rk. \u00c4rimehena tahab ta t\u00f5esti rahu, sest siis saaks hakata normaalselt \u00e4ri ajama. S\u00f5ja ajal ei saa \u00e4ri ajada.<\/p>\n
Rahu saavutamiseks pole meetodid olulised, isegi ebaseaduslikud v\u00f5tted on lubatud, oluline on eesm\u00e4rk. Trump survestas \u00fchte v\u00f5imalikku (n\u00f5rgemat) \u00e4ripoolt rohkem, kuna lootis saada j\u00e4releandmisi. Kui neid ei tule piisavalt kiiresti ja piisavalt palju, siis v\u00f5tab ette teise poole ja hakkab seda omakorda survestama.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on survestamises j\u00f5udnud j\u00e4rg Venemaa k\u00e4tte, mis on Trumpi n\u00e4gemuses tugevam pool ja kellega kokkulepet on ilmselt raskem saavutada. Ukraina on olnud v\u00e4ga vintske l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija ja nii Trump kahe v\u00f5imaliku lepingupoole vahel pendeldabki.<\/p>\n
Olgem ausad, teda ei huvita, kas ja kui palju peab Ukraina territooriume \u00e4ra andma, ta tahab lihtsalt, et see s\u00f5da \u00e4ra l\u00f5ppeks, sest siis saaks hakata l\u00f5puks \u00e4ri ajama. Ka Venemaaga. Meie jaoks on harjumatu, et president k\u00e4itub nagu tavaline \u00e4rimees, me oleme ikka eeldanud, et presidendid k\u00e4ituvad nagu presidendid. Trump on ehedalt juba t\u00f5estanud, et tema on erand ja meie (Euroopa) v\u00f5iksime sellest aru saada.<\/p>\n
Venezuela juhtum n\u00e4itas, et kui keegi hakkab USA tagaaias ehk Ameerika maailmajaos v\u00e4ga j\u00f5uliselt laamendama, siis ta v\u00f5etakse kinni, pannakse vangi ja asemel pannakse keegi, kes on USA-le lojaalne ja kellega saab \u00e4ri ajada. Praegu pole veel selge, kes see t\u00e4pselt saab olema, hiljutised asepresidendi s\u00f5nav\u00f5tud ei olnud just \u00fclearu Trumpi-s\u00f5bralikud. Aga l\u00f5pptulemus on selge, ilmselt v\u00f5tab asjade paika loksutamine lihtsalt aega, sest mingit uut s\u00f5da ju keegi tegelikult ei taha.<\/p>\n
Teised L\u00f5una-Ameerika juhid, eriti need, kes on j\u00f5uliselt USA vastu s\u00f5na v\u00f5tnud, t\u00f5mbavad tagasi, sest k\u00f5ik saavad \u00e4kki aru, kes on peremees. Kas me r\u00e4\u00e4gime siin rahvusvaheliselt \u00f5iguse austamisest? Ei r\u00e4\u00e4gi. Me r\u00e4\u00e4gime sellest, et kellel j\u00f5ud, sellel \u00f5igus. Nii nagu \u00e4ris. Suuremad s\u00f6\u00f6vad peaaegu alati v\u00e4iksemad \u00e4ra, j\u00e4ttes alles need, kes neile on kasulikud (lojaalsed).<\/p>\n
Mida Euroopa sellises olukorras peaks tegema? Keeruline k\u00fcsimus.<\/p>\n
“Euroopa kaitsev\u00f5ime on allapoole igasugust arvestust ja selle \u00fclesehitamine v\u00f5tab aastaid.”<\/p>\n
Euroopa on kogu oma julgeoleku teema j\u00e4tnud NATO (loe: USA) \u00f5lgadele ja ise eriti panustada ei ole tahetud. Euroopa kaitsev\u00f5ime on allapoole igasugust arvestust ja selle \u00fclesehitamine v\u00f5tab aastaid. Kui me n\u00fc\u00fcd l\u00e4heme ja hakkame USA-lt midagi n\u00f5udma, siis n\u00e4eb see v\u00e4gagi sedamoodi v\u00e4lja, kui t\u00e4iskasvanud laps k\u00e4ib isa k\u00e4est bensiini-, \u00fc\u00fcri- ja toiduraha n\u00f5udmas, kuigi endal juba korralik sissetulek, mis k\u00f5iki neid kulusid v\u00f5imaldaks kenasti katta ja j\u00e4\u00e4ks \u00fclegi.<\/p>\n
Vinguda pole m\u00f5tet, on vaja v\u00f5tta jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja ja n\u00e4idata maailmale, et Euroopa suudab ja tahab olla s\u00f5jaline suurv\u00f5im. Ainult sellisel viisil v\u00f5etakse meid mujal t\u00f5siselt ja kutsutakse laua \u00e4\u00e4rde teistega maailmaasju arutama.<\/p>\n
Kui me j\u00e4tkuvalt istume oma liivakastis ning teeme liivast tuulikuid ja p\u00e4ikesepaneele ning m\u00e4ngime nendega ja vahepeal n\u00e4pime ka mahlapurgi k\u00fclge kinnitatud plastkorki, siis ei hakka meid keegi t\u00f5siselt v\u00f5tma, mitte kunagi.<\/p>\n
Milline on Hiina roll. Hiinlaste puhul kehtib \u00fctlemine, et kui piisavalt kaua j\u00f5e \u00e4\u00e4res istud, siis ujub vaenlase laip ise varsti m\u00f6\u00f6da. Nad ootavad ja vaatavad. Erinevalt USA-st, Venemaast, \u00dchendkuningriigist v\u00f5i Prantsusmaast ja teistest ei ole nad kirjeldatud “tugevama \u00f5igus ruulib” p\u00f5him\u00f5tet v\u00e4ga kasutanud, v\u00e4hemalt mitte viimase 60 aasta jooksul. Nad ootavad. Kas Hiina v\u00f5tab Taiwani tagasi? Vale k\u00fcsimus. K\u00fcsima peaks, millal ta seda teeb.<\/p>\n
\u00c4riloogika kasutamine on m\u00f5nikord v\u00e4ga kasulik vahend rahvusvahelise poliitika lahtimuukimiseks. Kas see meid r\u00f5\u00f5msamaks teeb, kui saame aru, miks asjad juhtuvad, nii nagu nad juhtuvad? Vaevalt, aga eks selline see elu on.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui r\u00e4\u00e4gitakse USA presidendist Donald Trumpist, siis garneeritakse seda k\u00f5ike ettearvamatusega, edevuse ja rahvusvahelise \u00f5iguse ignoreerimisena. Kui vaatame…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66425,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[587,26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,326,28,29,95,54,19,25,1194,1174,23,24,22,325,20,96,3344,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-82116","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika-uhendriigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hiina","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-nato","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-raul-eamets","28":"tag-taiwan","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-usa","33":"tag-uudised","34":"tag-venemaa","35":"tag-venezuela","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115869890790161090","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82116"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82116\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}