Ringmajandus ei s\u00fcnni paragrahvide lihvimisest ega teavituskampaaniatest. Ringmajandus s\u00fcnnib siis, kui riik julgeb muuta oma m\u00f5tteviisi: kas n\u00e4eme t\u00f6\u00f6stuslikku p\u00e4randit koormana v\u00f5i v\u00f5imalusena, mis v\u00f5iks k\u00e4ivitada Eesti j\u00e4rgmise majanduskasvu ja tugevdada meie strateegilist autonoomiat? Aheraine ei ole j\u00e4\u00e4tmekulu, vaid sisendtooraine, mille v\u00e4\u00e4rtus on seni lihtsalt avamata.<\/p>\n
Viimastel aastatel on mitmeid suuri aherainem\u00e4gesid kasutatud s\u00fcmboolselt, n\u00e4iteks veekeskuste, motokrossiradade v\u00f5i p\u00e4ikeseparkide kunstlike tugialustena. Need on loovad lahendused, kuid kasutavad \u00e4ra ainult murdosa tegelikust potentsiaalist. Tegelik mineraalne v\u00e4\u00e4rtus seisab endiselt puutumata ning Eesti t\u00f6\u00f6stus ei saa sellest v\u00e4himatki kasu.<\/p>\n
Eestis on juba \u00fcle saja miljoni tonni mineraalset materjali kaevandatud ja kasutusvalmis. Ometi suunab kehtiv tasude ja regulatsioonide s\u00fcsteem ettev\u00f5tteid j\u00e4tkuvalt j\u00e4\u00e4tmeid ladestama, mitte neid v\u00e4\u00e4rindama, p\u00f5hjusel, et ladestamine on odavam, kiirem ja b\u00fcrokraatialt lihtsam.<\/p>\n
Tulemus? Ressurss seisab kasutamata, t\u00f6\u00f6stus p\u00fcsib vananenud tehnoloogial ja Ida-Virumaa potentsiaal j\u00e4\u00e4b avamata. Samal ajal kasvab surve avada uusi kaevandusi, kuigi vajalik materjal seisab maapinnal juba olemas. See pole m\u00f5istlik majanduslikult, keskkondlikult ega julgeolekupoliitiliselt.<\/p>\n
Eesti strateegiadokument TAIE \u00fctleb selgelt, et mineraalsete j\u00e4\u00e4tmete taaskasutus ja v\u00e4\u00e4rindamine on riiklik prioriteet. See ei ole soovitus, see on poliitiline siht. K\u00fcsimus pole enam kas, vaid miks seda sihti pole seadustesse kirjutatud.<\/p>\n
Kui v\u00e4\u00e4rtuslik ressurss on juba kaevandatud ja ootab kasutamist, peaks riigi loogika olema selge: uusi kaevandusi ei avata enne, kui olemasolev materjal on kasutusele v\u00f5etud, ning juba kaevandatud ressurssi tuleb p\u00f5him\u00f5tteliselt eelistada.<\/p>\n
See ei ole kaevandamise vastane seisukoht, uued kaevandused j\u00e4\u00e4vad vajalikuks seal, kus alternatiivi ei ole, kuid ringmajandus seab tegevused lihtsalt targemasse j\u00e4rjekorda. Teine oluline riiklik ringmajandust soodustav tegur oleks, kui keskkonnatasud tagastataks j\u00e4\u00e4tmete \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlejale. See on ringluse soodustamiseks v\u00e4ga oluline eeldus.<\/p>\n
Praegune s\u00fcsteem premeerib ladestamist ja karistab ringlussev\u00f5ttu. Seni, kuni ladestamine on ettev\u00f5ttele k\u00f5ige odavam lahendus, ei teki motivatsiooni investeerida innovatsiooni ega rajada uusi \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlevaid t\u00f6\u00f6stusi.<\/p>\n
Euroopa riigid nagu Holland, Taani ja Belgia on kehtestanud mudeli, kus j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlustasu tagastatakse v\u00e4\u00e4rindajale ja tulemuseks on investeeringute kasv, uute tehaste rajamine ja sektori kiire areng. Eesti vajab sama l\u00e4henemist, et luua aus konkurents tingimused uuele ja vanale toormele.<\/p>\n
Ka tegudes tuleb eelistada ringmajandust<\/p>\n
Riiklikud ehitus- ja taristuprojektid v\u00f5iksid olla ringmajanduse k\u00e4ivitajad, mitte k\u00f5rvaltvaatajad.<\/p>\n
Kohustus, et 20\u201330 protsenti teedeehituse ja suurprojektide materjalidest p\u00e4rineks ringallikatest, toob kaasa stabiilse turu, mitte hinnat\u00f5usu; kvaliteedi s\u00e4ilimise, sest t\u00e4nap\u00e4evased tehnoloogiad on olemas, ning projekti kiiruse, sest n\u00f5udlus kutsub esile investeeringud ja parema toorme. Euroopa suurriigid teevad seda juba praegu ja mitte idealismist, vaid majanduslikust kaalutlusest.<\/p>\n
Tavaline vastuv\u00e4ide, et ringmaterjal on “liiga kallis”, on eksitav. Primaarne kaevandamine n\u00e4ib odav vaid seet\u00f5ttu, et selle t\u00f5elist keskkonna- ja sotsiaalkulu ei kajastata. Nagu CO\u2082 puhul aastaid, nihkuvad kaevandamise m\u00f5jud \u2013 maastiku rikkumine, tolm, m\u00fcra, elupaikade h\u00e4vimine ja maa pikaajaline degradeerumine \u2013 \u00fchiskonna kanda.<\/p>\n
“Arvestades tegelikke kulusid ei ole ringmaterjal kallim, vaid majanduslikult ja keskkondlikult m\u00f5istlikum valik.”<\/p>\n
Need varjatud kulud muudavad v\u00e4rskelt kaevandatud materjali kunstlikult odavaks, samal ajal kui ringmaterjal peab konkureerima ilma samav\u00e4\u00e4rsete “subsiidiumideta”. Ressursid ei ole aga l\u00f5putud ja t\u00e4nap\u00e4evane majandus peab materjale kasutama ja taaskasutama maksimaalselt. Arvestades tegelikke kulusid ei ole ringmaterjal kallim, vaid majanduslikult ja keskkondlikult m\u00f5istlikum valik.<\/p>\n
Eesti suurim majandusv\u00f5imalus peitub Ida-Virumaal<\/p>\n
Kui otsime valdkonda, mis looks regionaalarengut, rohemajanduse kasvu ja uut ekspordipotentsiaali, siis vastus on ilmne: ringmajanduslik mineraaliplatvorm Ida-Virumaal. Just sinna on koondunud enamik Eesti kaevandusj\u00e4\u00e4ke ja just seal saab s\u00fcndida uus t\u00f6\u00f6stusharu.<\/p>\n
Trisectori ja Enefit Industry arendatud tehnoloogia t\u00f5estab, et see ei ole teooria. Aherainest saab toota kvaliteetseid mineraalseid materjale, mis: vastavad turuhinnale, sobivad ehitusse ja teedeehitusse, ning mille puhtus ja koostis vastavad paberi-, v\u00e4rvi-, plasti- ja komposiitmaterjalide t\u00f6\u00f6stuse vajadustele.<\/p>\n
Piloottehase ettevalmistused k\u00e4ivad ning kaasatud on rahvusvahelised teaduspartnerid. Esimesed suuremahulised katsetused n\u00e4itavad, et v\u00f5imalik on toota madala CO\u2082-jalaj\u00e4ljega t\u00e4itematerjale, mis vastavad Euroopa k\u00f5rgeimatele standarditele. See on p\u00e4ris t\u00f6\u00f6stus, mitte rida strateegiadokumendis. Eesti t\u00f5eline k\u00fcsimus ei ole “kas see on v\u00f5imalik?”, vaid “kas meil on poliitilist tahet, et sellest saaks p\u00e4ris majandussektor?”<\/p>\n
Praegune \u00f5igusruum tugineb endiselt 1990. aastate loogikal, kui j\u00e4\u00e4tmed lihtsalt viidi kuhugi \u00e4ra ja teema oli lahendatud. See ei arvesta, et kaasaegne tehnoloogia v\u00f5imaldab j\u00e4\u00e4tmeid \u00fcldse mitte tekitada, et ringmaterjalid on Euroopas muutunud strateegiliseks tooraineks ning uued t\u00f6\u00f6stused vajavad kiiremat ja prognoositavamat loamenetlust.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5te “design out waste” eeldab seadusruumi, mis ei koorma innovatsiooni p\u00f5hjendamatu b\u00fcrokraatiaga ega kohtle j\u00e4\u00e4tmetest tooret tootvaid tehaseid nagu uusi kaevandusi, mis vajaksid aastatepikkust menetlust.<\/p>\n
Eesti konkurentsiv\u00f5ime s\u00f5ltub otsustest, mida teeme praegu<\/p>\n
Eestil on k\u00f5ik eeldused olemas. Meil on tooraine: aherained ja muud kaevandusj\u00e4\u00e4tmed, meil on tehnoloogia, meie ettev\u00f5tetel arendused, meil on turg: eksport ja kodumaine t\u00f6\u00f6stus ja meil on ka strateegiline tahe, TAIE prioriteedid.<\/p>\n
Riigikogus vastu v\u00f5etud j\u00e4\u00e4tmereform kaevandusj\u00e4\u00e4tmetest ei r\u00e4\u00e4gi. Aga peaks, sest Eesti vajab uut ringmajanduslikku tooraineplatvormi ja majandusmudelit. Puudu on vaid poliitiline otsus viia seadused vastavusse reaalsusega.<\/p>\n
Kui Eesti seob j\u00e4\u00e4tme- ja maap\u00f5uepoliitika, loob majanduslikud stiimulid ringlussev\u00f5tuks, annab eeskuju ringmaterjalide kasutamist n\u00f5udvate riiklike hangetega, siis tekib ka Eestisse uus t\u00f6\u00f6stussektor ja selline, mis ei koorma loodust, vaid loob v\u00f5imalusi. Eesti v\u00f5ib olla ringmajanduse edulugu v\u00f5i vaadata k\u00f5rvalt, kuni teised selle rolli t\u00e4idavad.<\/p>\n
Kaevandusj\u00e4\u00e4tmed ei ole meie probleem. Need on meie kasutamata konkurentsieelis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ringmajandus ei s\u00fcnni paragrahvide lihvimisest ega teavituskampaaniatest. Ringmajandus s\u00fcnnib siis, kui riik julgeb muuta oma m\u00f5tteviisi: kas n\u00e4eme…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82120,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,6110,34,36,2522,10996,40895,21823,40894,40896,820,5596,40897],"class_list":{"0":"post-82119","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-enefit-industry","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-ida-virumaa","17":"tag-jaatmereform","18":"tag-jaatmereformi-moju","19":"tag-kaevandamine","20":"tag-kaevandused","21":"tag-kaevandusjaatmed","22":"tag-paavo-pettai","23":"tag-ringmajandus","24":"tag-trisector"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115869930120560693","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82119"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82119\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}