oma doktorit\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli materjaliteadlane Alexandra Nefedova<\/a>, kes uuris, kuidas muuta tekstiilpindu viirusvastaseks p\u00e4ris elu tingimustes. “Minu t\u00f6\u00f6 algas koroonapandeemia ajal. Meil oli projekt, mille eesm\u00e4rk oli arendada tekstiilidele viirusvastast katet, n\u00e4iteks \u00fchistranspordi istmete jaoks,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\nTekstiilid erinevad k\u00f5vadest pindadest selle poolest, et need on poorsed, imavad niiskust ja neid on keeruline puhastada. Kui siledat pinda saab desinfitseeriva vahendiga p\u00fchkida, siis tekstiili puhul see ei toimi. Sageli tuleb see lihtsalt pesumasinasse panna.<\/p>\n
Sellest tulenevalt oli Nefedova eesm\u00e4rk valmistada viirusvastaseid tekstiilmaterjale, mille kasutus v\u00f5iks ulatuda alates pehmest m\u00f6\u00f6blist sagedases kasutuses olevatel \u00fchistranspordi pindadel, koolides, lasteaedades, hooldekodudes v\u00f5i tervishoiuasutustes kuni t\u00f6\u00f6r\u00f5ivaste v\u00f5i toiduainete pakendamiseni.<\/p>\n
“Tekstiilid on enamasti poorsed ja pooridesse v\u00f5ib viirus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da,” selgitas materjaliteadlane. Nefedova doktorit\u00f6\u00f6 raames tehtud katsed n\u00e4itasid, et teatud tingimustel v\u00f5ivad viirused tekstiilidel p\u00fcsida nakkusv\u00f5imelistena kuni 72 tundi. Teaduskirjanduses on viiteid isegi mitme kuu pikkusele nakkusv\u00f5ime p\u00fcsimisele, kuigi see s\u00f5ltub tugevalt keskkonnatingimustest.<\/p>\n
Uuringutes kasutas ta pol\u00fcestertekstiili, millest valmistatakse n\u00e4iteks madratsikatteid ja \u00fchistranspordi istmeid. Just sellised pinnad on igap\u00e4evaelus laialt levinud ning nendega puutuvad kokku paljud inimesed.<\/p>\n
Nefedova doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks keskseid j\u00e4reldusi on see, et paljud laboritingimustes t\u00f5husad viirusvastased materjalid ei pruugi p\u00e4riselus toimida. P\u00f5hjus peitub testimistingimustes. “Standardite j\u00e4rgi testitakse viirusvastaseid materjale sageli vedelikus, aga p\u00e4riselus ei ole tekstiil kaetud vedelikuga. Viirus satub sinna v\u00e4ikeste tilkade kaudu, n\u00e4iteks k\u00f6himisel, ja keskkond on pigem poolkuiv,” selgitas ta.<\/p>\n
Just selliseid poolkuivi tingimusi Nefedova oma t\u00f6\u00f6s imiteeriski. Ta kandis viiruse tekstiilile aerosooli imiteerivate tilkadena ja lasi neil kuivada. Seega oli katse sarnane tekstiilide igap\u00e4evakasutusele.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6s pani ta proovile mitu potentsiaalset viirusvastast materjali, sealhulgas nanosuuruses h\u00f5beda, tseeriumoksiidi nanostruktuurid ja r\u00e4nidioksiidil p\u00f5hinevad nanokomposiidid.<\/p>\n
\u00dcks \u00fcllatavamaid tulemusi puudutas h\u00f5bedat. Kuigi h\u00f5bedat peetakse laialdaselt antibakteriaalseks ja sageli ka antiviraalseks materjaliks, ei osutunud see Nefedova t\u00f6\u00f6s testitud viiruste puhul kuigi t\u00f5husaks. “Bakterite vastu t\u00f6\u00f6tab h\u00f5be v\u00e4ga h\u00e4sti, aga viiruste puhul ei ole see universaalne,” nentis ta.<\/p>\n
Paljulubavaks osutus hoopis tseeriumoksiid, aga seda vaid vedeliku keskkonnas. Kahe kuni viie nanomeetri suurused tseeriumoksiidi osakesed suutsid viirusi t\u00f5husalt inaktiveerida, m\u00f5jutades otseselt viirusvalkudes olevaid aminohappeid. Samas ei avaldanud need negatiivset m\u00f5ju ei bakteritele ega inimrakkudele. Kui neid osakesi kanti tekstiilile ja testiti poolkuivades tingimustes, kadus viirusvastane toime aga peaaegu t\u00e4ielikult. Nefedova peab selle t\u00f5en\u00e4oliseks p\u00f5hjuseks niiskuse puudumist, kuna tseeriumoksiid vajab tema s\u00f5nul toimimiseks vee olemasolu.<\/p>\n
K\u00f5ige parema tulemuse andis hoopis poorne r\u00e4nidioksiidi nanostruktuur, mis sisaldas viirusvastase toimega kvaternaarset ammoonium\u00fchendit. Materjalile annab eelise see, et poorides s\u00e4ilib v\u00e4ike kogus vett ka siis, kui keskkond on \u00fcldiselt kuiv.<\/p>\n
“See vesi v\u00f5imaldab kontakti viiruse ja aktiivsete ainete vahel,” m\u00e4rkis Nefedova. Just see osutus v\u00f5tmeteguriks, mis v\u00f5imaldas viiruseid m\u00f5jutada ka p\u00e4riselule sarnastes poolkuivades tingimustes.<\/p>\n
Oluline on ka materjali p\u00fcsivus. Mitmed viirusvastased katted, n\u00e4iteks vase\u00fchenditel p\u00f5hinevad lahendused, kaotavad oma toime juba p\u00e4rast esimest kokkupuudet niiskusega. Kui viirusvastane \u00fchend ei p\u00fcsi tekstiilil, ei ole sellest praktilist kasu.<\/p>\n
Kuigi uurimist\u00f6\u00f6 sai alguse koroonapandeemia ajal, ei n\u00e4e Nefedova selle tulemusi kitsalt \u00fche haiguse kontekstis. “Pandeemia n\u00e4itas, et alati v\u00f5ib midagi ootamatut juhtuda ja me ei pruugi selleks valmis olla,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Tema hinnangul v\u00f5iks viirusvastaseid tekstiile kasutada n\u00e4iteks haiglate \u00f5hufiltrites, \u00fchistranspordis, hooldekodudes, lasteaedades ja muudes kohtades, kus liiguvad koos inimesed, kes on nakkuste suhtes eriti haavatavad.<\/p>\n
J\u00e4rgmine suur v\u00e4ljakutse on leida viise, kuidas sellised materjalid tekstiilile keemiliselt p\u00fcsivalt kinnitada. Praegu kasutatud meetod p\u00f5hines peamiselt elektrostaatilisel haardumisel, millest j\u00e4\u00e4b pikas vaates v\u00e4heks.<\/p>\n
Nefedova doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks laiem s\u00f5num on, et viirusvastaste materjalide arendamisel tuleb senisest rohkem arvestada reaalsete kasutustingimustega. Laboris vesikeskkonnas toimiv lahendus ei pruugi p\u00e4riselus kuivale tekstiilile kandes enam \u00fcldse t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
“Me ei paku ainult uusi materjale, vaid ka arusaama selle kohta, kuidas ja millistes tingimustes neid testida,” \u00fctles ta. Just see muudab t\u00f6\u00f6 oluliseks ka laiemas plaanis, sest aitab eristada turunduslikke lubadusi teaduslikult p\u00f5hjendatud lahendustest ja viia viirusvastased pinnad sammu v\u00f5rra l\u00e4hemale p\u00e4riselule.<\/p>\n
Alexandra Nefedova doktorit\u00f6\u00f6<\/a> valmis Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsika instituudi, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning bioinseneeria instituudi vahelises koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Koroonapandeemia n\u00e4itas, kui haavatav on \u00fchiskond viirusnakkuste ees. Kuigi sageli m\u00f5eldakse viiruste levikust r\u00e4\u00e4kides eesk\u00e4tt piisknakkusele ja l\u00e4hikontaktile,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82122,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[40900,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,154,28,29,21688,19,15254,25,40898,23,24,22,20,30,14053,40899],"class_list":["post-82121","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-alexandra-nefedova","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-koroonaviirus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-materjaliteadus","tag-news","tag-pandeemia","tag-populaarseimad-lood","tag-tekstiilid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viirus","tag-viirusvastane"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115869941921421286","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82121"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82121\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}