{"id":8225,"date":"2025-09-30T12:01:15","date_gmt":"2025-09-30T12:01:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8225\/"},"modified":"2025-09-30T12:01:15","modified_gmt":"2025-09-30T12:01:15","slug":"sinefiil-minu-pere-ja-muud-klounid-on-ilmselt-aasta-parim-eesti-dokk-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8225\/","title":{"rendered":"Sinefiil | “Minu pere ja muud klounid” on ilmselt aasta parim Eesti dokk | Film"},"content":{"rendered":"

“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”<\/p>\n

N\u00e4dala suurs\u00fcndmuse haibirongist j\u00e4in k\u00fcll n\u00fc\u00fcd kapitaalselt maha, sest Paul Thomas Andersoni “\u00dcht v\u00f5itlust teise j\u00e4rel” vaadates ei saa ma mitte kuidagi aru sellest, kuidas seda taevani kiidetakse, samas kui Ari Asteri \u00fcsna samateemaline, aga teravam ja julgem “Eddington” tambiti maa sisse. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” r\u00e4\u00e4gib k\u00fcll t\u00e4nap\u00e4eva Ameerikast ja revolutsioonist, aga on umbes sama revolutsiooniline ja uudne kui Che Guevara s\u00e4rk EKA tudengi seljas. Huvitav, et Ameerika t\u00e4nased A-t\u00e4hega auteur’id Anderson ja Aster on m\u00f5lemad valinud t\u00e4nap\u00e4eva Ameerika \u00fchiskonnakriitika kujutamisel abiks huumori ja viskavad asjatut nalja umbes nagu ei julgeks t\u00f5sist filmi teha. Vajaksime toimuvast ikka mingit kainestavat k\u00fclma du\u0161\u0161i, seni k\u00f5ige l\u00e4hemale sellega saanud koopis britt Alex Garland oma “Kodus\u00f5jaga”.<\/p>\n

“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” Autor\/allikas: ZUMAPRESS.com \/ Scanpix<\/p>\n

Igavlesin minagi seda ligi kolmetunnist suhteliselt tuima ja \u00fclem\u00e4ngitud m\u00e4ruliv\u00e4rki vaadates, aga rahvale meeldib, mida mina ka tean. Kellessegi siin empaatiat investeerida ei \u00f5nnestunud. \u00c4ra v\u00f5iks vaadata, kuna oluline autor, aga mingit uut taset ma t\u00f5esti ei suuda siin n\u00e4ha.<\/p>\n

Andersoni teine katse ekraniseerida Thomas Pynchoni, mis j\u00e4\u00e4b koos esimese korra tulemusega, 2014. aasta filmiga “Inherent Vice”, konkureerima sinna tema filmograafia n\u00f5rgemasse otsa. Tundub, et Pynchonist Andersoni j\u00f5ud ikka \u00fcle ei k\u00e4i.<\/p>\n

“Minu pere ja muud klounid”<\/p>\n

Kui filmi autorid Heilika Pikkov ja Liina S\u00e4rkinen kippusid kommunikatsioonis r\u00f5hutama, et a) see pole klounifilm ja b) see pole lastefilm, siis pidasin neid t\u00e4psustusi alguses ebaolulisteks. Mis vahet seal on, peaasi, et inimene kinno tuleb. Filmi n\u00e4inuna saan aga sellest r\u00f5hutusest v\u00e4ga h\u00e4sti aru.<\/p>\n

Olnuks “Minu pere ja muud klounid” lihtsalt \u00fche klounipaari elu ja tegemiste koondportreefilm, siis kulgenuks see v\u00f5ib-olla v\u00f5rdlemisi tavap\u00e4raseid ja referatiivseid radu, s\u00fcndmuste \u00fclest\u00e4hendaja rollis. Siinne tulemus on aga midagi m\u00e4rksa enamat, poleks oodanudki. Kuna on v\u00f5etud keerulisem \u00fclesanne ja fookusesse t\u00f5stetud kogu pere \u2013 vanemate suhe oma kolme lapsega ja nende \u00fchise kasvamise lugu l\u00e4bi filmimisperioodi seitsme aasta \u2013 on film kantud s\u00fcgavast nostalgiast, sest vaataja tajub aja kulgu ning m\u00f5istab pere raskusi ning oskab hinnata nende \u00fcletamiseks vaja minevat \u00fchtsustunnet ka v\u00e4ga keerulistel hetkedel.<\/p>\n

Osava montaa\u017eiga (monteerijad on autorid pluss veel \u00fcks tugev filmitegija Madli L\u00e4\u00e4ne) on suudetud erinevaid ajatasandeid segada kuni hetkeni, kui need paiguti t\u00e4itsa kokku sulavad. Siinkohal on abiks perekonnaarhiiv, mida pole aga lihtsalt vuugit\u00e4itena kasutatud nagu paljudel sarnastel puhkudel ette tuleb, vaid rakendatud filmi teenistusse.<\/p>\n

“Minu pere ja muud klounid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Minu pere ja muude klounide” suurim saavutus pole “r\u00e4\u00e4kida \u00e4ra mingi lugu”, vaid tekitada ajaliinil edasi-tagasi n\u00f5eludes ja v\u00e4ga isiklikke \u00fclestunnistusi kaamerasse p\u00fc\u00fcdes mingi seletamatu fluidum, mis liigutab emotsionaalselt s\u00fcgavamalt kui peaks. Ann Reimanni originaalmuusika aitab selle eesm\u00e4rgi saavutusele ka tublisti kaasa.<\/p>\n

Kui muidu on v\u00e4ga sagedasti nostalgiah\u00f5nguline muusika mingi t\u00fc\u00fctu klimberdamine, siis siin t\u00f5mmatakse sentimentaalsusega just t\u00e4pselt piisavalt tagasi, et asi t\u00f6\u00f6le hakkaks. Ja saangi aru kirjas\u00f5na piirangust, sest ma n\u00e4en ja tunnistan efekti (pange end proovile, kas saate kuiva silmaga tulema), aga selle toimemehhanismi l\u00f5puni selgitada ei suuda. See ongi filmimaagia.<\/p>\n

Ilmselt seni aasta parim Eesti dokk, kui arvesse v\u00f5tta, et “Torn” on tegelikult 2024. aasta film.<\/p>\n

“\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees”<\/p>\n

See n\u00e4dal t\u00f5i lisa ka Eesti m\u00e4ngufilmide kontole. Andres Puustusmaa uus film “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” on kammerlik karakterdraama isade pattude nuhtlemisest poegadele. Kuigi nad on KGB\/FSB spioonid, siis ma ei nimetaks filmi spioonidraamaks, kuigi elemente muidugi on. N\u00e4itlejana v\u00f5tab Puustusmaa oma n\u00e4itlejad ette ja tegeleb tegelaskujude vaheliste suhetega, tuues vaatajani mitu v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4vat rolli, olgu siis Mait Malmsten ja Juhan Ulfsak peategelastena v\u00f5i Julia Aug (!!), Jaanika Arum, Elmo N\u00fcganen jt k\u00f5rvalosalistena.<\/p>\n

Otsekui filmi teema kajana m\u00e4ngivad siin ka Malmsteni poeg Franz ja Puustusmaa poeg Leonard. Teema on rusuv nagu alati, aga ka kordaminev nagu alati. Inimesed, kes ei suuda aru saada, kas nad on s\u00fcsteemi hammasrattad v\u00f5i j\u00e4\u00e4nud hoopis ise s\u00fcsteemi hammasrataste vahele. Erinevalt Puustusmaa varasematest filmidest on siin v\u00e4hem vigurdamist ja see t\u00f6\u00f6tab loo kasuks. K\u00fcll s\u00fcgavam m\u00f5\u00f5de tuleb s\u00fcndmustele juurde ka ilma seda j\u00f5uga esile t\u00f5ukamata.<\/p>\n

Andres Puustusmaa “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Aga eks siin ole muresid ka. Kui ma dramaturgilises ja ideelises plaanis saan iseenesest aru, mida Puustusmaa lavastaja-stsenarstina siin edasi anda soovib, siis visuaalne pool seda k\u00fcll \u00fcldse ei toeta. Filmi paar korda n\u00e4inuna j\u00e4\u00e4b meelde ainult hallikaspruunide toonide ebam\u00e4\u00e4rane mass, mis v\u00f5ib olla taotluslik (kujutame halli n\u00f5ukogude elu, eks), aga m\u00f5ne teise lahenduse puhul oleks tulemus ehk meeldej\u00e4\u00e4vam. Ilusamana kujutatud koledus m\u00f5jub ehk veel hirmsamalt. Kui v\u00f5tta, et filmi visiitkaart on selle plakat, siis … no ma ei oska \u00f6elda, kuidas nii \u00fcldse saab t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n

See puudutab tegelikult ka filmi kunstnikut\u00f6\u00f6d ja ajastute kujutamist. “\u00dchem\u00f5\u00f5tmelise mehe” puhul j\u00e4\u00e4b mulje, et autor pannud tubli energia looliinide ja tegelaste peale, aga visuaalne l\u00f5ppvormistus on j\u00e4\u00e4nud veidi juhuse hoolde. Aga igal juhul siin m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rt uus asi. Mingit k\u00fcpsust on siin, ja kuigi see on t\u00f5esti t\u00f5si, et Eesti filmimaastikul valitseb n\u00f5ukogude traumade \u00fclek\u00fcllus, siis \u00fctleks kommentaariks, et ega see ju kasv\u00f5i Eesti kaasaegses kirjanduses teisiti ei ole.<\/p>\n

Diivad: Isabelle Huppert<\/p>\n

Tundub, et prantsuse n\u00e4itlejate fookusesse seadmisest on saamas uus all\u017eanr Eesti kinolevis, sest Catherine Deneuve’i ja Alain Deloni j\u00e4rel on kord j\u00f5udnud Isabelle Huppertini. Korraldaja on suutnud staari peaaegu kahesajast rollist v\u00e4lja valida viis ja kahju, et kaks neist on \u00fcsna v\u00e4rsked filmid (“Elle”, “Reisija vajadused”) mida on olnud v\u00f5imalik ka kinolevis n\u00e4ha. Filmif\u00e4nnidel on ilmselt, kasv\u00f5i hiljuti Jupiteri vahendusel, olnud v\u00f5imalik \u00e4ra vaadata ka Huppertile nii Cannes’ist kui Euroopa Filmiakadeemia auhindadelt parima n\u00e4itlejanna preemia toonud “Klaveri\u00f5petaja”.<\/p>\n

Nimetatud kolm on k\u00f5ik v\u00e4ga head filmid, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kaks on aga p\u00f5nevamad valikud. Prantsuse esi-hit\u0161kokiaani Claude Chabroli 1988. aasta “Naiste asi” r\u00e4\u00e4gib \u00fchest naisest Teise Maailmas\u00f5ja aegsel okupeeritud Prantsusmaal, kes asub tegema aborte. Prantsuse seda perioodi k\u00e4sitlevad olulisemad filmid p\u00f6\u00f6ravad tihti t\u00e4helepanu mahaj\u00e4\u00e4jate moraalsele ambivalentsusele (vt ka n\u00e4iteks Louis Malle’i v\u00f5rratu “Lacombe Lucien”) ja nii ka siin. Kui palju on enese heaolu nimel v\u00f5imalik silma kinni pigistada ja kui k\u00f5vasti seda peab tegema, et \u00fcmbritseva suhtes pimedaks j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n

Chabrol on alahinnatud tegija, kelle 1959. aasta “Beau Serge’i” peetakse tihti Prantsuse uue laine esimeseks filmiks (ise annaks selle au k\u00fcll Agn\u00e8s Varda “La Pointe Courte’ile” m\u00f5ni aasta varem) ja kes p\u00fcsis v\u00e4ga arvestatavas vormis kuni oma surmani 2010. aastal. Pikk ja viljakas karj\u00e4\u00e4r, kus avastamist k\u00fcllaga. Prantsuse krimimeister, kelle pikaaegsest ja edukast koost\u00f6\u00f6st Isabelle Huppertiga s\u00fcndis lausa seitse \u00fchist filmi. Tundub nagu eraldi fookuse teema?<\/p>\n

“Naiste asi” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Gustave Flaubert’i kuulsa “Madame Bovary” ekraniseeringu sisu ei pea vast \u00fcmber r\u00e4\u00e4kima, aga selle nii varasel perioodil ootamatult keerukaks kirjutatud naiskarakteri kujutamise arvukatest kordadest on ehk Hupperti Bovaryd v\u00f5imalik ka parimaks pidada (mitte, et ma k\u00f5iki n\u00e4inud oleks, sest erinevaid versioone on \u00fcles tosina). \u00dchest k\u00fcljest on see traditsiooniline kost\u00fc\u00fcmidraama, veidi telelik, veidi kammerlik, aga teisalt toovad nii Chabroli kui Hupperti tumedamad tendentsid siia juurde mingi ebam\u00e4\u00e4rasema allhoovuse ja Bovary teekonda enesekehtestamisest eneseh\u00e4vituseni sobivad nad koos v\u00e4ga h\u00e4sti kujutama.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes on see programm v\u00e4ga hea, kuigi pisut \u00fc\u00fcrike v\u00f5imalus tutvuda t\u00e4nap\u00e4eva \u00fche k\u00f5ige julgema ja ebatavalisema tegutseva naisn\u00e4itleja t\u00f6\u00f6dega. Soovitaks k\u00f5iki filme.<\/p>\n

“Naiste asi” linastub 2. oktoobril, “Madame Bovary” 4. oktoobril, “Klaveri\u00f5petaja” 7. oktoobril, “Elle” 10. oktoobril ja “Reisija vajadused” 12. oktoobril kinos Artis.<\/p>\n

Quentin Tarantino<\/p>\n

Selle kohta, kui suur filmif\u00e4nn on Quentin Tarantino, on k\u00fcll vist ilmselge, et ta eelistaks oma teoste vaatamist kinos, ja selleks n\u00fc\u00fcd ka v\u00f5imalus avaneb, kuna Artis toob v\u00e4lja lausa k\u00fcmnefilmise Tarantino programmi.<\/p>\n

Pikemalt temast r\u00e4\u00e4kida vast pole m\u00f5tet, aga olgu \u00f6eldud, et Tarantino t\u00f5i minu arvates \u00fcheksak\u00fcmnendad filmikunsti, asendades 80ndate K\u00fclma s\u00f5ja aegse macho-pateetika postmodernistliku metahuumori ja irooniaga ning muutes t\u00e4nap\u00e4eval ju nii moodsa taaskasutuse filminduses omaette meetodiks, kuidas filme teha, laenates oma m\u00f5judelt agressiivsemalt kui seda oli varem kombeks teha, ja miksides muu maailma \u017eanrikino \u00f5htumaa turu jaoks uude vormi.<\/p>\n

“Marukoerad” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Kavas on vastuvaidlematut klassikat nagu “Reservoir Dogs” ja “Pulp Fiction”, aga veidi arusaamatult on v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud sellised p\u00e4rlid nagu “Jackie Brown” ja “Kill Bill” (v\u00f5i kaks), et need asendada kaudsemalt Tarantinoga seotud alam\u00f5\u00f5dulisemate filmidega nagu “Ehast koiduni” v\u00f5i “Neli tuba”, mis on k\u00fcll hea meelelahutusv\u00e4\u00e4rtusega, aga mille m\u00f5ju siiski \u00fcheksak\u00fcmnendatest kaugemale ei ulatu.<\/p>\n

Soovitused: “Marukoerad” ja “Pulp Fiction”, lisaks “Vihane kaheksa” ja “\u00dckskord Hollywoodis”, sest need kinoekraanil toredad v\u00e4lja n\u00e4evad ja viimane mainitu on nii detailne, et mida suurem ekraan, seda rohkem infot kinni p\u00fc\u00fcab.<\/p>\n

“Marukoerad” linastub 1. oktoobril, “Pulp Fiction” 3. oktoobril, putinist Oliver Stone’i “S\u00fcndinud tapjaks” 9. oktoobril, “Neli tuba” 11. oktoobril, “Ehast koiduni” 16. oktoobril, Robert Rodrigueze “Patu linn” 18. oktoobril , V\u00e4\u00e4ritud t\u00f5prad” 22. oktoobril, “Vabastatud Django” 25. oktoobril, “Vihane kaheksa” 28. oktoobril ja “\u00dckskord Hollywoodis” 30. oktoobril kinos Artis .<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” N\u00e4dala suurs\u00fcndmuse haibirongist j\u00e4in k\u00fcll n\u00fc\u00fcd kapitaalselt maha, sest Paul Thomas Andersoni “\u00dcht v\u00f5itlust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8226,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[213,6220,37,33,35,173,34,36,208,3275,6219,3277,140,4479,4379,6218,2688,6217,214,4381],"class_list":{"0":"post-8225","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-andres-puustusmaa","9":"tag-diivad-isabelle-huppert","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-heilika-pikkov","18":"tag-isabelle-huppert","19":"tag-liina-sarkinen","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-minu-pere-ja-muud-klounid","22":"tag-paul-thomas-anderson","23":"tag-quentin-tarantino","24":"tag-sinefiil","25":"tag-tristan-priimagi","26":"tag-uhemootmeline-mees","27":"tag-uks-voitlus-teise-jarel"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8225"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8225\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}