Igal paigal on oma vaim. (Servius)<\/p>\n
Atacama osutub suuremaks ja \u00fcletamatuks takistuseks kui k\u00f5ige tormisem ookean. (Charles Darwin, \u00abLoodusuurija reis \u00fcmber maailma purjekal \u00abBeagle\u00bb)<\/p>\n
Me ei tea, kas vanad egiptlased v\u00f5i Mesopotaamia rahvad \u00fcritasid hoida m\u00f5nda erilist looduspaika. Vene kultuuriloolane Lev Gumiljov ja paljud teised uurijad on aga p\u00f5hjalikult kirjeldanud, kuidas \u00fcleolev ja hoolimatu suhtumine loodusesse, maastike ja eluslooduse mitmekesisusse meie k\u00f5rval on toonud loojangu paljudele suurtele minevikurahvastele ning loojangukumasse on kadunud ka nende kultuur koos jumalatega, keda nad olid endale loonud.<\/p>\n
Targutades v\u00f5ib siiski \u00fctelda, et kadunud aegade jumalatel oli loodusega ning maailmaga ikka ja j\u00e4lle tihedam side kui neid loonud rahvastel. Liigitades ka Kuu, P\u00e4ikese ja t\u00e4hed looduse hulka, on neid juba aastatuhandeid jumalikustatud ja kummardatud. Hulk metsi ja m\u00e4gesid on olnud paljudele rahvastele l\u00e4bi aegade p\u00fchad. K\u00fcllap oli jumalate loojatel tihti ka oma suhe loodusega. L\u00f5unapoolsetes maades, kus leidus k\u00f5rbeid, peeti k\u00f5rbet kohaks, kus k\u00e4idi pattu kahetsemas ja kirgastust otsimas. Austuspjedestaalile olid t\u00f5stetud ka mitmed loomad, kes t\u00e4nap\u00e4evalgi on legendide ja muinasjuttude kaudu erilises staatuses.<\/p>\n
Siin on esimene lugu artiklisarjast \u00abNoa laeva kiiluvees\u00bb, mis on p\u00fchendatud erilistele looduspaikadele, mida uusajal p\u00fc\u00fctakse kaitsta ja hoida. Paljud neist on nagu Noa laevad meie uhke tsivilisatsiooni tulvavetes. Need on paigad, kus \u00fcritatakse alles hoida nii elusa kui ka eluta looduse mitmekesisust. T\u00f5si, Vana Testamendi Noa ei saanud oma laeva kaasa v\u00f5tta metsi, m\u00e4gesid ja muid maastikke, k\u00fcll aga suudavad seda kaudselt teha n\u00fc\u00fcdsed rahvuspargid ja muud kaitsealad. See on ajendanud autorit kasutama oma artiklisarja motona v\u00e4ljendit Noa laeva kiiluvees. Loodetavasti ei hakata mind kahtlustama \u00fclem\u00e4\u00e4rases religioossuses, kuid paljudel maailma kaitsealadel tehakse piltlikult sama, mida piiblikangelane Noa oma laeva ehitamisega tegi.<\/p>\n
Veelinnud k\u00f5rbes<\/p>\n
San Pedro de Atacama on oaas \u00fche t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseima k\u00f5rbe serval. See t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne k\u00f5rb meie planeedil on Atacama. Atacama laiub T\u0161iili p\u00f5hjaosas. Ja laiub v\u00e4ga pikal alal. See riik on surutud Andide k\u00f5rgm\u00e4eaheliku ja piki Vaikse ookeani rannikut kulgeva rannikuaheliku vahele. T\u0161iilis on vertikaalsuunas liikumiseks ruumi k\u00fcllaga. Atacama pikkuseks on hinnatud 1600 kilomeetrit ja pindalaks \u00fcle 10 000 ruutkilomeetri. Atacama k\u00f5rbet on ikka ja j\u00e4lle peetud maailma k\u00f5ige kuivemaks paigaks. V\u00e4idetavalt leidub seal piirkondasid, kus pole juba 400 aastat tilkagi vihma langenud. Siinkohal pole m\u00f5tet hakata pead murdma teemal, kas Atacamas oli 17. sajandil korralik ilmateenistus, tuleb lihtsalt v\u00f5tta teadmiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igal paigal on oma vaim. (Servius) Atacama osutub suuremaks ja \u00fcletamatuks takistuseks kui k\u00f5ige tormisem ookean. (Charles Darwin,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82284,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[40973,40972,26,27,37,33,35,34,36,31,32,40978,21,3603,40977,40974,28,29,95,19,25,40975,23,24,22,20,40976,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-82283","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-andid","9":"tag-atacama-korb","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-flamingod","20":"tag-headlines","21":"tag-horisont","22":"tag-indrek-rohtmets","23":"tag-kuivim-paik-maailmas","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-soolajarved","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-veelinnud-korbes","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115871101998410600","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82283","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82283"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82283\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82284"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82283"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82283"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82283"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}