Eurostati andmetel teenisid naised Euroopa Liidus 2023. aastal keskmiselt 12% v\u00e4hem kui mehed. Pensionides avaldub ebav\u00f5rdsus aga tugevamalt, kuna erinevused kogunevad kogu t\u00f6\u00f6elu jooksul. OECD andmete kohaselt ulatub sooline pensionil\u00f5he m\u00f5nes suurema majandusega riigis \u00fcle 35%.<\/p>\n
2024. aasta v\u00f5rdluses oli pensionil\u00f5he v\u00e4ikseim Eestis, kus see j\u00e4i umbes 6% juurde. K\u00f5rgeim oli n\u00e4itaja \u00dchendkuningriigis, ulatudes 37%-ni. \u00dcle 30% suurune l\u00f5he on ka Hollandis, Austrias, Luksemburgis, Belgias, \u0160veitsis ja Iirimaal.<\/p>\n
Samas on mitmes riigis, sealhulgas Islandil, Slovakkias, T\u0161ehhis, Sloveenias ja Taanis, sooline pensionil\u00f5he 10% v\u00f5i v\u00e4iksem.<\/p>\n
Emadus kui pensionil\u00f5he keskne tegur<\/p>\n
Ekspertide hinnangul on pensionil\u00f5he tihedalt seotud emadusega. Naiste sissetulek ja pensioni\u00f5igused hakkavad sageli v\u00e4henema just pere loomise j\u00e4rel, mil paljud v\u00e4hendavad laste eest hoolitsemiseks t\u00f6\u00f6aega. Osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tamine t\u00e4hendab tavaliselt madalamat palka, v\u00e4iksemaid pensionimakseid ja aeglasemat karj\u00e4\u00e4riarengut.<\/p>\n
Lisaks j\u00e4tab madalam sissetulek naistele v\u00e4hem v\u00f5imalusi koguda v\u00f5i investeerida. Seet\u00f5ttu kandub palgal\u00f5he pika aja jooksul edasi pensionituludesse.<\/p>\n
Riikide erinevused tulenevad poliitikast ja t\u00f6\u00f6korraldusest<\/p>\n
Riikidevahelised erinevused peegeldavad hooldust\u00f6\u00f6 ja majapidamiskohustuste jaotust ning pensionis\u00fcsteemide \u00fclesehitust. Konservatiivsetes heaoluriikides, nagu Saksamaa, s\u00fcvendavad l\u00f5het k\u00f5rge osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tamise m\u00e4\u00e4r naiste seas, pikad karj\u00e4\u00e4rikatkestused ja leibkonnap\u00f5hine maksustamine.<\/p>\n
P\u00f5hjamaades ning mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on pensionil\u00f5he v\u00e4iksem. Seal on naiste ja meeste karj\u00e4\u00e4rid sarnasemad, lastehoid paremini k\u00e4ttesaadav ning pensionis\u00fcsteemides arvestatakse hooldusaastaid v\u00f5i kasutatakse rohkem \u00fcmberjagavaid elemente.<\/p>\n
Aeglane, kuid j\u00e4rjepidev paranemine<\/p>\n
Euroopa keskmine sooline pensionil\u00f5he on viimase 17 aasta jooksul v\u00e4henenud. Kui 2007. aastal oli see ligikaudu 28%, siis 2024. aastaks oli n\u00e4itaja langenud 22%-ni. Suurimad edusammud on tehtud Sloveenias, Saksamaal ja Kreekas, kus l\u00f5he on v\u00e4henenud enam kui 15 protsendipunkti.<\/p>\n
OECD hinnangul on paranemise taga eelk\u00f5ige meeste ja naiste t\u00f6\u00f6alaste erinevuste v\u00e4henemine, kuid pensionis\u00fcsteemides avalduvad need muutused viitega. M\u00f5nes riigis, sealhulgas Austrias, Belgias ja ka Eestis, on l\u00f5he viimastel aastatel siiski veidi suurenenud.<\/p>\n
Pikaajalise ebav\u00f5rdsuse tulemus<\/p>\n
Olulist rolli m\u00e4ngib ka pensionis\u00fcsteemi \u00fclesehitus. Riikides, kus suur osa pensionitulust s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6andjapensionitest ja varasemast palgast, nagu Hollandis, kipuvad soolised erinevused s\u00fcvenema. T\u00f6\u00f6andjapensionitele ligip\u00e4\u00e4s ja sinna tehtavad sissemaksed on sageli seotud t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga stabiilse t\u00f6\u00f6h\u00f5ivega ning see on naiste seas v\u00e4hem levinud.<\/p>\n
Ekspertide hinnangul on sooline pensionil\u00f5he seega pikaajalise ebav\u00f5rdsuse tulemus, mida kujundavad \u00fchiselt t\u00f6\u00f6turg, perepoliitika ja pensionis\u00fcsteem. Kuigi trend liigub aeglaselt positiivses suunas, on naiste ja meeste pensionitulude erinevus veel aastaid oluline sotsiaalmajanduslik v\u00e4ljakutse.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eurostati andmetel teenisid naised Euroopa Liidus 2023. aastal keskmiselt 12% v\u00e4hem kui mehed. Pensionides avaldub ebav\u00f5rdsus aga tugevamalt,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,41016,130,37,33,35,34,36,13780,777],"class_list":{"0":"post-82346","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-autoreis-euroopas","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-palgalohe","17":"tag-pension"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115871487296593246","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}