{"id":82540,"date":"2026-01-11T04:23:10","date_gmt":"2026-01-11T04:23:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/82540\/"},"modified":"2026-01-11T04:23:10","modified_gmt":"2026-01-11T04:23:10","slug":"mis-on-klassikaline-arhitektuur-ja-miks-see-on-tanapaevalgi-oluline","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/82540\/","title":{"rendered":"Mis on klassikaline arhitektuur ja miks see on t\u00e4nap\u00e4evalgi oluline?"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esoleva artikli autor Pablo \u00c1lvarez Funes on Londonis tegutsev arhitekt, kelle karj\u00e4\u00e4r sai alguse Hispaanias ning keda iseloomustab p\u00f5hjalik teadmistepagas ajaloolisest arhitektuurist. Tema huvid Hispaania, \u0160oti, Vahemere ja islami ehitustraditsioonide vastu on viinud ta klassikaliste ja traditsiooniliste projektideni Euroopas, P\u00f5hja-Ameerikas, L\u00e4his-Idas ja Aasias. Artikkel ilmus ajakirja Classic Planning Herald International 2025. aasta s\u00fcgisnumbris.<\/p>\n

Klassikalise arhitektuuri m\u00f5istmine on oluline ka Eesti kontekstis, sest see on kujundanud meiegi elukeskkonda alates m\u00f5isaarhitektuurist kuni 1930. aastate esindustraditsionalismini, kus klassikalised proportsioonid ja vormid p\u00f5imusid eestimaise p\u00e4randi ja rahvusliku identiteediga. Funesi k\u00e4sitlus klassikalisest arhitektuurist kui universaalsest, kuid kohanduvast traditsioonist aitab m\u00f5ista selle kestvat t\u00e4hendust ka t\u00e4nap\u00e4eva Eestis.<\/p>\n

I. Sissejuhatus<\/p>\n

Kui kuuleme v\u00f5i loeme m\u00f5istet klassikaline arhitektuur, r\u00e4ndab meie m\u00f5te ajas ja ruumis antiikaega Vahemere \u00e4\u00e4res. Me m\u00f5tiskleme Parthenoni puhaste marmorsammaste \u00fcle Ateenas v\u00f5i Pantheoni suurep\u00e4rase geomeetria \u00fcle Roomas. Me imestame, kuidas need ehitati ja millised arkaanilised saladused peituvad nende kavandites. V\u00e4ga sageli \u00f6eldakse meile, et teadmised nende ehitamiseks ja projekteerimiseks on n\u00fc\u00fcdseks kadunud ning alles on vaid ajalooline imetlus nende hoonete vastu v\u00f5i isegi nostalgia aegade j\u00e4rele, mil selliseid ehitisi oli v\u00f5imalik luua.<\/p>\n

Ent kui liigume ajas ja ruumis edasi, leiame teisi arhitektuurseid v\u00e4ljendusi, mis sarnanevad Kreeka ja Rooma omadele ning mida tuntakse teiste nimede all: renessanss, barokk, neoklassitsism, edwardiaanlik stiil\u2026 Samuti kohtame arhitektuurivorme, mida nimetatakse klassikalisteks, kuid mis ei sarnane \u00fcldse antiikse Vahemere piirkonna ehitistega. N\u00e4iteks Mesoameerika tsivilisatsioonis on olemas klassikaline periood, mis on nimetatud ajaj\u00e4rgu j\u00e4rgi, mil maiade tsivilisatsioon saavutas oma haripunkti.<\/p>\n

Seega, alustamaks otsingut selle \u00fcle, mis on klassikaline arhitektuur, peame esmalt m\u00e4\u00e4ratlema, mida t\u00e4hendab klassikaline (v\u00e4ikese algust\u00e4hega) vastandina Klassikalisele (suure algust\u00e4hega). Cambridge\u2019i s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi viitab v\u00e4ikese algust\u00e4hega klassikaline millelegi, mis p\u00f5hineb pika aja jooksul v\u00e4lja kujunenud meetoditel ja mida peetakse p\u00fcsiva v\u00e4\u00e4rtusega. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib igal kultuurilisel v\u00e4ljendusviisil olla oma klassika, nagu n\u00e4iteks klassikaline maiade arhitektuur v\u00f5i isegi klassikaline rokkmuusika. Kuid suure algust\u00e4hega kasutatuna kitseneb m\u00e4\u00e4ratlus kaheks peamiseks m\u00f5isteks: \u00fcks viitab muusikale (tavaliselt klassikaline muusika) ja teine kultuurile seoses Kreeka ja Roomaga.<\/p>\n

Sellest l\u00e4htudes on klassikaline arhitektuur arhitektuur, mis on seotud Kreeka ja Roomaga \u2013 mitte ainult kronoloogilises m\u00f5ttes, vaid ka vormilise l\u00e4henemise kaudu, mis loob \u00fchise aluse enam kui kahek\u00fcmne viie sajandi pikkusele arhitektuurile \u00fcle kogu maailma. Joonis 1 kujutab arhitektuuri allegooriat Robert Adami teoses Works of Architecture, kus Minerva kuju osutab allikatele, mida arhitektuuri\u00f5pilane peaks uurima, et arendada \u201eteadmisi ja maitset elegantses arhitektuuris\u201c. Kreeka ja Rooma tunnustamine klassikalise arhitektuuri allikatena on olnud j\u00e4rjepidev alates renessansist ja isegi juba Rooma ajast, viidates roomlaste imetlusele kreeka kultuuri vastu.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Olles kindlaks teinud, et klassikaline arhitektuur viitab traditsioonile, mis juurdub antiikses Kreekas ja Roomas ning mis l\u00f5puks \u00fcletas oma Vahemere p\u00e4ritolu, levides \u00fcle kogu maailma, v\u00f5ime n\u00fc\u00fcd alustada uurimist, kuidas see arhitektuuristiil arenes konkreetsete Kreeka kogukondade kohalikust v\u00e4ljendusest universaalseks arhitektuuriks, mida omaks v\u00f5tsid rahvad ja riigid \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n

II. Kogu inimkonnale: klassikalise arhitektuuri l\u00fchiajalugu<\/p>\n

Klassikaline arhitektuur ilmub esmakordselt Kreekas arhailise ajaj\u00e4rgu alguses (800\u2013480 eKr), p\u00e4rast Kreeka tumedat ajaj\u00e4rku ja pronksiaja tsivilisatsiooni kokkuvarisemist. See arhitektuur tekkis katsena kasutada kivi selliste ehitiste loomiseks, mida varem oli rajatud puidust. Tegemist oli j\u00e4rkj\u00e4rgulise protsessiga, mis kestis mitu sajandit ja viis l\u00f5puks klassikalise arhitektuuri k\u00f5ige iseloomulikumate elementide kujunemiseni: sammas, mis jaguneb aluseks, t\u00fcveks ja kapiteeliks; ning friis, mis jaguneb arhitraaviks, friisiks ja karniisiks. Kaldkatuste esiosa nimetati frontooniks ning platvormi, millel hoone asub, nimetati stilobaadiks ja hiljem sokliks. Nende elementide kombinatsioon, alati kindlate reeglite j\u00e4rgi, moodustab selle, mida me t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istame arhitektuuri orderite all.<\/p>\n

Kreeka orderid, nagu hiljem n\u00e4eme, kujunesid erinevates piirkondades erinevate etniliste r\u00fchmade esindajatena. Joonis 2 n\u00e4itab Vana-Kreeka kaarti koos dooria ja joonia orderite \u00fcldise leviku ja m\u00f5juga. See esialgne etniline eristus aga kadus aja jooksul ning kreeka arhitektuurist, eriti hellenistlikul perioodil, sai Vahemere maailmas elegantsi ja ilu s\u00fcnon\u00fc\u00fcm.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Roomlased v\u00f5tsid hellenistliku arhitektuuri omaks ja arendasid seda edasi, t\u00f5stes selle uuele mastaabi ja m\u00f5ju tasemele. Kui kreeklased n\u00e4gid oma arhitektuuri mitmekesiste hellenistlike identiteetide eksklusiivse v\u00e4ljendusena, siis roomlased muutsid klassikalised orderid v\u00f5imuinstrumentideks, kasutades neid j\u00f5u ja autoriteedi projitseerimiseks suurte avalike hoonete ning monumentaalse taristu kaudu. Hoolimata p\u00fcsivast kirjanduslikust nostalgiast maaelu lihtsuse j\u00e4rele, oli Rooma tsivilisatsioon olemuselt linnaline ning Rooma linn kujutas end tsivilisatsioonisaarena, mida \u00fcmbritses looduse metsikus. Foorumid, templid, teatrid, termid ja sammask\u00e4ikudega t\u00e4navad olid kavandatud vaimu valgustamiseks, hinge kasvatamiseks ja f\u00fc\u00fcsilise mugavuse pakkumiseks, mida v\u00f5is suuta vaid arenenud v\u00f5im nagu Rooma.<\/p>\n

Samuti tuleb meenutada Rooma impeeriumi tohutut ulatust: t\u00e4nap\u00e4eva Inglismaast Jordaaniani, Belgiast Tuneesiani ja Hispaaniast Armeeniani \u2013 k\u00f5ik Rooma impeeriumi kodanikud nautisid klassikalistel orderitel p\u00f5hinevat arhitektuuri, arhitektuurilist keelt, mis \u00fcletas Kreeka templite ja stoade elegantsi ning l\u00f5i enneolematus monumentaalses mastaabis rikkaliku hoonete ja avalike ruumide mitmekesisuse.<\/p>\n

Kuigi me kujutame sageli keskaega ette pimeda ajastuna, mil kogu teadmine kadus, on see vaid osaline t\u00f5de. Selle artikli eesm\u00e4rk ei ole s\u00fcveneda klassikaliste traditsioonide p\u00fcsimisse hilisantiigist kuni I aastatuhande l\u00f5puni ega Rooma vormide kestvasse kohalolusse romaani ja gooti arhitektuuris. Oluline on aga m\u00f5ista, et antiikp\u00e4rand ei kadunud kunagi t\u00e4ielikult; varjatud klassikaline alus p\u00fcsis sajandite jooksul, oodates taas \u00f5idepuhkemist renessansi saabudes.<\/p>\n

Renessansi \u00fcks m\u00e4\u00e4ravamaid tunnuseid oli v\u00e4rskendatud suhe antiigiga. Alates Brunelleschist vaatasid arhitektid antiigi varemeid uue pilguga: neid ei n\u00e4htud enam problemaatilise paganliku mineviku j\u00e4\u00e4nustena, vaid inspiratsiooniallikana uuele arhitektuurile, mis sobis renessansi uuele inimesele. Nende arvates pidi see arhitektuur kvaliteedi ja elegantsi poolest \u00fcletama paganate oma, sest kiriku ja ilmalike v\u00f5imude patroonluse all algas uus ajastu.<\/p>\n

Paljude n\u00e4idete seast k\u00e4sitleb see artikkel kolme: Mantovas asuva Sant\u2019 Andrea kiriku fassaadi (1472), autor Leon Battista Alberti (joon. 3); Granada Karl V palee sise\u00f5ue (1527), autor Pedro Machuca (joon. 4); ning Villa Rotondat (1567), autor Andrea Palladio (joon. 5). Sant\u2019Andreas kasutas Alberti triumfikaart otsese kujundusviitena \u2013 midagi sellist polnud varem tehtud \u2013 ning kroonis selle frontooniga, mis oli antiigis tundmatu. Granada palee sise\u00f5ues p\u00f6\u00f6ras Machuca \u00fcmber astmeliste orderite idee, mida n\u00e4eme n\u00e4iteks Colosseumis, luues kahekordse sammask\u00e4igu \u00fcmber ringikujulise sise\u00f5ue. Ringikujulised sise\u00f5ued pole L\u00e4\u00e4ne arhitektuuris tavalised ning nii suutis Machuca kohandada klassikalise keele t\u00e4iesti uue kavandiga.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

L\u00f5puks t\u00f5i Palladio oma kuulsate villadega sisse veel \u00fche uuenduse. Ta leidis inspiratsiooni Daniele Barbaro Vitruviuse t\u00f5lkest, mille k\u00f5rvalm\u00e4rkuses selgitas Barbaro, et Rooma majadel oli algselt sissep\u00e4\u00e4su juures frontooniga portikus, millest arenesid hilisemad templid. Kas see oli arheoloogiliselt t\u00e4pne v\u00f5i mitte, ei olnud Barbaro kaasaegsete jaoks oluline; nad leidsid selles idees v\u00f5imsa metafoori, mis p\u00fchitses koduse ruumi. See uuendus sai klassikalise arhitektuuri tavap\u00e4raseks osaks p\u00e4rast seda, kui Palladio avaldas oma raamatu.<\/p>\n

Palladio traktaat I Quattro Libri dell\u2019Architettura (Arhitektuuri neli raamatut, joon. 6) muutus oma erakordse edu t\u00f5ttu Inglismaal ja kogu anglofoonias peaaegu klassikalise arhitektuuri s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks. Kuid k\u00f5ige enam aitas klassikalise arhitektuuri arengule kaasa Giacomo Barozzi da Vignola teos Regola delli cinque Ordini d\u2019Architettura (Arhitektuuri viie orderi kaanon, joon. 7), mis oli selgete ja lihtsate juhistega k\u00e4siraamat orderite joonestamiseks, vastandina Palladio teoreetilisemale k\u00e4sitlusele.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ajaks, mil Palladio ja Vignola oma traktaadid avaldasid, oli vararenessansi ideaalne ja harmooniline maailm purunenud usus\u00f5dade ning keisririigi ja paavstide vahelise v\u00f5imuv\u00f5itluse t\u00f5ttu. Sellest rahutust ajast s\u00fcndinud arhitektuur oli m\u00f5jutatud nii vastureformatsioonist kui ka absolutistlike monarhiate t\u00f5usust. See arhitektuur kasutas endiselt klassikalise keele p\u00f5him\u00f5tteid, kuid venitas neid peaaegu v\u00f5imaluste piirini, p\u00fc\u00fcdes luua arhitektuuri, mis oleks \u00fchtaegu raske ja kerge, illusoorne ja reaalne, k\u00fclluslik ja range \u2013 olemuselt barokk.<\/p>\n

Barokkarhitektuur kasutas endiselt sambaid, frontoone ja friise, kuid \u00fchendas neid viisil, mis samaaegselt v\u00f5imendas ja t\u00f5lgendas \u00fcmber klassikalise arhitektuurikeele p\u00f5him\u00f5tteid. Need baroksed erip\u00e4rad saavutasid oma tipu 18. sajandi keskpaigas, kuigi juba alates 1650. aastatest oli olemas hoiak \u201etagasi algallikate juurde\u201c, mis viis l\u00f5puks klassitsismi puhaste ideaalideni.<\/p>\n

Selleks ajaks oli klassikaline arhitektuur levinud \u00fcle kogu maailma, kuna l\u00e4\u00e4neriigid uurisid ja koloniseerisid uusi alasid. Kaugel j\u00e4igalt pealesurutud esteetikast sulandus klassikaline arhitektuur sujuvalt kohalike traditsioonidega, luues ainulaadseid s\u00fcnteese. Sellistes paikades nagu Mexico City peeti arhitekte nagu Manuel Tols\u00e1 (1757\u20131816) Hispaania impeeriumi parimate seas olevateks.<\/p>\n

Klassikaline arhitektuur arenes edasi ka 19. ja 20. sajandi alguses, luues m\u00f5ned k\u00f5igi aegade parimad ja loomingulisemad hooned. M\u00f5lema maailmas\u00f5ja j\u00e4rel toimus klassikalise arhitektuuri kasutuse langus, kuid mitte t\u00e4ielik kadumine, sest ka t\u00e4nap\u00e4eval on palju arhitekte, kes j\u00e4rgivad tuhandeaastase traditsiooni p\u00f5him\u00f5tteid (joon. 8). Kuid millised on need alusp\u00f5him\u00f5tted?<\/p>\n

\"\"\u00c4rihoone Londonis Tottenham Court Roadil, ehitatud 2007<\/p>\n

III. Klassikalise arhitektuuri kolm p\u00f5hiprintsiipi<\/p>\n

Kui peame klassikalise arhitektuuri olemuse kokku v\u00f5tma, siis \u00fcks parimaid viise selleks on tugineda Vitruviusele \u2013 Rooma arhitektile, kes on tuntud eesk\u00e4tt ainsa antiikajast s\u00e4ilinud arhitektuuritraktaadi autorina: De Architectura Libri Decem (K\u00fcmme raamatut arhitektuurist). I raamatu 3. peat\u00fckis m\u00e4\u00e4ratleb Vitruvius kolm p\u00f5hiomadust, mida arhitektuur peab kehastama: firmitas, utilitas ja venustas.<\/p>\n

Firmitas viitab tugevusele, vastupidavusele ja stabiilsusele \u2013 hooned peavad olema konstruktiivselt kindlad ning kandma nii omaenda kaalu kui ka kasutajate kaalu, samuti taluma ilmastiku v\u00f5i pinnase ja seismiliste tingimuste p\u00f5hjustatud lisakoormusi.<\/p>\n

Utilitas viitab hoone kasutusele ja planeeringule ning on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga sarnane sellele, mida modernistid hiljem nimetasid funktsionalismiks.<\/p>\n

Venustas viitab hoone ilule \u2013 ilule, mis ei ole subjektiivne kategooria, vaid objektiivne omadus, mis tuleneb k\u00f5igi osade omavahelisest suhtest tervikuga, l\u00e4htudes proportsioonisuhetest. Just see idee on klassikaliste orderite iseloomu keskmes.<\/p>\n

IV. Mis on orderid?<\/p>\n

Orderid on klassikalise arhitektuuri aluseks. Kui v\u00f5rrelda klassikalist arhitektuuri keelega, siis orderid on selle keele grammatika ning profiilid ja karniisid, millest orderid koosnevad, moodustavad selle keele t\u00e4hestiku. S\u00f5ltuvalt sellest, kuidas need profiilid omavahel kombineeritakse ja suhestuvad, tekivad erinevad orderid. Lisaks on igal orderil ka talle ainuomased elemendid. N\u00e4iteks trigl\u00fc\u00fcfid on omased ainult dooria orderile, voluudid joonia (ja komposiit-) orderile ning akantuselehed korintose (ja komposiit-) orderile.<\/p>\n

Vitruvius mainib ainult kolme orderit: dooria, joonia ja korintose, mida tuntakse ka kreeka orderitena. Renessansiajastul lisati kaanonisse veel kaks: toskaana ja komposiit. Selle p\u00f5hjuseks oli soov tunnustada roomlaste uuendusi toskaana ja komposiitorderi loomisel, mis kujunesid v\u00e4lja p\u00e4rast Vitruviuse traktaadi kirjutamist.<\/p>\n

Kreeka orderite p\u00e4ritolu kirjeldab Vitruvius oma IV raamatu 1. ja 2. peat\u00fckis. Ta loob orderitele v\u00e4ga m\u00f5jusa m\u00fctogeneesi, k\u00e4sitledes neid \u00fcrgsete puitehitiste tuletistena. Seda m\u00fc\u00fcti hakati hiljem nimetama \u201e\u00fcrgonniks\u201c ning seda peeti allegooriaks nii orderite kui ka arhitektuuri enda algup\u00e4ra kohta.<\/p>\n

\u00dcleminekut \u00fcrgonnist dooria orderile kirjeldab Vitruvius \u00fcksikasjalikult, selgitades, et trigl\u00fc\u00fcfid on muistsete templite puitsarikaid meenutavad tunnusj\u00e4\u00e4nused. Samuti m\u00e4rgib ta, et dooria order on kolmest k\u00f5ige \u00fcrgsem ning et selle nimi tuleneb asjaolust, et see ilmus esmakordselt Doorias. Vitruvius lisab ka, et selle orderi proportsioonid l\u00e4htuvad mehe kehast.<\/p>\n

Joonia order kujunes tema s\u00f5nul hiljem V\u00e4ike-Aasia Kreeka kolooniates (t\u00e4nap\u00e4eva Edela-T\u00fcrgi aladel) ning selle proportsioonid l\u00e4htusid naisfiguurist. Et end doorlastest veelgi enam eristada, lisati Vitruviuse s\u00f5nul joonia orderi kapiteelile voluudid, justkui lokilised patsid naise n\u00e4o m\u00f5lemal k\u00fcljel.<\/p>\n

Kui dooria ja joonia orderite p\u00e4ritolu v\u00f5ib pidada pigem m\u00fc\u00fctiliseks, siis korintose orderi tekkimise kirjeldus on Vitruviusel ajaloolisem, kuna ta mainib skulptor Kallimachost, kes tegutses 5. sajandil eKr. IV raamatu 1. peat\u00fckis jutustab Vitruvius loo sellest, kuidas Kallimachos leidis korintose orderi inspiratsiooni: jalutades Korintose l\u00e4histel, n\u00e4gi ta korvi, mis sisaldas eelmisel talvel surnud noore neiu tuhka. Korvil oli kivikaas ning see oli juhuslikult asetatud uinuva akantusetaime peale. Selleks ajaks, kui Kallimachos korvi leidis, olid akantuselehed hakanud selle \u00fcmber kasvama. Selle orderi proportsioonid olid Kreeka orderite seas k\u00f5ige saledamad, s\u00fcmboliseerides noore naise graatsiat ja ilu.<\/p>\n

Vitruvius annab toskaana orderist aimu IV raamatu 7. ja 8. peat\u00fckis, kuigi toskaana order sellisel kujul, nagu me seda t\u00e4na tunneme, on renessansiaegse kollektiivse t\u00f6\u00f6 tulemus, mille eesm\u00e4rk oli lepitada Vitruviuse teksti ja Rooma varemetelt m\u00f5\u00f5detud proportsioonide vahelisi vastuolusid. Komposiitorderit Vitruvius \u00fcldse ei maini, kuna selle esmakordne kasutus dateeritakse peaaegu sajand p\u00e4rast tema surma, n\u00e4iteks Tituse triumfikaarel ja Kolosseumi pilastrite \u00fclemisel tasandil.<\/p>\n

Lisaks orderite p\u00e4ritolu kirjeldamisele annab Vitruvius juhiseid ka selle kohta, kuidas ja millal iga orderit kasutada. Doria order, mis p\u00f5hineb mehelikel proportsioonidel, sobis tema hinnangul templitele, mis olid p\u00fchendatud vapratele ja j\u00f5ulistele jumalatele nagu Mars\/Ares v\u00f5i Minerva\/Athena. Siinkohal ei seosta Vitruvius doria orderi kasutust otseselt sooga, vaid pigem selle jumaluse iseloomuga, kellele tempel on p\u00fchendatud.<\/p>\n

Korintose order sobis oma \u00f5rnuse ja saleduse t\u00f5ttu jumalannadele nagu Venus\/Aphrodite, Flora\/Chloris v\u00f5i Proserpina\/Persephone. Joonia order paiknes nende kahe vahel: see ei olnud nii range kui dooria ega nii delikaatne kui korintose order. Vitruvius soovitas seda templitele, mis olid p\u00fchendatud jumalatele nagu Bacchus\/Dionysos, Juno\/Hera v\u00f5i Diana\/Artemis. Need soovitused j\u00e4id Rooma impeeriumis siiski suuresti j\u00e4rgimata, kuna korintose ja komposiitorderist said enamiku templite puhul vaikimisi kasutatavad orderid.<\/p>\n

Orderite ja iseloomu vahelist vastavust vaatas renessansis uuesti l\u00e4bi Sebastiano Serlio, kes ajakohastas Vitruviuse soovitusi, lisades neile ka toskaana ja komposiitorderi. Ta kristianiseeris need, seostades iga orderi erinevate p\u00fchakute ning ka Kristuse ja Neitsi Maarjaga. Oma kolmandas raamatus soovitab Serlio kasutada toskaana orderit kindlustustes, sildadel, sadamates, vanglates ja pankades \u2013 hoonetes, mis n\u00f5uavad tugevust ja ligip\u00e4\u00e4smatuse tunnet. Samas pidas ta toskaana orderit ka vaba aja ja pastoraalse maaelu orderiks ning soovitas seda ka villade ja aedade puhul.<\/p>\n

Doria order, pidulikum ja t\u00f5sisem, sobis s\u00f5jav\u00e4elistele esindushoonetele ning oma j\u00f5ulise iseloomu t\u00f5ttu ka kirikutele, mis olid p\u00fchendatud tugevatele p\u00fchakutele nagu p\u00fcha Peetrus ja p\u00fcha Paulus v\u00f5i isegi Kristus ise. Joonia order oma rahuliku iseloomuga sobis inimestele \u2013 nii meestele kui naistele \u2013, kes olid p\u00fchendunud intellektuaalsetele ja vaimulikele tegevustele, ning p\u00fchakutele, kelle elu oli olnud \u00f5ppimise ja vooruslikkuse eeskujuks. Doria order seevastu seostus v\u00f5itlusliku triumfiga.<\/p>\n

L\u00f5puks seostati korintose ja komposiitorderi peenust neitsilikkuse puhtusega ning Serlio hinnangul sobisid need eriti h\u00e4sti Neitsi Maarjale ja m\u00e4rtritele, kes surid karskuses ja neitsilikkuses. Kuigi neid soovitusi ei j\u00e4rginud laialdaselt teised arhitektid ning \u2013 nagu ka Rooma ajal \u2013 said korintose ja komposiitorderist arhitektide ja tellijate eelistatud valikud, kujunes siiski v\u00e4lja traditsioon kasutada toskaana ja dooria orderit s\u00f5jalistes kindlustustes.<\/p>\n

Orderid moodustavad seega viis re\u017eiimi v\u00f5i skaalat fassaadide ja ruumide kompositsiooniks klassikalises arhitektuuris. Kuid orderid ei piirdu \u00fcksnes sambaga koos friisi ja sokliga; nendesse on kaasatud ka muud elemendid nagu frontoonid, balustraadid ja kaared, mis v\u00f5imaldavad luua sobiva arhitektuuri igat t\u00fc\u00fcpi projektide jaoks. Nende kombinatsioon loob l\u00f5putud kujundusv\u00f5imalused, mis on toonud inimkonnale kauneid hooneid juba kahek\u00fcmne viie sajandi v\u00e4ltel. J\u00e4rgmine ja viimane peat\u00fckk k\u00e4sitleb selle arhitektuuri universaalset iseloomu.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

V. Miks on klassikaline arhitektuur nii oluline?<\/p>\n

Oleme n\u00e4inud, kuidas klassikalise arhitektuuri m\u00fctogenees paigutab selle alged loodusesse: loodus, mille inimene on taltsutanud, et luua sellest platooniline ideaalversioon. Seda tehes muutub klassikaline arhitektuur looduse laienduseks \u2013 \u00fcrgmetsa j\u00e4tkuks, kus esimesed puidust templid rajati p\u00fchadest puudest ja p\u00fchadest lagendikest.<\/p>\n

Samuti oleme n\u00e4inud, kuidas see arhitektuur kandis oma alguses tugevat etnilist komponenti, mis seej\u00e4rel muutus Rooma impeeriumi tsiviliseeriva j\u00f5u ja universaalsuse v\u00e4ljenduseks. Katse seda v\u00f5imu j\u00e4ljendada keskajal ja renessansis t\u00f5i kaasa uue arhitektuuri, mille \u00fcks jalg seisis minevikus ja teine tulevikus, laiendades oma Vahemere ja Euroopa p\u00e4ritolu kogu maailmani.<\/p>\n

Just see universaalne iseloom koos kutsumusega valgustada inimest arhitektuuri kaudu, mis v\u00e4ljendab korra ja proportsiooni r\u00fctmi, teeb klassikalise arhitektuuri ainulaadseks. Paljud tsivilisatsioonid on loonud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset arhitektuuri, mis on olnud t\u00e4iuslikult kohandatud kohalikele tingimustele ning loonud ilu- ja kuuluvustunde, kuid need ei olnud universaalsed \u2013 need olid olemuselt lokaalsed. Nende p\u00f5him\u00f5tted on lahutamatult seotud konkreetse geograafilise ja kultuurilise kontekstiga ning lakkavad olemast toimivad, kui need juured kaovad; nad surevad v\u00e4lja ja j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima vaid stiililiste taaselustamistena.<\/p>\n

Klassikaline arhitektuur on aga \u00fcletanud oma algsed geograafilised ja kliimapiirid ning j\u00f5udnud ja kohandunud kogu maailmaga t\u00e4nu oma lihtsatele p\u00f5him\u00f5tetele ja v\u00e4\u00e4rtustele, mida see kehastab. Hoolimata tohututest erinevustest ajas, ruumis ja kultuuris on klassikalise arhitektuuri p\u00f5him\u00f5tteid omaks v\u00f5etud ja p\u00f5imitud erinevatesse kohalikkesse traditsioonidesse, luues elatavaid ja kauneid ruume, mis on kohandatud kohalikele tingimustele. See arhitektuur ja urbanism j\u00e4tkavad kohalike identiteetide rikastamist, kuuludes samal ajal ajatusse traditsiooni \u2013 traditsiooni, mis k\u00f5netab inimesi \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4esoleva artikli autor Pablo \u00c1lvarez Funes on Londonis tegutsev arhitekt, kelle karj\u00e4\u00e4r sai alguse Hispaanias ning keda iseloomustab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82541,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-82540","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115874562258596891","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82540","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82540"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82540\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82540"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}