![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3059526h8429t24.jpg\"\/)
Jevgeni Ossinovski pressikonverentsi sotside kontori ees Tallinnas Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nSpekuleerime algatuseks. Kas olete n\u00f5us, et k\u00f5ige suurem t\u00f5en\u00e4osus on variandil, et p\u00e4rast 2027. aasta valimisi kaasavad Isamaa ja Keskerakond valitsusse kindlasti ka sotsiaaldemokraadid? Reformierakond vajab ilmselgelt opositsioonipingil puhkust, kasv\u00f5i selleks, et oma ridasid \u00fcmber korraldada, ning EKRE j\u00e4tkab k\u00e4remeelse ni\u0161iparteina opositsioonis. Sotsioloog Aivar Voogi hinnangul on Isamaa tuumikvalijaid umbes 10 protsenti. See toetus, mis neil praegu on \u2013 kindlalt \u00a0\u00fcle 20 protsendi \u2013, v\u00f5ib halbade asjaolude kokkulangemisel\u00a0 ka sulada, j\u00e4\u00e4deski sinna 10 protsendi kanti. Ja siis on kindlasti vaja valitsusse kolmandat osapoolt?<\/p>\n
See on \u00fcks v\u00f5imalik stsenaarium, aga kindlasti v\u00f5ib neid olla rohkem. Eks see s\u00f5ltub sellest, missuguse riigikogu koosseisu Eesti valija riigile neljaks aastaks annab. T\u00e4nane poliitiline maastik tervikuna on kaunis turbulentne ja ma arvan, et l\u00e4hima aasta jooksul v\u00f5ib siin tulla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muudatusi.<\/p>\n
\u00dcks on k\u00fcll \u00f5ige: Keskerakonnast on saanud sisuliselt Isamaa Tallinna piirkond. Nad on ka Tallinna koalitsiooni moodustades laulatunud palju s\u00fcgavamalt, kui esmapilgul paistab, nii et suure t\u00f5en\u00e4osusega on nad p\u00f5hiliitlased ka p\u00e4rast j\u00e4rgmisi riigikogu valimisi.<\/p>\n
Aga see, missugused v\u00f5imalused sellel duol v\u00f5i ka teistel erakondadel avanevad, s\u00f5ltub paljudest asjaoludest \u2013 muuhulgas sellest, kas Isamaa suudab oma k\u00f5rget reitingut hoida ja p\u00e4ris valimistel realiseerida.<\/p>\n
Kui vaatame n\u00e4iteks viimaseid kahtesid valimisi, siis Isamaa reiting on juba 2023. aasta l\u00f5pust olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rge, aga Euroopa Parlamendi valimistel tulid nad sotsiaaldemokraatidega \u00fchele pulgale. Kui vaatame kohalikke valimisi, siis Tallinnas j\u00e4id nad vaatamata oma 30-protsendilisele \u00fcleriigilisele reitingule sotsiaaldemokraatidele alla. Nii et ma arvan, et selles osas on veel \u00fcksjagu k\u00fcsim\u00e4rke, kas Isamaa on tegelikult see, kes v\u00f5ib siin vasakule ja paremale valida, kellega nad valitsuse moodustavad.<\/p>\n
Eesti 200 on \u00fcritanud ennast p\u00e4\u00e4sta ja t\u00f5statada taas v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimusi. Kas riigikogu valimiste kampaania, mis algab juba selle aasta suvel, tuleb taas v\u00e4\u00e4rtuste heitlus v\u00f5i keskendutakse pigem praktilistele asjadele, nagu toimetulek ja majanduse olukord? <\/p>\n
V\u00e4ikse kommentaarina veel Aivar Voogi seisukohale: mis on erakonna tuumikvalija? Kui vaatame Isamaa (enne seda IRL-i) toetust aastatel 2015\u20132023, siis see oli keskeltl\u00e4bi viis protsenti \u2013 ei olnud seal seda k\u00fcmmet kuskilt v\u00f5tta. Nii et ma ei v\u00e4lista, et alati ja igas olukorras Isamaad valivate inimeste hulk on isegi natukene madalam.<\/p>\n
Loomulikult on suur osa Isamaa t\u00e4nasest toetusest efemeerne ja selle p\u00f5hjus on k\u00f5igile selge \u2013 see on inimeste suur pettumus Reformierakonnas, kes on oma valijaid alt vedanud. See on aga m\u00f5neti t\u00e4iesti h\u00e4mmastav olukord.<\/p>\n
Kui m\u00e4letame 2023. aasta riigikogu valimisi, siis Reformierakond sai oma 38 kohta suuresti t\u00e4nu sellele, et v\u00e4ga suur osa Eesti inimesi ei tahtnud Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsiooni.<\/p>\n
See oli hirm, mis mobiliseeris inimesi valima just Reformierakonda. N\u00fc\u00fcd, kui Reformierakond on inimesi alt vedanud, on arvestatav hulk neist \u00fcllatuslikult l\u00e4inud toetama Isamaad, kelle v\u00f5imule naasmist alles 2023 kardeti. Mismoodi see d\u00fcnaamika j\u00e4rgnevatel kuudel v\u00e4lja m\u00e4ngib, s\u00f5ltub paljudest muutujatest.<\/p>\n
Eesti 200 kohta \u00fctleksin nii, et oli, mis oli, aga enam ei ole. Sellist hukkuvate organismide viimast heitlust on ikka n\u00e4ha ning see toob kaasa uusi ma<\/p>\n
Jevgeni Ossinovski pressikonverentsi sotside kontori ees Tallinnas Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
n\u00f6\u00f6vreid, aga t\u00f5sisemalt neid minu meelest anal\u00fc\u00fcsida m\u00f5tet ei ole.<\/p>\n
Kas j\u00e4rgmiste valimiste vaates keskendutakse toimetulekule v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimustele?<\/p>\n
Seda on t\u00e4na veel natuke keeruline prognoosida, aga julgen arvata, et paljude inimeste jaoks on oluline, et taastuks normaalne, rahulik ja usaldusv\u00e4\u00e4rne riigijuhtimine.<\/p>\n
Reformierakond on petnud ootusi, mis neile seati. Teisalt tundub mulle, et ka Urmas Reinsalu paatoslikkusest ja valdavalt t\u00fchjast jutust hakkab inimene v\u00e4sima. Sotsiaalmajanduslikult ja geopoliitiliselt keerulises olukorras oodatakse rahulikku ja professionaalset juhtimist, v\u00f5ib-olla v\u00e4hem uusi fantastilisi ideid v\u00f5i \u00fcle v\u00f5lli lubadusi. Erakonnad on ju harjunud, et enne valimisi lubatakse, et elu l\u00e4heb nii ilusaks, et inimesed ei suuda seda isegi ette kujutada.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla on sel korral tellimust t\u00fchjade lubaduste j\u00e4rele v\u00e4hem ja loodetavasti saavad ka erakondade pakkumised olema realistlikumad.<\/p>\n
Ehkki praegu vaadates on Isamaa tegutsemine olnud populismi n\u00e4idis: madalad maksud ja k\u00f5rged toetused, kuigi k\u00f5ik saavad aru, et praeguses julgeoleku- ja rahandusolukorras ei ole see realistlik.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides maksudest: 1. jaanuarist kadus Reformerakonna survel maksuk\u00fc\u00fcr. Selles k\u00fcsimuses on sotsidel ja Isamaal ilmselt sarnane seisukoht, et k\u00f5rgema palgaga inimesi v\u00f5iks maksustada rohkem. K\u00fcll aga on neil ilmselt v\u00e4ga erinev seisukoht automaksu osas\u2026<\/p>\n
Ausalt \u00f6eldes on natukene imelik kulutada \u00fchiskondlikku energiat arutelule selle \u00fcle, kas meil on \u00fcks protsendikene siin rohkem v\u00f5i v\u00e4hem. Me oleme sisuliselt palju raskemas seisus, kui need arutelud lubavad eeldada.<\/p>\n
Ebakindlus meie \u00fcmber on suur ja meie majanduse v\u00e4ljavaated s\u00f5ltuvad erakordselt palju sellest, kui h\u00e4sti l\u00e4heb Euroopal. Kui me vaatame seda portselanipoes laamendamist, mis \u00fcle ookeani toimub ja mida teeb meie kunagine l\u00e4hedaseim liitlane, siis neid k\u00fcsim\u00e4rke on \u00fcleval \u00fcksjagu.<\/p>\n
Ma loodaks, et meie riigikogu valimiste debati keskmes ei ole see, kas \u00fchte maksu natukene \u00fcles- v\u00f5i allapoole disainida. See on \u00fchiskondlikku energiat raiskav kosmeetika, mis v\u00f5ib k\u00fcll pajusid erutada aga tegelikult ei vasta k\u00fcsimustele, mis meie ees p\u00e4riselt seisavad.<\/p>\n
Kui vaatate tagasi 2023. aasta koalitsioonileppele, siis \u00fchiskond sai \u0161oki, kui see avalikuks tehti. Mis seal tagantj\u00e4rgi vaadates untsu l\u00e4ks? Erakondade reitingud kukkusid, mindi t\u00fclli ja paljudes k\u00fcsimustes edasiliikumist polnudki. <\/p>\n
Esiteks suutsid erakonnad maalida inimestele vale pildi olukorrast, kus me 2023. aasta alguses olime. Riigikogu oli otsustanud kasvatada kaitsekulusid 50 protsenti, aga samal ajal lubas suur osa erakondi \u2013 sotsiaaldemokraadid olid vast ainus erand \u2013 madalamaid makse ja k\u00f5rgemaid toetusi. M\u00e4letame ju meemiks muutunud Kaja Kallase lubadust makse\u00a0mitte t\u00f5sta.<\/p>\n
Kui inimestele j\u00e4i mulje, et p\u00e4rast valimisi l\u00e4heb elu samamoodi edasi v\u00f5i muutub isegi kergemaks, siis tegelik olukord oli vastupidine. Inimesed r\u00f5\u00f5mustasid ja seej\u00e4rel pettusid neile loodud lootuste horisondis.\u00a0<\/p>\n
Teiseks oli Kaja Kallase juhitud koalitsioonil mitmes valdkonnas, ka energeetikas, ambitsioonikaid sihte, aga paraku \u00a0valitsus jooksis \u00fcsna ruttu kokku ja kaotas tegutsemisv\u00f5ime. Kokkulepitud reforme ei suudetud realiseerida.\u00a0Avalikuse \u0161okk t\u00f5i kaasa toetuse languse ja sisemise paral\u00fc\u00fcsi, mis kestab t\u00e4naseni.<\/p>\n
Eks need olem omavahel seotud. Reformierakond n\u00e4gi oma toetust kivina kukkumas, hakati v\u00e4ltima k\u00f5iki p\u00e4riselt olulisi otsuseid ja seet\u00f5ttu j\u00e4igi palju tegemata.<\/p>\n
Aga miks kohe alguses kokku joosti?<\/p>\n
Valijate \u0161okk, kellele Reformierakond oli tekitanud vastupidised ootused, s\u00f5i kohe sisemise v\u00f5imekust koost\u00f6\u00f6d teha. K\u00fcllap oli seal ka inimlikke p\u00f5hjuseid \u2013 oli tunda, et Kaja Kallas ja Kristen Michal ei astunud \u00fchte jalga, eriti kliimaministeeriumi teemadel, kus oli ju suur osa otsustest, mida oli vaja teha. Oli tunda, et h\u00e4rra Michal tahaks ise peaministriks hakata, ja nii ju l\u00f5puks l\u00e4kski.<\/p>\n
Kas Michal oli siis pigem nende ideede pooldaja, mida praegu valitsuses ellu viiakse ehk t\u00f5mmatakse rohep\u00f6\u00f6rdes samme tagasi?<\/p>\n
Pigem mulle tundus, et ta ei t\u00f6\u00f6tanud kaasa selleks, et Kaja Kallas peaministrina \u00f5nnestuks. See on ehk k\u00f5ige t\u00e4psem viis seda s\u00f5nastada.<\/p>\n
Sel aastal on ees presidendivalimised. Koalitsioonin\u00f5ukogu tegi esimese sammu ja p\u00f6\u00f6rdus sotsiaaldemokraatide poole, kes naersid selle pakkumise v\u00e4lja. Kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et president \u00fcldse riigikogus \u00e4ra valitakse? Lisaks tundub et Eesti 200 on nagu uppuv laev, kus madrused ei j\u00e4rgi kapteni kehtestatud parteidistsipliini, ja isegi kui kolm erakonda kokku lepiks, siis alt \u00e4ra h\u00fcppamise v\u00f5imalus on v\u00e4ga suur. Seega on vaja h\u00e4\u00e4li ka Isamaalt,\u00a0 et saada \u00fclekatet h\u00e4\u00e4letusel?<\/p>\n
Ma ei esinda kogu erakonna vaadet, aga varasema kogemuse pealt ei ole ma v\u00e4ga optimistlik, et see protsess loogiliselt kulgeb. Pigem ootab ees segadus kahel p\u00f5hjusel.<\/p>\n
Esiteks on riigikogu valimised liiga l\u00e4hedal ja selget, et nii Reinsalu kui mitmete\u00a0 teiste poliitikute soov n\u00e4ha Reformierakonda eba\u00f5nnestumas on suur. Protsessi tahetakse l\u00fckata valijameeste kogusse, et seal show’d teha ja reitingut kasvatada. Valijameeste kogus saab ka m\u00f5nda oma poliitikut populaarsemaks teha. See on ikka enne riigikogu valimisi kasulik.<\/p>\n
Teiseks on Eesti poliitikas maru v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud kokkuleppekultuuri.<\/p>\n
Kas me t\u00e4na kujutame ette, et toimuks midagi sellist nagu Toomas Hendrik Ilvese presidendiks valimise eel, kus erakonnad andsid kandidaatidele punke ja leppisid protseduurides kokku ja tegelikult ka k\u00e4itusid selle j\u00e4rgi?<\/p>\n
Et see protsess \u00f5nnestuks, peaksime juba l\u00e4hikuudel j\u00f5udma parteidega \u00fchisele arusaamale, aga mul puudub kindlus, et Kristen Michaliga t\u00e4na s\u00f5lmitud kokkulepped ka augustis peavad. Vaatame kasv\u00f5i sellele, mis juhtus Reformierakonna juhtimisel m\u00f6\u00f6dunud aasta suvel\u00a0Tallinnas v\u00f5i ka muud asjad. Seda veendumust Reformierakonna suhtes lihtsalt ei ole.<\/p>\n
Ma prognoosin, et see protsess l\u00e4heb suhteliselt “k\u00fclge ees”. K\u00fcll ta l\u00f5puks mingi tulemuseni j\u00f5uab, aga ma ei ole optimistlik, et see toimuks v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldult.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3075534h1699t24.jpg\"\/)
Jevgeni Ossinovski. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Aga Reformierakonnal on ju v\u00e4ga vaja, et valimine toimuks riigikogus. Kui see l\u00e4heb valijameeste kogusse ja seal tekivad tagasil\u00f6\u00f6gid, n\u00e4idatakse n\u00e4puga peaministri erakonna poole. Selline l\u00e4bikukkumine sobib tegelikult k\u00f5igile teistele erakondadele?<\/p>\n
Loomulikult on nende suhtes n\u00f5udlikkus suurem. Kristen Michal m\u00e4letab kindlasti 2016. aastat, kui \u00fcks tema eelk\u00e4ija \u00fcritas seda limonaadipurki m\u00f6\u00f6da t\u00e4navat edasi l\u00fckata kuni kokkulepperuumi enam ei olnud ja asi l\u00e4ks totaalselt laiali. Nende eelistus on kindlasti kokkulepe.<\/p>\n
Aga k\u00fcsimus on, kes on see kandidaat, kes sobib neile ja saab ka parlamendist piisavalt h\u00e4\u00e4li? T\u00e4na v\u00f5ib tunduda, et kokkulepe on v\u00f5imalik, aga augustis v\u00f5ib Reformierakond leida, et sotsidel l\u00e4heb liiga h\u00e4sti, ja lepingust taganeda. Usaldust on j\u00e4\u00e4nud maru v\u00e4heks.<\/p>\n
Sotsiaaldemokraatidel on sel aastal juhtide \u00fcmbervalimine. Kas Lauri L\u00e4\u00e4nemets saab rahulikult j\u00e4tkata v\u00f5i on oodata uusi kandidaate?<\/p>\n
Hetkel uusi kandidaate ei paista. Kui \u00fcldkogu v\u00e4lja kuulutatakse, eks siis inimesed otsustavad.<\/p>\n
Ise olete Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa juhtimisega rahul?<\/p>\n
Ma arvan, et erakonnal on nendel turbulentsetel aastatel l\u00e4inud p\u00e4ris h\u00e4sti. See aga ei t\u00e4henda, et meil ei oleks tuleviku ja j\u00e4rgmiste valimiste vaates vaja uut strateegilist l\u00e4henemist. Selle aruteluga me tegeleme.<\/p>\n
Sotsidel oli sel n\u00e4dalal strateegiap\u00e4ev. Mis on sotside eesm\u00e4rk ja mis oleks p\u00f5rumine \u2013 kas kaheksa, 10 v\u00f5i 12 kohta?<\/p>\n
Me ei aruta strateegiap\u00e4evadel p\u00f5rumise definitsiooni. Ma n\u00e4en pigem positiivset v\u00f5imalust, sest suur osa Reformierakonna valijatest on pettunud ja otsivad uut j\u00f5udu. Praegu on osa neist l\u00e4inud kaasa Urmas Reinsalu paatosega, aga sisuliselt ei esinda Keskerakond ja Isamaa nende inimeste v\u00e4\u00e4rtusi. Sotsiaaldemokraatidel on v\u00f5imalik saavutada t\u00e4nasest reitingust m\u00e4rksa k\u00f5rgem tulemus.<\/p>\n
Ehk siis teie soov on, et p\u00f5hivastandumine oleks Isamaa versus sotsiaaldemokraadid, sest EKRE m\u00e4ngib juba alumises liigas ja neile vastanduda pole m\u00f5tet?<\/p>\n
EKRE, mulle tundub, ei m\u00e4ngi juba t\u00fckk aega \u00fcldse. Eestile on see pigem hea. Olukorras, kus Reformierakond on l\u00e4inud katki, on sotsiaaldemokraatide missioon pakkuda alternatiivi vabadusi ja \u00fcksikisiku valikuid v\u00e4\u00e4rtustavatele inimestele. Meie \u00fclesanne on pakkuda veenvat visiooni, kuidas hoida Eesti j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul m\u00f5istlikul arengurajal.<\/p>\n
L\u00f5petuseks, millega te ise praegu oma p\u00e4evi t\u00e4idate? Linnapea ametist olete vaba ja riigikogu liige te enam olla ei saa.<\/p>\n
Natukene puhkan ja taastan j\u00f5udu sellest pingelisest perioodist. Tegelen rohkem pere ja lastega ning osalen nii palju kui vaja kohalikus ja riiklikus poliitikas.<\/p>\n
Riigikogu valimistel kindlasti kandideerite?<\/p>\n
(paus) L\u00f5plikku otsust ei ole teinud, aga eelduslikult k\u00fcll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Spekuleerime algatuseks. Kas olete n\u00f5us, et k\u00f5ige suurem t\u00f5en\u00e4osus on variandil, et p\u00e4rast 2027. aasta valimisi kaasavad Isamaa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82555,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,35878,34,36,31,32,21,853,28,29,19,25,18841,14730,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-82554","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-sisepoliitika","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jevgeni-ossinovski","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-presidendivalimised","25":"tag-riigikogu-valimised-2027","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115874739170955986","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82554","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82554"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82554\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82554"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82554"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82554"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}