Kahetsusv\u00e4\u00e4rse \u00fcksmeelega t\u00f5desid alanud aasta poliitikas\u00fcndmuste ennustajad pikkades jutusaadetes, et t\u00e4navused suured asjad kodumaal on k\u00f5igepealt presidendi valimine, mille arutamine v\u00e4ltab varas\u00fcgiseni, ning sealt edasi l\u00e4heb juba valimiskakluseks, mille k\u00e4igus opositsioon maalib s\u00fcnkmustaks praeguste v\u00f5imulolijate kogu tegevuse, mida tahes ka arvandmed ei n\u00e4itaks.<\/p>\n
See, et erakonnad ja nende suhtekorraldajad ainum\u00e4\u00e4ravad \u00fchiskondlikud aruteluteemad, tundub ennustajatele justkui paratamatu. Ikka vana mantra j\u00e4rgi, et kes s\u00f5nastab valimiste p\u00f5hik\u00fcsimuse, see ka v\u00f5idab. Suur vastasseis \u00fchel teemal ja k\u00f5ik. Aga kas see ikka on paratamatu ja kas t\u00f5esti ei ole vabakonnal, huvir\u00fchmadel ja kodanikel \u00fchekaupa v\u00e4himatki \u00f5igust ja v\u00f5imalust oma teemadele elu\u00f5igust n\u00f5utada?<\/p>\n
J\u00e4rgmise presidendi otsinguga tegid erakonnad juba otsa lahti. On see t\u00f5esti nii kontimurdev k\u00fcsimus, et maadlema peab v\u00e4hemasti pool aastat? Millest ja kellega \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida, kui kandidaadid tekivad alles riigikogu valimistoimingute eel\u00f5htul? Kellega, on parteilastele selge. Loomulikult nendega, sest nemad on ju “presidendi tegijad” riigikogus v\u00f5i valimiskogus. Sellele tiitlile pretendeerib iga erakond, sest see on k\u00f5va valuuta riigikogu valimistel. Aga millest? Siin jookseb jutt kahes liinis.<\/p>\n
Esimeses etapis, mis on juba k\u00e4ivitunud, k\u00e4ib vilgas ideaalpresidendi omaduste kirjeldamine, nimesid nimetamata. Otse ilumaailma lihakaubanduse tasemele ei ole veel j\u00f5utud ja \u00f5nneks ei kirjutatud omal ajal ka p\u00f5hiseadusse miinimumvanuse n\u00f5ude k\u00f5rvale presidendi miinimumkaalu, -pikkust v\u00f5i talje \u00fcmberm\u00f5\u00f5tu. Isegi sugu mitte, kuid pole kahtlust, et keegi k\u00e4ib arutelu elavdamiseks peagi v\u00e4lja v\u00e4ite, et n\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle naiste kord.<\/p>\n
Ratsionaalne oleks kandidaati otsida pensionieelikute ear\u00fchmast, sest \u00fchiskonnas ei ole aastak\u00fcmnetega kujunenud arusaama ega tava, mida muud peaks president p\u00e4rast ametiaja l\u00f5ppu edasi tegema kui mitte vaikselt pensionip\u00f5lve pidama. Piisavalt auv\u00e4\u00e4rseid j\u00e4tkuameteid ei ole pakkuda kodu- ega v\u00e4lismaal.<\/p>\n
Kuna Eesti saatus olevat kaalul, peaks j\u00e4rgmine president olema praegusest rohkem v\u00e4lis- ja v\u00e4hem sisepoliitiline. V\u00e4lisasjade professionaale leidub Eestis ainult diplomaatide hulgas, ehk paar \u00f5petlast \u00fclikoolides juurde arvata. V\u00e4lisasjust ohtralt k\u00f5nelevad kohalikud ja ka Euroopa parlamenti p\u00e4\u00e4senud poliitikud on k\u00f5igest isehakanud asjaarmastajad.<\/p>\n
R\u00f5hk v\u00e4lispoliitikal v\u00e4listab ka tunnustatud loome- v\u00f5i teadusinimeste presidendikandidaadina esilekerkimise, mis sest, et presidendi valimisel h\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta kodanikkonnale v\u00f5iks m\u00f5ni selline h\u00e4sti sobida.<\/p>\n
Isegi kui otsinguid sel suunal proovida, ei oleks need t\u00f5en\u00e4oliselt viljakad, sest \u2013 miks peaks keegi \u00fcldse tahtma? Presidendi v\u00e4lispoliitiline esindusroll on ju nii ahtake, et selle t\u00f6\u00f6ga ei t\u00e4ida p\u00e4evi \u00e4ra ning valitsuse ja v\u00e4lisministeeriumi jutupunktide tuim ettekandmine ei paku midagi ka vaimule. Pealegi, neid isep\u00e4iseid loomeinimesi ei saa usaldada, neil on omi m\u00f5tteid, mis tulevad mujalt kui parteist. Nad v\u00f5ivad ka kavaldada ja oma t\u00f5elist palet varjata, kuni ametivanne antud ja sellega koos j\u00e4lle kadunud kogu parteiline kontroll Kadriorus toimuva \u00fcle.<\/p>\n
Presidendi valimise formaalne pool on seaduses rangelt paigas ning riigikogu tegeleb praegu korra veel paremaks lihvimisega. K\u00f5ike kandidaatide \u00fclesseadmisele eelnevat ei ole aga seaduses k\u00e4sitletud, mis annab poliitikutele terveks poolaastaks hulga loomingulisi v\u00f5imalusi asendustegevuseks ning t\u00fchja jutu ja spekulatsioonidega inforuumi t\u00e4itmiseks.<\/p>\n
Inimv\u00e4\u00e4rikuse seisukohalt on see k\u00f5ik kohutav. Selle eeldus, et kellegi v\u00f5imalikku kandidaadiks esitamist erakonnas v\u00f5i nende vahel \u00fcldse arutama saaks hakata, on inimese n\u00f5usolek. Kes ja kelle nimel seda n\u00f5usolekut k\u00fcsima saaks minna? K\u00fcsimisele peab omakorda eelnema mingi erakonna siseringi arutelu.<\/p>\n
“Arutada ei saa enne n\u00f5usolekut, aga n\u00f5usolekut k\u00fcsida ei saa enne arutelu. Erakondadele ei ole see muidugi \u00fcletamatu takistus.”<\/p>\n
Kuidas aga tekivad nimed sellesse kandidaadi nominentide l\u00fchikesse v\u00f5i pikka nimekirja? Ainult tagaselja. Vaid Isamaas teatakse, kuidas see k\u00e4ib: nemad tegid Tallinna linnapead otsides harjutuse l\u00e4bi. Ja oi kui p\u00f5nev oli mitu n\u00e4dalat! Seega on presidendi otsijad nagu varesed t\u00f5rvatud katusel. Arutada ei saa enne n\u00f5usolekut, aga n\u00f5usolekut k\u00fcsida ei saa enne arutelu. Erakondadele ei ole see muidugi \u00fcletamatu takistus.<\/p>\n
Eestis t\u00f5en\u00e4oliselt leidub m\u00f5ni inimene, kes \u00e4rkab hommikul k\u00fcsimusega, et ei tea, kas nad minust kui kandidaadist ka r\u00e4\u00e4givad? Ja kui ei r\u00e4\u00e4gi, siis kuidas anda v\u00e4ike vihje, et hakkaksid r\u00e4\u00e4kima. \u00dclej\u00e4\u00e4nud elavad \u00f5ndsas teadmatuses. Nominentide tekitamise erakondlik eelmenetlus ei erine just palju teadlaste ja katseis kasutatavate laborihiirte suhtest: hiir ei tea ette, millal ta puurist v\u00f5etakse ja pro\u017eektorivalgusse t\u00f5stetakse. Presidendikandidaadi nominent teab sama v\u00e4he \u2013 ja kui teada saab, on juba hilja. Sest kui on nimi, j\u00e4rgneb kohe leke ja sellele eelmisest veel j\u00f5ledam menetlusfaas.<\/p>\n
Nominent antakse pidulikult meedia ja avalikkuse k\u00e4tte, kes kehastuvad erakondlaste utsitatuna kombluspolitseiks ja puhtusefanaatikuiks ning suudavad tuvastada v\u00e4himagi mustusek\u00fcbeme presidendiks p\u00fcrgija valgel v\u00e4lispinnal ja s\u00fcdametunnistusel. Nii on juhtunud varem ja l\u00e4heb ka edaspidi.<\/p>\n
Aga millega k\u00fcll on \u00fckski seni enam-v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rikat elu elanud inimene sellise r\u00f6stimise ja paljastamise \u00e4ra teeninud? Protseduur on k\u00fcll pisut l\u00fchem, kuid ei erine kuigi palju politseijuhtide hiljutisest kohtusaagast v\u00f5i keskaegsest patuse piinamisest linnav\u00e4ljakul. Ja tagaj\u00e4rg: elada kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu teadmise ja tiitliga “mees v\u00f5i naine, kes ei k\u00f5lvanud presidendiks v\u00f5i isegi kandidaadiks”. Ainult \u00fcks on l\u00f5puks v\u00f5itja ja nagu kogemusest teada, ilmub tema areenile alles viimasel hetkel, kui k\u00f5ik ettevaatamatult vara v\u00e4lja tulnud on juba auklikuks lastud.<\/p>\n
Kirjutan selle kohta pikalt ja hoiatavalt n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik \u00e4ra, et oleks \u00f6eldud ja Sirbi veergudel saaks sel teemal edaspidi s\u00e4ilitada rahu ja vaikuse. Muidugi sooviksin, et samasugust vaikust suudaks hoida kogu ajakirjandus, aga suurt usku mul sellesse ei ole: hasart on toimetustes juba kohal ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu teeb robot.<\/p>\n