Oluline Venemaa-Ukraina s\u00f5jas p\u00fchap\u00e4eval, 11. jaanuaril kell 8.15:<\/p>\n
– Ukraina korraldas suure droonir\u00fcnnaku Vorone\u017eile;<\/a><\/p>\n – Vene agressioonis\u00f5da Ukrainas \u00fcletas pikkuselt NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa s\u00f5ja;<\/a><\/p>\n – Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediat\u00f6\u00f6tajat;<\/a><\/p>\n – Ukraina teatel kaotas Venemaa \u00f6\u00f6p\u00e4evaga 1130 s\u00f5durit.<\/a><\/p>\n Ukraina korraldas suure droonir\u00fcnnaku Vorone\u017eile<\/p>\n Ukraina relvaj\u00f5ud korraldasid laup\u00e4eva \u00f5htul suure droonir\u00fcnnaku Venemaa Vorone\u017ei oblastis.<\/p>\n Laup\u00e4eva, 10. jaanuari \u00f5htul kuulsid Vorone\u017ei linna eri piirkondade elanikud v\u00e4hemalt 20 valju plahvatust. Venemaa meedia ja Vorone\u017ei oblasti kuberneri teatel \u00fcritasid Venemaa \u00f5hut\u00f5rjej\u00f5ud droone alla tulistada.<\/p>\n Droonimootorite m\u00fcra, plahvatused ja Vene \u00f5hut\u00f5rje tegevus j\u00e4tkusid \u00fcle tunni ning mitmes paigas linnas t\u00f5usid suitsusambad. Elanikud teatasid sotsiaalmeedias plahvatuste seeriast linnas.<\/p>\n More from Voronezh pic.twitter.com\/CPpaGS41Ni<\/a><\/p>\n \u2014 Exilenova+ (@Exilenova_plus) January 10, 2026<\/a><\/p><\/blockquote>\n Vene uudisteagentuuri Interfax teatel sai droonir\u00fcnnakus Vorone\u017eile viga neli inimest.<\/p>\n Oblasti kuberner Aleksandr Gussev v\u00e4itis oma Telegrami kanalil, et \u00f5hukaitse h\u00e4vitas kokku 17 drooni. Tema s\u00f5nul kahjustas r\u00fcnnak seitsme kortermaja aknaid ja fassaade ning p\u00f5hjustas kahes neist tulekahjusid. Lisaks said kahjustada kuus eramut, p\u00e4\u00e4steteenistuse rajatis, kaks autot ja \u00fcks erivarustusega masin.<\/p>\n Droonih\u00e4ire anti tervele oblastile, lisas kuberner.<\/p>\n Vene agressioonis\u00f5da Ukrainas \u00fcletas pikkuselt NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa s\u00f5ja<\/p>\n Venemaa t\u00e4iemahuline agressioonis\u00f5da Ukrainas on p\u00fchap\u00e4eva seisuga kestnud sama kaua kui lahingud N\u00f5ukogude Liidu ja Saksamaa vahel Teises maailmas\u00f5jas ehk 1418 p\u00e4eva.<\/p>\n Hoolimata vilkast diplomaatiast ei ole Venemaa Ukrainas \u00fcles n\u00e4idanud soovi relvarahuks v\u00f5i isegi vaherahuks.<\/p>\n Saksamaa r\u00fcndas N\u00f5ukogude Liitu ilma s\u00f5da kuulutamata 22. juunil 1941. Venemaal nimetatakse seda s\u00f5da Suureks Isamaas\u00f5jaks. Saksamaa ja N\u00f5ukogude Liit olid eelnevalt liitlased, kellel oli omavahel kehtiv mittekallaletungileping.<\/p>\n N\u00f5ukogude Liidu ja Saksa v\u00e4lisministrite j\u00e4rgi nime saanud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis m\u00e4\u00e4ratlesid riigid oma vastastikused m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid, mille kohaselt okupeerisid nad kumbki oma jao Poolast. 1939. aasta novembri l\u00f5pus alanud Talves\u00f5jas \u00fcritas N\u00f5ukogude Liit aga vallutada Soomet, 1940. aastal okupeeris Balti riigid.<\/p>\n Saksamaa v\u00e4lks\u00f5da liikus esialgu kiiresti s\u00fcgavale N\u00f5ukogude Liidu territooriumile, kuid j\u00e4i toppama Moskva ja tollase Leningradi (praegu Peterburi) all. S\u00f5ja\u00f5nn p\u00f6\u00f6rdus p\u00e4rast sakslaste kaotust 1943. aastal Stalingradi lahingus.<\/p>\n Soome s\u00f5dis J\u00e4tkus\u00f5jas aastatel 1941\u20131944 Saksamaa k\u00f5rval N\u00f5ukogude Liidu vastu ja Lapi s\u00f5jas aastatel 1944\u20131945 sakslaste vastu.<\/p>\n N\u00f5ukogude Liidu ja Saksamaa s\u00f5da l\u00f5ppes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega, mis j\u00f5ustus Moskva aja j\u00e4rgi 1945. aasta 9. mai varahommikul.<\/p>\n Ukrainas alustasid Vene v\u00e4ed praeguseni kestvat t\u00e4iemahulist s\u00f5da 24. veebruaril 2022. S\u00f5ja esimestel p\u00e4evadel l\u00f6\u00f6di Kiievi l\u00e4hedale tunginud Vene r\u00fcnde\u00fcksused tagasi ja pealinna vallutamise katse eba\u00f5nnestus.<\/p>\n Viimased paar aastat on kurnamiss\u00f5da keskendunud Ida-Ukrainale, kus Venemaa on suutnud aeglaselt uusi alasid vallutada. Venelased hoiavad praegu enda kontrolli all umbes viiendikku Ukrainast, kuid mitte n\u00e4iteks k\u00f5iki neid alasid, mille Venemaa on \u00fchepoolselt enda omaks kuulutanud.<\/p>\n Ukraina s\u00f5da on kestuselt juba ammu \u00fcletanud N\u00f5ukogude Liidu lahingud Teises maailmas\u00f5jas, kui arvestada ka relvakonflikti varasemaid etappe alates 2014. aastast ja Krimmi annekteerimisest. Selliselt vaadatuna \u00fcletab s\u00f5da Ukrainas kestuselt ka N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni Afganistanis (1979\u20131989) ja Teise T\u0161et\u0161eenia s\u00f5ja (1999\u20132009).<\/p>\n Kaotuste arvu poolest \u00fcletab Ukraina s\u00f5da selgelt Afganistani ja T\u0161et\u0161eenia konfliktid. Ukraina ja NATO hinnangul on alates 2022. aasta veebruarist surma v\u00f5i haavata saanud \u00fcle miljoni Vene s\u00f5duri. BBC hiljutise uuringu kohaselt on ainu\u00fcksi hukkunud venelasi kindlalt teada umbes 160 000, kuid asjatundjate s\u00f5nul on t\u00f5en\u00e4oline arv ligi kahekordne.<\/p>\n\n