Teine pensionisammas on Eestis toiminud juba \u00fcle paark\u00fcmne aastat. Seega on p\u00f5hjust k\u00fcsida, et kas tasus \u00e4ra. Vastus s\u00f5ltub paljudest teguritest nagu ootused, kogumisperioodi pikkus, teenitud palk ja ka valitud fondi tootlikkus, kirjutab Viktor Trasberg.<\/p>\n
Sissejuhatuseks lihtne teise sambasse panustamise selgitus. V\u00f5tame n\u00e4iteks keskmise kuupalga 2000 eurot ja sellelt tehtava pensionifondi teise samba sissemakse. Inimene maksab fondi igal kuul 40 eurot oma palgalt ja riigi sotsiaalmaksutaskust tuleb veel 80 eurot.<\/p>\n
Inimese pensionisambasse potsatab igakuiselt 120 eurot. P\u00e4ris pangas, p\u00e4ris raha, p\u00e4ris oma. Aga samal hetkel makstakse inimesele tulumaksuvabastuse vormis tagasi 8.80 eurot. Ehk siis tegelik sissemakse on \u00fcmmarguselt vaid 31 eurot. \u00dcks pensionisambasse investeeritud euro v\u00f5imendus hetkega pea neljakordselt. Ja nii igakuiselt kuni pensionikogumise l\u00f5puni.<\/p>\n
Tulemused 20 aasta jooksul<\/p>\n
Vaatame tulemusi 20 aasta jooksul ehk perioodi 2004\u20132024 keskmise palgasaaja seisukohalt. V\u00f5tame aluseks tegeliku iga-aastase keskmise palgataseme sellel perioodil ja kehtinud tulumaksum\u00e4\u00e4rad. Samuti l\u00e4htume pensionifondide iga-aastasest keskmisest tootlusest. Keskeltl\u00e4bi suutsid fondihaldurid perioodi jooksul aastases arvestuses kasvatada varasid 4,8 protsenti (pensionikeskuse andmetel).<\/p>\n
Samas suurusj\u00e4rgus on statistikaameti andmetel ka perioodi aastakeskmine inflatsioon (4,3 protsenti). Seega on varade reaaltootlus v\u00e4ike, aga otseselt neid ka \u00e4ra ei p\u00f5letatud.<\/p>\n
Selle perioodi l\u00f5puks on keskmise palga saajal arvestuslikult kogunenud teise sambasse 31 400 eurot. Sellest on inimene ise panustanud oma palgaraha 5 400 eurot (peale tulumaksuvabastust), riigi osa on ligikaudu 16 000 eurot (koos sotsiaalmaksuosa ja tulumaksutagastusega) ja lisaks veel pensionifondihalduri panus varade kasvatamisel (\u00fcmmarguselt 10 000 eurot). Seega, pensionikoguja isiklik panus on kahek\u00fcmne aastaga teises sambas pea viiekordistunud.<\/p>\n
Mis n\u00fc\u00fcd edasi saab? Inimene on 65 aastat vana, \u00f5nnelik oma eduka t\u00f6ise karj\u00e4\u00e4ri \u00fcle ja eelduslikult on ees ootamas 15 aastat r\u00f5\u00f5msat pensionip\u00f5lve l\u00e4htudes eeldatavast elueast (80).<\/p>\n
Oletame, et inimene v\u00f5tab teise samba raha v\u00e4lja, maksab k\u00fcmme protsenti tulumaksu ja saab oma arvele \u00fcmmarguselt 28 000 eurot. Selle eest saaks ta osta uue auto, korteri linnas v\u00f5i maja maal, k\u00e4ia reisimas v\u00f5i investeerida. See on oluline lisav\u00e4\u00e4rtus elukvaliteedi tagamiseks pensionip\u00f5lves. Inimene, kel pole teist sammast, on samuti r\u00f5\u00f5mus oma uue elu \u00fcle, aga pensionifondis\u00e4\u00e4ste pole tal p\u00e4ris rahas mitte sentigi.<\/p>\n
Oletame, et teise samba omanik tahab kulutada seda raha pensionip\u00f5lve jooksul \u00fchtlaselt ehk v\u00f5tab k\u00e4tte saadud pensionipajast v\u00e4lja igakuiselt 15 aasta jooksul sama suure summa, hoiustades selle mugavalt n\u00e4iteks pangahoiusele. Kui tavap\u00e4rane deposiidiintress on kaks protsenti j\u00e4\u00e4gilt, siis teeb see 180 eurot kuus lisaraha kogu pensioniea v\u00e4ltel. Mis on pensioniea alguseks umbes 22 protsenti praegusest keskmisest pensionist. Kokku jagatakse v\u00e4lja pensioniea jooksul arvestuslikult 32 000 eurot.<\/p>\n
Kui palju esimesest sambast saamata j\u00e4\u00e4b?<\/p>\n
Aga teine sammas v\u00e4hendab ju esimese samba pensioni? \u00d5ige, aga k\u00f5igepealt tuleb aru saada, kuidas see k\u00e4ib. T\u00e4na on Eesti I samba pensioni puhul tegemist nelja komponendiga: baasosa, staa\u017eiosa, kindlustusosa(palgaosak) ja \u00fchendosa. Baasosa summa on k\u00f5igile pension\u00e4ridele \u00fchesugune ja staa\u017eiosa s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6aastatest, aga mitte saadud palgast. Teine sammas m\u00f5jutab ainult kahte viimast komponenti, mis kokku moodustavad ligikaudu 40 protsenti keskmisest pensionist. Mida suurem palk, seda suurem ka palgaosak.<\/p>\n
Seega, esimese samba erinevus tuleneb kindlustusosakust ehk palgaosakust. Ilma teise sambata l\u00e4heb pensioni jaoks sotsiaalmaksust 20 protsenti; teise sambaga l\u00e4heb esimesse sambasse 16 protsenti. Sellest l\u00e4htuvalt on esimese samba kindlustusosak (palgaosak) t\u00e4pselt viiendiku v\u00f5rra v\u00e4iksem.<\/p>\n
“Seega on pensionip\u00f5lve sisenedes netotulem selgelt soodsam teise samba investorile.”<\/p>\n
Praeguse keskmise esimese samba pensioni puhul (800 eurot) t\u00e4hendaks see 63 eurot v\u00e4iksemat v\u00e4ljamakset neile, kellel on teine sammas. Aga teine sammas maksab juurde 180 eurot, seega on pensionip\u00f5lve sisenedes netotulem selgelt soodsam teise samba investorile.<\/p>\n
Mis juhtub edasi pensioni v\u00e4ljamaksetega j\u00e4rgnevad 15 aastat? V\u00f5tame eelduseks esimese samba pensioni kasvuks kaheksa protsenti, mis on olnud keskmine suurenemine eelneva 20 aasta jooksul. Samuti eeldame, et kindlustusosak j\u00e4\u00e4b 40 protsenti kanti keskmisest esimese\u00a0 samba pensionist.<\/p>\n
Selle perioodi v\u00e4ltel hakkab v\u00e4ljamaksete l\u00f5he esimese samba ja teise samba pension\u00e4ride vahel suurenema. Aga teisest sambast tuleb endiselt igakuiselt 180 eurot. 80. eluaastaks on teine sammas \u00e4ra kasutatud ja l\u00f5he ainult esimest sammast omavate pension\u00e4ride kasuks kasvab j\u00e4rsult.<\/p>\n
Nagu mainitud, kui pensioniea jooksul saab teist sammast omav pension\u00e4r kasutada 32 000 eurot, siis ainult esimese samba omanik saab rohkem pensioniaja jooksul kokku v\u00e4ljamakseid ainult 21 000 eurot. Kui aga v\u00e4hendame teise samba kuiseid v\u00e4ljamakseid ja pikendame v\u00e4ljamaksete perioodi, siis esimese samba v\u00e4ljamaksed j\u00e4\u00e4vad ikkagi v\u00e4iksemaks kui pensionimaksed koos teise sambaga.<\/p>\n
Aga ainult esimest sammast omaval palgasaajal on n\u00fc\u00fcd justkui teise samba raha \u00fcle (31 eurot praegu!), mida saab ise investeerida? Soovime sellistele investoritele edu igakuiselt kolmek\u00fcmne euro kaupa aktsiatesse v\u00f5i kinnisvarasse investeerimisel ning seda 40 aasta jooksul. Pigem siiski eeldame, et selle raha eest k\u00e4iakse v\u00e4iksema kilekotiga \u00fcks kord kuus rohkem toidupoes.<\/p>\n
V\u00f5tame l\u00fchidalt kokku. Kui kogumisperiood on piisavalt pikk (\u00fcle 20 aasta), siis l\u00f6\u00f6b teine sammas esimest iga valemiga. Mida suurem palk, seda suurem v\u00f5it. V\u00f5tmetegur on loomulikult riigipoolne panus. Sotsiaalmaksu osa lisandumine teise sambasse ja lisaks veel indiviidi tulumaksuvabastus v\u00f5imendab pensionis\u00e4\u00e4stja investeeringut nii j\u00f5uliselt, et seda ei v\u00e4\u00e4ra ei majanduslangus, inflatsioon ega fondihaldurite k\u00e4pardlikkus. Teine sammas on reaalne vara, esimene sammas siiski ainult riigi “lubadus”.<\/p>\n
M\u00f5testamist n\u00f5uab aga \u00fchiskonna vaatest k\u00fcsimus sellise s\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikkusest. N\u00e4iteks \u2013 kas meil on piisavalt eelarveraha, et teist sammast p\u00fcsti hoida ja missugused on tagaj\u00e4rjed pensionieas inimeste s\u00fcvenevatel tuluerisustel?<\/p>\n
Positiivne on see, et neli protsenti sotsiaalmaksu pensioniosa suunamine inimese eraarvele hoiab raha ikkagi pensionis\u00fcsteemis ja v\u00e4hendab inimeste s\u00f5ltuvust riigieelarve armulikkusest. Lisaks sellele suunatakse inimesi pensionip\u00f5lveks s\u00e4\u00e4stma, mis t\u00e4hendab teise samba fondidessse suunatud isiklikke vahendeid aastas sadade miljonite eurode ulatuses. Inimeste pensionivara haldavad professionaalsed fondihaldurid poolt, mis kasvatab nende v\u00e4\u00e4rtust oluliselt rohkem, kui esimese samba kaudu kuus seda jooksvalt n\u00e4iteks 50 euro kaupa v\u00e4lja jagades.<\/p>\n
Teise samba vara on t\u00e4ielikult p\u00e4randatav ka kogumise perioodil. Seda erinevalt esimesest sambast, mida viiendik Eesti meestest ei n\u00e4e kunagi. Peale selle tunnistab Eesti meeste keskmine oodatav eluiga (75), et esimene sammas j\u00e4\u00e4b arvestuslikult alati v\u00e4iksemaks kui kaks sammast kokku.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teine pensionisammas on Eestis toiminud juba \u00fcle paark\u00fcmne aastat. Seega on p\u00f5hjust k\u00fcsida, et kas tasus \u00e4ra. Vastus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82651,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,780,28,29,19,11991,777,41140,41139,8936,25,23,24,22,20,30,41138],"class_list":{"0":"post-82650","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-investeerimine","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-oodatav-eluiga","23":"tag-pension","24":"tag-pensioni-esimene-sammas","25":"tag-pensioni-ii-sammas","26":"tag-pensionisambad","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-viktor-trasberg"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115875690790706443","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82650","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82650"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82650\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82651"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82650"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82650"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82650"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}