Eesti k\u00f5rge t\u00f6\u00f6h\u00f5ive foonil paistab silma noorte t\u00f6\u00f6tute suur arv. Statistikaameti andmetel oli noorte t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r Eestis teises kvartalis \u00fcle 25 protsenti, mis on Euroopa k\u00f5rgeim n\u00e4itaja. T\u00f6\u00f6tukassa andmetel on end t\u00f6\u00f6tuna arvele v\u00f5tnud v\u00e4iksem protsent noori \u2013 kuni 24-aastaste noorte registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r on 12,4 protsenti. \u00dcldine t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r on 7,8 protsenti.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tukassa ja statistikaameti numbrite kahekordse erinevuse taga on andmete kogumise viis: kui statistikaamet arvutab neid andmeid kokku t\u00f6\u00f6j\u00f5u-k\u00fcsimustiku p\u00f5hjal, siis t\u00f6\u00f6tukassa selle p\u00f5hjal, kui paljud inimesed end ise on t\u00f6\u00f6tuna registreerinud.<\/p>\n
Peamine erinevus tuleb aga sellest, et statistikaameti k\u00fcsimustikus v\u00f5ivad ennast aktiivsete t\u00f6\u00f6otsijatena m\u00e4\u00e4ratleda ka 16-24-aastased noored, kes on statsionaarses \u00f5ppes, aga sooviksid kooli k\u00f5rvalt aktiivselt t\u00f6\u00f6tada. \u00d5ppivad noored ennast t\u00f6\u00f6tukassas arvele v\u00f5tta aga ei saa.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tukassa juhile Gert Tiivasele ei tule end t\u00f6\u00f6tuna arvele v\u00f5tnud noorte suur hulk \u00fcllatusena. “See on statistikas selgelt n\u00e4ha ja seal on erinevad p\u00f5hjused, miks neid nii palju juurde on tulnud,” lausus Tiivas.<\/p>\n
“Esiteks l\u00f5i Covid-19 sektoreid, kus oli suur noorte osakaal. Need sektorid sulgesid tegevuse ja selleks ajaks, kui need j\u00e4lle lahti tehti, oli olukord muutunud, kas ettev\u00f5tted olid oma t\u00f6\u00f6 \u00fcmber korraldanud v\u00f5i noored olid liikunud edasi. Teine p\u00f5hjus on see, et inimesed t\u00f6\u00f6tavad teistmoodi, loovad sisu internetis, ja ka rahvusvahelistes projektides on noorte osakaal tavalisest k\u00f5rgem,” selgitas Tiivas.<\/p>\n
Kolmanda p\u00f5hjusena t\u00f5i Tiivas v\u00e4lja noorte varasemast suurema \u00fchiskondliku teadlikkuse. “T\u00e4nap\u00e4eva noored on muuhulgas teadlikud oma \u00f5igustest ja v\u00f5imalustest, et mis t\u00e4hendab, et \u00fcha rohkem on nad teadlikud ka sellest, et nad saavad t\u00f6\u00f6tukassast h\u00fcvitisi ja toetusi. See t\u00e4hendab, et nad v\u00f5tavad ennast natuke suurema kiirusega arvele, kui nad seda varasemalt on teinud,” s\u00f5nas Tiivas.<\/p>\n
Vanemad paremal j\u00e4rjel ja peavad \u00fcleval<\/p>\n
Tiivase s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6andjatel noort t\u00f6\u00f6j\u00f5udu siiski v\u00e4ga vaja. “Seda soovi olen kohanud pidevalt. Suve jooksul k\u00fclastasin k\u00f5iki t\u00f6\u00f6tukassa kontoreid eri maakondades ja k\u00e4isin igal pool \u00fches v\u00f5i kahes ettev\u00f5ttes, kus oli l\u00e4biv teema, et ettev\u00f5tted otsivad endale inimesi ja eriti just noorte v\u00e4rbamine on p\u00e4ris keeruline,” lausus Tiivas.<\/p>\n
Tiivas tunnistas, et noorte ootuste suhtes ja selles, mis t\u00f6\u00f6andjal on pakkuda, on l\u00f5he: “See l\u00f5he on nii ootustes kui ka hoiakutes. Seal on eri teemad.”<\/p>\n
Samas on Tiivas seisukohal, et noored ootavad t\u00f6\u00f6lt ikka sedasama, mida k\u00f5ik inimesed ootavad. “Nad tahavad saada huvitavat t\u00f6\u00f6d, head palka, h\u00e4id t\u00f6\u00f6tingimusi ja toredaid kolleege. V\u00f5imalik, et noored on natuke n\u00f5udlikumad,” lausus Tiivas.<\/p>\n
Tiivas m\u00e4rkis, et teiselt poolt t\u00e4nastel noortel on ka natuke rohkem v\u00f5imalusi, kui on olnud nagu eelnevatel p\u00f5lvkondadel. “Kuna Eesti majandus on \u00fcldiselt l\u00e4inud ju 20-30 aasta l\u00f5ikes pigem \u00fclespidi ja kui noorte vanematel on l\u00e4inud h\u00e4sti, siis nendel noortel on ka ju see v\u00f5imalus, et nad saavad elada oma vanemate juures kauem. Vanemad toetavad neid ja t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4hendab ka seda, et noored l\u00fckkavad edasi t\u00f6\u00f6leminekut ja iseseisvaks saamist,” selgitas Tiivas.<\/p>\n
Ettev\u00f5tetel, kes soovivad noori t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta, soovitab Tiivas olla aktiivne ja j\u00e4rjekindel. “Noorte p\u00e4ralt on tulevik, l\u00fchidalt \u00f6eldes, vaevalt \u00fckski ettev\u00f5te- organisatsioon saab olla edukas, kui ta ei tegele sellega, et v\u00e4rvata noori, koolitada noori, motiveerida noori, hoida neid enda juures. Kes meil siis 10 v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast seda t\u00f6\u00f6d teeb, kui me noorte peale t\u00e4na ei m\u00f5tle,” lausus Tiivas.<\/p>\n
Noortele, kes t\u00f6\u00f6d otsivad, soovitas Tiivas aga sama, mida t\u00f6\u00f6andjatele: olla aktiivne.<\/p>\n
“Tegeleda sellega, et leida endale v\u00f5imalusi, k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l, \u00f5ppida v\u00f5i teha m\u00f5lemat. Soovitan olla paindlik, efektiivne ja pidevalt otsida v\u00f5imalusi. Ma usun sellesse, et edu ise tule su juurde, kui sa oled passiivne. Sa pead ise tegutsema ja pingutama,” lausus Tiivas.<\/p>\n
Noorte soovidele sobivaid t\u00f6id napib<\/p>\n
Ka t\u00f6\u00f6ps\u00fchholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa leiab, et noorte t\u00f6\u00f6tuse k\u00f5rge m\u00e4\u00e4ra p\u00f5hjused on mitmetahulised ning sugugi v\u00e4ike roll seal pole ka koolil ja t\u00f6\u00f6andjatel.<\/p>\n
“\u00dcks on v\u00e4hene karj\u00e4\u00e4riteadlikkus ja koolipoolne ettevalmistus sellest, kes ma olen ja mida ma selles elus teha tahan. Noored tunnevad k\u00fcll tihti, et on h\u00e4sti oluline olla konkurentsiv\u00f5imeline ja keskenduda sellele, et ainetes on head tulemused, aga iseendast teadlik olemine, et mida mina tahan teha, on meil ikka \u00fcsna h\u00f5re ja koolis halvasti toetatud,” r\u00e4\u00e4kis Saar-Veelmaa.<\/p>\n
“Elamisoskusi \u00f5petame koolis v\u00e4ga v\u00e4he, meil on ikka, et matemaatikas valemid p\u00e4he ja keemias katseid tegema, aga kuidas keerulises muutuvas maailmas hakkama saada, kuidas t\u00f6\u00f6andjale olla v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne vastutustundlik partner – seda t\u00f5esti kuskil ei \u00f5petata,” r\u00e4\u00e4kis koolitaja.<\/p>\n
Saar-Veelmaa s\u00f5nul m\u00f5jutab see t\u00f6\u00f6le kandideerimist ja t\u00f6\u00f6 hoidmist nii, et kui noorele justkui tunduski, et talle \u00fcks v\u00f5i teine t\u00f6\u00f6 sobib, siis reaalsus on midagi muud. “Tekib pidev tunne, et see, mida t\u00f6\u00f6kohal mult n\u00f5utakse, ei klapi minu oskuste ja v\u00e4\u00e4rtustega,” s\u00f5nas ekspert.<\/p>\n
Saar-Veelmaa t\u00f5i v\u00e4lja, et h\u00e4sti suur m\u00f5ju on ka t\u00f6\u00f6andjate suhtumisel. “Mitte k\u00f5igi, meil on ka v\u00e4ga eeskujulikke n\u00e4iteid, kus t\u00f6\u00f6andjad on tegelikult p\u00f6\u00f6ranud oma suhtumise \u00fcmber, et nad mitte ei \u00fctle, et tule meile t\u00f6\u00f6le ja meil on sellised v\u00f5imalused ja n\u00f5udmised, vaid nad p\u00e4riselt k\u00fcsivad noorte k\u00e4est, milliseid t\u00f6\u00f6kohti teie vajate ja mis on teie ootused, sest t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendus on ju ajas muutunud,” r\u00e4\u00e4kis Saar-Veelmaa.<\/p>\n
Koolitaja s\u00f5nul esindavad eriti just noored soovi, et t\u00f6\u00f6 oleks j\u00e4tkusuutlik: “Et saaks teha asju, millel on p\u00e4riselt m\u00f5te, mitte lihtsalt t\u00e4ita kuskil m\u00f5nda kohta. Neid t\u00f6\u00f6andjaid, kes veel ei paku noortele disainitud t\u00f6\u00f6kohti, on kahjuks p\u00e4ris palju. Tulemus on see, et v\u00f5imalused, mis noortele sobiks, ongi ahtakesed,” r\u00e4\u00e4kis Saar-Veelmaa.<\/p>\n
Nii peavad noored ise probleemile lahendust otsima. “Nad teevad siis t\u00f6\u00f6ampsusid ja proovivad seda siduda samal ajal oma \u00f5pingutega, sest neil on ootus ka ennast kuidagi inimesena arendada,” s\u00f5nas Saar-Veelmaa. “Noortel on p\u00f5hik\u00fcsimus, et kui ma ennast m\u00f6llin ennast t\u00e4ist\u00f6\u00f6kohaga t\u00f6\u00f6le, mis mulle v\u00f5ib-olla p\u00e4eva l\u00f5puks ka ei sobi, siis mis on minu koht maailmas. Jah, eks ma saan sissetuleku, aga kas see siis minu hinge kosutab?” arutles Saar-Veelmaa.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6koolitaja s\u00f5nul ei aita oma kohta otsivate noorte sarjamine ja s\u00fc\u00fcdistamine, et nende t\u00e4helepanuv\u00f5ime on kahanenud ja et nad ei p\u00fcsi kuskil, vaid tulebki leppida, et maailm ongi praegu selline, et keegi \u2013 kaasaarvatud t\u00f6\u00f6andja \u2013 ei tea, mis \u00fchiskonda homme v\u00f5i kolme aasta p\u00e4rast ees ootab.<\/p>\n
“P\u00e4ris dialoog, hoolimine ja vastutulemine on eesk\u00e4tt see v\u00f5ti, kuidas noori t\u00f6\u00f6turul kohelda,” v\u00f5ttis Saar-Veelmaa teema kokku.<\/p>\n
Eesti Pank: noorte t\u00f6\u00f6puudust p\u00f5hjustab majanduse n\u00f5rk seis<\/p>\n
Eesti Pank j\u00e4lgib noorte t\u00f6\u00f6tust makrovaates ja leiab muuhulgas, et mida rohkem on noorte seas t\u00e4iskoormusega \u00f5ppijaid, seda suurem on ka noorte t\u00f6\u00f6tuse hooajaline k\u00f5ikumine, sest t\u00f6\u00f6d otsitakse peamiselt suvekuudel, kuhu sisse j\u00e4\u00e4b ka t\u00f6\u00f6tuse rekordtulemuse andnud selle aasta teine kvartal.<\/p>\n
“Noorte t\u00f6\u00f6tuse k\u00f5rge taseme taga on eelk\u00f5ige majanduse ja seel\u00e4bi ka t\u00f6\u00f6turu n\u00f5rk seis. V\u00f5rreldes keskmises eas t\u00f6\u00f6tajatega on noored majandussurutisest mitmel p\u00f5hjusel rohkem haavatavad. Esiteks on palju keerulisem \u2013 eriti oma esimest \u2013 t\u00f6\u00f6d leida olukorras, kus ettev\u00f5tted v\u00e4hem uusi t\u00f6\u00f6tajaid otsivad. Vaadates t\u00f6\u00f6tukassa vabade t\u00f6\u00f6kohtade arvu, on n\u00e4ha, et see on alates 2023. aastast olnud madalam kui aastatel enne koroonaviiruse kriisi ja m\u00e4rksa madalam kui 2021-2022. aastal,” s\u00f5nas Eesti Panga \u00f6konomist Orsolya Soosaar.<\/p>\n
Keskmisest v\u00e4hematele vabadele t\u00f6\u00f6kohtadele kandideerib viimastel aastatel m\u00e4rksa rohkem inimesi, sest t\u00f6\u00f6tuid on Soosaare s\u00f5nul rohkem igas vanuses. Samas on noored on sellises olukorras sageli halvemas seisus, sest v\u00e4hene v\u00f5i puuduv t\u00f6\u00f6kogemus kahandab tihedas konkurentsis valituks osutumise \u0161ansse.<\/p>\n
Lisaks v\u00f5ib Soosaare hinnangul noortel t\u00f6\u00f6tajatel olla t\u00f6\u00f6koha koondamise risk suurem.<\/p>\n
Peale majanduse ja t\u00f6\u00f6turu seisuga seotud tegurite m\u00f5jutavad Eesti noorte t\u00f6\u00f6puudust veel ka rahvastikuprotsessid.<\/p>\n
“15-19-aastaste ja 20-24-aastaste t\u00f6\u00f6turuk\u00e4itumine ja ka t\u00f6\u00f6tus v\u00e4ga erinevad, nimelt on noorema vanuser\u00fchma t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r kaks-kolm korda k\u00f5rgem, kui veidi vanema oma. Seoses s\u00fcnnikohortide eri suurusega on 15-19-aastaste osakaal viimase k\u00fcmne aasta jooksul suurenenud, ja see on veidi suurendanud ka noorte keskmist t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4ra,” selgitas Soosaar.<\/p>\n
\u00d6konomist t\u00f5i v\u00e4lja, et mida rohkem on noorte seas t\u00e4iskoormusega \u00f5ppijaid, seda suurem on ka noorte t\u00f6\u00f6tuse hooajaline k\u00f5ikumine ehk selle t\u00f5us teises ja kolmandas kvartalis, kui t\u00f6\u00f6d otsitakse suviseks koolivaheajaks.<\/p>\n
“Seega tuleks pigem j\u00e4lgida viimase aasta keskmisi n\u00e4itajaid,” s\u00f5nas Soosaar.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti k\u00f5rge t\u00f6\u00f6h\u00f5ive foonil paistab silma noorte t\u00f6\u00f6tute suur arv. Statistikaameti andmetel oli noorte t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r Eestis teises…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8275,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2183,34,36,31,32,6236,21,28,29,19,1218,6240,6239,25,6237,6235,2178,6238,6234,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-8274","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-gert-tiivas","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-noored","24":"tag-noored-tootud","25":"tag-noorte-tootuse-maar","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-tiina-saar-veelmaa","28":"tag-toopuudus","29":"tag-tootukassa","30":"tag-tootukassa-huvitis","31":"tag-tootukassa-tootus-toopuudus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8274"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8274\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8275"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}