“Aktuaalne kaamera. N\u00e4dal” uuris, kui tugev on meid muu maailmaga \u00fchendav sidev\u00f5rk. Olukorda, kus kaablirikked Eesti muust maailmast \u00e4ra l\u00f5ikaks ehk saarlahendust, spetsialistid kuigi t\u00f5en\u00e4oliseks ei pea. Koost\u00f6\u00f6 Soome lahe p\u00f5hja- ja l\u00f5unakaldal aga v\u00f5iks olla tihedam. Eesti ja Soome koost\u00f6\u00f6 kaablil\u00f5hkumise uurimisel on \u00fcks n\u00e4ide.<\/p>\n
Soome kriminaalpolitsei arestis 7. jaanuaril kaubalaeva Fitburg, mis peeti 31. detsembril kinni kahtlustatuna Eesti ja Soome vaheliste merealuste sidekaablite l\u00f5hkumises.<\/p>\n
N\u00e4dal tagasi k\u00e4isid Eesti riigiprokur\u00f6r ja keskkriminaalpolitsei kaablite l\u00f5hkumise kohal. Eestlased vaatlesid Eesti ja soomlased Soome majandusv\u00f6\u00f6ndis ning seej\u00e4rel tehti koos kokkuv\u00f5tteid. Vaatlus toimus Eesti merev\u00e4e ja Soome piirivalve laeval.<\/p>\n
“Oli p\u00f5nev vaadata, vaatamata sellele, et s\u00fcndmuskoht ise on 80 meetri s\u00fcgavusel vee all. Nii Eesti merev\u00e4e tehnika kui Soome piirivalve tehnika on niiv\u00f5rd kvaliteetne, et sul on v\u00f5imalik n\u00e4ha, kuidas see ankruketi lohisemisj\u00e4lg piki merep\u00f5hja liigub,” \u00fctles riigiprokur\u00f6r Vahur Verte.<\/p>\n
Aastal\u00f5pu katkestusi me omal nahal ei tundnud, aga millised on need m\u00f5jud, mida me omal nahal tunda ei tahaks?<\/p>\n
“Me ei ole n\u00e4inud seda, et me oleme t\u00e4ielikult internetist \u00e4ra l\u00f5igatud ja n\u00e4iteks pangandus ei t\u00f6\u00f6ta. Me ei ole sellest v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kinud, et data-kaablid, kui nad ikka l\u00f5plikult katki on ja inimesed seina seest raha k\u00e4tte ei saa ning kaardimaksed ei toimi, siis on see m\u00f5ju v\u00e4ga suur,” s\u00f5nas aastatel 2017-2024 merev\u00e4e \u00fclem ja kommodoor J\u00fcri Saska.<\/p>\n
Eestil on kaheksa rahvusvahelist merealust kaabli\u00fchendust. Suwalki koridorist \u00fchendab meid aga Poolaga \u00fcheksa maakaablit, millest seitse on kasutusel. Saartalitusre\u017eiimi stsenaariumi on anal\u00fc\u00fcsitud.<\/p>\n
“Siseinternet m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6tab. Ta on ebastabiilsem, aga seal on mingid asjad, mida saame teha. Meil on see mure, et v\u00e4ga palju interneti seadmeid toimib sertifikaatide alusel ja need sertifikaadid hakkavad aeguma. Ma usun, et finantsteenused – ikkagi raha saab k\u00e4tte. On ette n\u00e4htud, et saab \u00fchendada end v\u00e4lismaale. Sellega pangandus tegeleb hoolega. Neid projekte on l\u00e4bi vaadatud. Selge see, et me ei saa n\u00e4it Youtube’i liiklust siia. Suuremahulisi liiklused katkevad,” \u00fctles justiits- ja digiministeeriumi asekantsler T\u00f5nu Gr\u00fcnberg.<\/p>\n
Saartalitus ei ole v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline. Selleks peaks nii mere- kui Suwalki \u00fchendus puru olema. Ei saa aga \u00f6elda, et ankrud lohisevad ja me istume k\u00e4ed r\u00fcpes. N\u00e4iteks Elisa asus tegutsema juba 1997. aastal, kui toimus esimene kaablilk\u00f5hkumine – tookord v\u00e4idetavalt lohakuse t\u00f5ttu.<\/p>\n
“Me dubleerisime \u00fchendusi. Meil on n\u00fc\u00fcd piisavalt \u00fchendusi, et tagada toimepidevus,” lausus Elisa Grupi digiteenuste asepresident Toomas Polli.<\/p>\n
Kaabliparandus maksab kuuekohalisest summast \u00fclespoole. Millal hakkab tarbija rahakott selle all kannatama? Elisa lubab, et ei hakkagi.<\/p>\n
“Elisa grupi k\u00e4ive on 2,2 miljardit. Kaabel kui selline on juriidiliselt Elisa omand. Jah, see on kulu, aga me saame selle kuluga hakkama ehk see teenuste hinda ei tule,” s\u00f5nas Polli.<\/p>\n
Kaablite l\u00f5hkumine on muutunud iga-aastaseks. L\u00e4\u00e4nemeres seilavatele kahjurlaevadel oleks tarvis hernehirmutist. V\u00f5i pigem elektrikarjust, pakub Elisa.<\/p>\n
“Kas sinna siis mingid seirekaablid ette t\u00f5mmata kahele poole? Kus need kaablitsoonid hakkavad – nii ida kui l\u00e4\u00e4ne poole,” \u00fctles Polli.<\/p>\n
Ministeeriumi asekantsler n\u00f5ustub, et merealust taristut saab kaitsta paremini, kui praegu. Selliseid projekte on Eesti, Soome ja Rootsi vahel planeeritud, kuid sajaprotsendilist garantiid ei taga ka andurid.<\/p>\n
“Kui on sihitud r\u00fcnnak, siis sisuliselt laev v\u00f5ib lasta selle ankru \u00f5iges kohas – 300 meetrit varem vette ja t\u00f5mmata need kaablid katki. Isegi kui andurid reageerivad, ei ole v\u00f5imalik f\u00fc\u00fcsiliselt reageerida,” lausus Gr\u00fcnberg.<\/p>\n
Praegu aga j\u00e4tkub Soome-Eesti \u00fchine uurimine. Kahtlusaluse laeva meeskond on Soome ja Eesti uurijatele andnud detailseid \u00fctlusi. \u00dcks k\u00fcsimus on ka see, kas meremeeste hulgas on inimesi, kelle \u00fclesanne oli h\u00fcbriidr\u00fcnnaku korraldamine.<\/p>\n
“Uurimise \u00fcks fookus on selgitamaks v\u00e4lja, mis on iga meeskonnaliikme taust, millised on tema \u00fclesanded, kas ja kuidas on ta potentsiaalselt seotud tekitatud kahjustustega,” \u00fctles Verte.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Aktuaalne kaamera. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Aktuaalne kaamera. N\u00e4dal” uuris, kui tugev on meid muu maailmaga \u00fchendav sidev\u00f5rk. Olukorda, kus kaablirikked Eesti muust maailmast…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":82996,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,4115,2717,38347,34,36,38247,38774,5209,38246,113,33477,1982,41304,26508],"class_list":{"0":"post-82995","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-merevagi","14":"tag-elisa","15":"tag-elisa-sidekaablid","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-fitburg","19":"tag-juri-saska","20":"tag-justiits-ja-digiministeerium","21":"tag-kaabli-lohkumine","22":"tag-soome","23":"tag-suwalki-koridor","24":"tag-tonu-grunberg","25":"tag-toomas-polli","26":"tag-vahur-verte"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115878215226500944","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82995","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82995"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82995\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/82996"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}