S\u00f5ja algusest, mis pidi olema kolmep\u00e4evane s\u00f5jaline operatsioon, nagu venelased seda ise nimetasid, on n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6das 1418 p\u00e4eva. Seda on rohkem kui kurikuulsas N\u00f5ukogude Liidu suures isamaas\u00f5jas. Kas see on fakt, mida Venemaa kuidagi t\u00e4histab v\u00f5i mitte?<\/p>\n
Venemaa poolt siin t\u00e4histamist kindlasti ei ole. See on aga t\u00f5esti m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega kuup\u00e4ev ja huvitav on v\u00f5rrelda, mida saavutas Venemaa \u2013 v\u00f5i toona N\u00f5ukogude Liit \u2013 oma viimases suures s\u00f5jas. Siis saavutati kontroll peaaegu poole Euroopa \u00fcle, kuid mida on n\u00fc\u00fcd saavutatud t\u00e4iemahulises s\u00f5jas Ukraina vastu? Venemaa kontrollib v\u00e4hem kui 20 protsenti Ukraina territooriumist.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime praegusest rahvusvahelisest olukorrast, siis USA on neil p\u00e4evil asunud t\u00f5esti v\u00e4ga j\u00f5uliselt tegutsema: olgu selleks Venezuela juhi vahistamine, varilaevastiku ja Venemaa naftatankerite h\u00f5ivamised jne. Kas see t\u00e4hendab, et Venemaa on j\u00e4\u00e4nud n-\u00f6 n\u00f5rgemasse positsiooni ja USA on ohjad enda k\u00e4tte v\u00f5tnud? Trump r\u00e4\u00e4gib praegu ka \u00fcsna Ukraina-s\u00f5bralikku juttu.<\/p>\n
USA on t\u00f5estanud, et ta on valmis kasutama j\u00f5udu \u00fcllatuslikult ja v\u00e4ga t\u00f5husalt, v\u00e4hemalt l\u00fchiajalise m\u00f5ju saavutamise vaates. Loomulikult juhib see t\u00e4helepanu sellele, et Venemaa on ikkagi suhteliselt n\u00f5rk ega ole sugugi suuteline teostama selliseid operatsioone, mida USA tegi Venezuelas.<\/p>\n
Kremli vaates on kindlasti \u00e4revusttekitav ka see, et n\u00fc\u00fcd on l\u00f6\u00f6gi all mitu Venemaa liitlast ja k\u00f5igile on v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, et Venemaa ei suuda neid toetada. Venemaa on sunnitud oma ressursid koondama Ukrainale. See, mis toimub Venezuelas ja Iraanis, n\u00e4itab, et sealsed autoritaarsed re\u017eiimid on tugeva surve all ning USA tegutseb oma huvide ja \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi. Venemaa on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvaltvaataja rolli.<\/p>\n
USA-s on Iraani puhul arutatud ka s\u00f5jalise l\u00f6\u00f6gi andmist. See on taas \u00fcks \u00fcsna j\u00f5uline s\u00f5num Putinit pooldavale re\u017eiimile?<\/p>\n
Eks paistab, kas asi nii kaugele l\u00e4heb, aga v\u00e4listada ei saa, et USA v\u00f5ib mingisuguse s\u00f5jalise l\u00f6\u00f6gi ette v\u00f5tta. Iseasi on see, millised on USA tegevuse pikaajalised m\u00f5jud, olgu jutt Venezuelast v\u00f5i Iraanist. Ei ole p\u00f5hjust arvata, et USA suudab neid riike tegelikult m\u00f5jutada selliselt, et seal saabuks ka pikaajaline stabiilsus. Igal juhul ei suuda Venemaa endale s\u00f5bralikke olulisi liitlasriike ja -re\u017eiime toetada ning see on v\u00f5ib-olla hetkel k\u00f5ige olulisem tulemus.<\/p>\n
Kuhu paigutub suuremas pildis Pariisis toimunud tahtekoalitsiooni kogunemine? See koosnes ju peaasjalikult Euroopa riikidest, kust tuli ka \u00fcsna j\u00f5ulisi seisukohti, et nii m\u00f5nedki riigid on valmis oma v\u00e4ed paigutama Ukrainasse. T\u00f5si k\u00fcll, alles siis, kui rahu on s\u00f5lmitud.<\/p>\n
Selle \u00fcle on Euroopas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi peetud ja ettevalmistusi tehtud juba kuid, seega mingit suurt uudist selles m\u00f5ttes ei olnud. N\u00fc\u00fcd sai veel selgema kinnituse see, et Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtimisel on Euroopa valmis paigutama oma v\u00e4gesid Ukrainasse. Siin on aga see suur “aga”, et see saab toimuda alles p\u00e4rast seda, kui Ukrainas on kehtestatud relvarahu. Selles m\u00f5ttes on tegemist pigem teoreetilise harjutusega, kuid s\u00f5numina pean seda ikkagi v\u00e4ga oluliseks. Euroopa kinnitas taaskord oma vaadet, et toetus Ukrainale on pikaajaline ja t\u00f5sine.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on Ukraina enda s\u00f5jaline v\u00f5imekus tulevikus Ukraina julgeoleku tagamiseks k\u00f5ige olulisem. Veel oli Pariisi kohtumise \u00fcks oluline j\u00e4reldus see, et ka USA on ikkagi nendesse aruteludesse kaasatud. P\u00e4ris kindel veel ei ole, kas ja kuidas USA osaleb julgeolekutagatiste andmisel Ukrainale, aga seal r\u00e4\u00e4giti v\u00e4ga konkreetselt sellest, mis USA roll v\u00f5iks olla: teostada monitooringut ja seiret ning kontrollida, kas relvarahu kehtib v\u00f5i on rikkumisi. Selles m\u00f5ttes ei ole see jutt enam p\u00f5him\u00f5tteline, vaid v\u00e4ga konkreetne.<\/p>\n
Me ei r\u00e4\u00e4gi mitte rahuvalvej\u00f5ududest, vaid sellest, et m\u00f5ned l\u00e4\u00e4neriigid paigutavad oma s\u00f5jav\u00e4elased Ukrainasse, mis v\u00f5iks m\u00f5juda justkui heidutusena?<\/p>\n
Just nimelt. Loomulikult on Venemaa juba v\u00e4ljendanud oma seisukohti, et nemad millegi sellisega leppida ei kavatse ja ka selles ei ole midagi uut. L\u00e4hituleviku k\u00f5ige olulisem v\u00e4ljakutse Euroopale ja USA-le on sundida Venemaad olukorda, kus ta tegelikult tahab relvarahu. Sellele need selle n\u00e4dala l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised tegelikult kaasa ei aita. Endiselt on \u00f5hus k\u00f5ige suurem k\u00fcsimus: kuidas ikkagi Venemaale survet lisada, et sundida teda p\u00e4riselt rahuk\u00f5nelustele?<\/p>\n
Ka USA-st on tulnud positiivseid s\u00f5numeid. Lindsey Graham on sanktsioonipaketiga valmis saanud ja Donald Trumpilt sellele jah-s\u00f5na saanud. Mida see tegelikult sisaldab ja milline on selle m\u00f5juj\u00f5ud?<\/p>\n
Ka nendest sanktsioonidest on juba kuid juttu olnud ja kahtlemata oleks see v\u00e4ga oluline t\u00e4iendav surve Venemaale. Tegemist on teiseste sanktsioonidega, mis annaksid v\u00f5imaluse karistada riike, kes ostavad Venemaalt naftat \u2013 sealhulgas Hiina ja India, kes on viimastel aastatel kujunenud Venemaa nafta suurimateks ostjateks. Kui neile sanktsioonid peale panna v\u00f5i sellega juba t\u00f5siselt \u00e4hvardada, tekitab seegi efekti, mis muudab Venemaale naftam\u00fc\u00fcgi raskemaks. See on aga Venemaa k\u00f5ige olulisem sissetulekuallikas. Oleks muidugi v\u00e4ga tugev samm, kui need sanktsioonid n\u00fc\u00fcd tuleksid, kuid ma ei julge enne kindel olla, kui see otsus on p\u00e4riselt tehtud.<\/p>\n
Tulles veel korra tagasi eurooplaste otsuse juurde viia oma v\u00e4ed Ukrainasse, kui rahu v\u00f5i v\u00e4hemalt vaherahu on s\u00f5lmitud \u2013 see tuleb ju maha m\u00fc\u00fca ka Euroopa kodupublikule. Sakslased peavad sellega n\u00f5us olema, et nende s\u00f5dur on Ukrainas, samamoodi prantslased, hispaanlased ja teised. Kas on realistlik, et rahvas seda lubab ja nendes riikides ei tule suuremat sorti poliitilist tormi?<\/p>\n
Jah, poliitiline n\u00f5usolek on t\u00f5esti vajalik. \u00dcldiselt on vaja parlamentide heakskiitu. Sama kehtib muide ka Eesti kohta. Kui Eesti kavatseb osaleda \u2013 ja seda kavatsust on Eesti ju v\u00e4ljendanud \u2013, siis hetkel, kui see muutub konkreetseks otsuseks, tuleb see ka riigikogus heaks kiita. Kas v\u00f5ib tekkida takistusi? Kindel ei v\u00f5i muidugi milleski olla, arvestades praegust \u00fcsna killustatud ja polariseerunud Euroopa poliitilist maastikku.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on olulised lubadused antud \u00dchendkuningriigi ja Prantsusmaa poolt, mis on Euroopa kaks juhtivat s\u00f5jalist suurriiki. Nende strateegiline kultuur on tugev ja neil on palju kogemusi erinevates operatsioonides osalemisel. Kui riigijuhid v\u00f5tavad tugevalt hoiaku, et selline operatsioon on vajalik ja leitakse ka vajalikud v\u00f5imekused, siis on lootust, et see saab ka parlamentides heakskiidu.<\/p>\n
Suurbritannia kaitseminister teatas, et on eraldamas lisaraha, et v\u00e4ed oleksid valmis Ukrainasse minema. Kas Putin on n\u00f5us Euroopaga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i mitte? Eurooplased, n\u00e4iteks Itaalia peaminister Meloni, on v\u00e4ljendanud seisukohta, et tuleks Putiniga asuda taas l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. Kas Putinil endal on praegu \u00fcldse p\u00f5hjust Euroopaga r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i tegelikult r\u00e4\u00e4gib ta siiski ainult Trumpiga?<\/p>\n
Euroopas toimub t\u00f5esti arutelu selle \u00fcle, kas peaks hakkama otse Venemaaga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. Praegusel hetkel on see ausalt \u00f6eldes arusaamatu. Me peaksime saavutama olukorra, kus Venemaa tahaks rahu \u00fcle t\u00f5siselt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Praegu Venemaal seda soovi ei ole. Venemaa soovib USA-ga hoida poliitilist dialoogi lihtsalt selleks, et see annab talle v\u00f5imaluse positsioneerida ennast juhtiva suurriigina ja annab lootust m\u00f5jutada USA positsiooni endale soodsas suunas.<\/p>\n
Euroopas oleme paratamatult faasis, kus j\u00e4rjest rohkem t\u00f5statatakse teemat, kas asuda Venemaaga uuesti otse dialoogi. Ma arvan, et siin on v\u00e4ga oluline arutleda eelk\u00f5ige selle \u00fcle, mida Euroopa sooviks nendel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel saavutada ja millised on positsioonid. Milline on see Euroopa n-\u00f6 j\u00f5u\u00f5lg, mida suudetakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistes kasutada? Lihtsalt dialoogi taastamine j\u00e4taks Euroopast pigem n\u00f5rga mulje.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5ja algusest, mis pidi olema kolmep\u00e4evane s\u00f5jaline operatsioon, nagu venelased seda ise nimetasid, on n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6das 1418 p\u00e4eva.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83028,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,112,31,32,21,1925,1269,12764,28,29,19,25,52,23,24,1038,262,124,22,325,20,96,3344,30,661],"class_list":{"0":"post-83027","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-iraan","21":"tag-julgeolekutagatised","22":"tag-kristi-raik","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-prantsusmaa","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uhendkuningriik","31":"tag-ukraina","32":"tag-ukraina-soda","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-usa","35":"tag-uudised","36":"tag-venemaa","37":"tag-venezuela","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-vladimir-putin"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115878533669913444","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83027","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83027"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83027\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83028"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83027"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83027"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83027"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}