kirjutas Sorainen aasta tagasi ERR-is arvamusartiklis<\/a>.<\/p>\nSorainen argumenteerib, et lasketiire ja laskepaikasid v\u00f5iks Eestis olla v\u00e4hemalt kaks korda rohkem kui praegu. Ka n\u00e4iteks Soome on otsustanud ehitada juurde sadu laskev\u00e4ljakuid, sest Ukraina s\u00f5ja ajal on suurenenud soomlaste huvi laskmise harjutamise vastu.<\/p>\n
Eestis on aga relvast laskma harjutamine neile, kes seda sooviksid ning kel ka vajalikud load olemas, endiselt keeruline.<\/p>\n
Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau s\u00f5nas, et kogu riigi peale on Eestis praegu vaid umbes tuhat laskekohta ning lasketiirud katavad Eestit eba\u00fchtlaselt.<\/p>\n
“Kaitseliidust v\u00f5in \u00f6elda, et igas malevas on t\u00f5esti suur unistus, et inimesel j\u00e4\u00e4ks maksimaalselt 30\u201340 kilomeetrit elukohast l\u00e4hima lasketiiruni. Kaitseliidus on t\u00e4na 11 v\u00e4litiiru ja kaheksa siselasketiiru. Kokkuv\u00f5tteks on vastus, et tiire on ebapiisavalt,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Lasketiirudest on riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) s\u00f5nul puudus ka kaitsev\u00e4el.<\/p>\n
RKIK-i harjutusv\u00e4ljade portfellijuht Elari Kalmaru \u00fctles, et kaitsev\u00e4gi soovib v\u00e4lilasketiire juurde eesk\u00e4tt v\u00e4eosade juurde.<\/p>\n
Valdav osa kaitseinvesteeringute keskuse lasketiirudest asuvad praegu harjutusv\u00e4ljadel ehk siis v\u00e4eosast kaugemal. V\u00e4lilasketiirud, mis on kohe v\u00e4eosa k\u00f5rval, asuvad praegu ainult J\u00f5hvis ja Tapal.<\/p>\n
Kui lasketiir on konkreetselt v\u00e4lja ehitatud v\u00e4lja\u00f5pperajatis, siis laskev\u00e4li on olemuselt lage ala, kus saab samamoodi sihtm\u00e4rkide pihta lasta ja laske\u00f5pet l\u00e4bi viia.<\/p>\n
“T\u00f5esti, harjutusv\u00e4ljade peal saab k\u00e4ia harjutamas relvadega laskmist, aga tihtipeale on relva\u00f5ppetunnid l\u00fchikesed. Kui s\u00f5dureid veetakse kaugele laskev\u00e4ljale, siis see v\u00f5tab nii palju aega \u00e4ra. Selles m\u00f5ttes oleks vaja tiire pigem v\u00e4eosade l\u00e4hedusse juurde,” r\u00e4\u00e4kis Kalmaru.<\/p>\n
Keeruline on tema s\u00f5nul olukord n\u00e4iteks Paldiskis, kus \u00fcks tiir on sisuliselt \u00f6\u00f6p\u00e4evaringses kasutuses.<\/p>\n
Lasketiirude rajamine edeneb vaevaliselt<\/p>\n
Kuigi kaitsev\u00e4gi sooviks lasketiire v\u00e4eosade l\u00e4hedusse juurde, ei ole l\u00e4hiaastatel kaitseinvesteeringute keskusel plaanis neid siiski juurde rajada. Samamoodi ei tekkinud neid juurde ka eelmisel aastal.<\/p>\n
“V\u00e4lilasketiire konkreetselt ei ole plaanis l\u00e4hiaastatel juurde rajada. Pigem rajame juurde suuri laskev\u00e4lju,” r\u00e4\u00e4kis Kalmaru.<\/p>\n
Kalmaru s\u00f5nul peitub k\u00fcsimus eesk\u00e4tt rahas, \u00fche tiiru rajamine v\u00f5ib maksta sadu tuhandeid eurosid.<\/p>\n
Kaitseliit plaanib k\u00fcll aastatel 2026\u20132029 investeerida kuni viis miljonit eurot, kuid see raha l\u00e4heb peamiselt olemasolevate tiirude laiendamiseks, mitte uute rajamiseks.<\/p>\n
“Rohkem laskekohti, erinevaid k\u00e4situlirelvi, laskedistsipliine ja nii edasi,” \u00fctles Purlau.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal on tema s\u00f5nul planeeritud P\u00e4rnumaa malevale rajada ka \u00fcks siselasketiir, aga see on m\u00f5eldud eesk\u00e4tt \u00f5hk- ja spordirelvadele ehk siis v\u00e4ikekaliibrilistele relvadele.<\/p>\n
Kaitseliidu laskurpealik \u00fctles paar aastat tagasi ERR-ile, et eesm\u00e4rk on, et igas malevas oleks lisaks sisetiirudele ka v\u00e4hemalt \u00fcks v\u00e4litiir, et kaitseliidu \u00fcksused saaksid teha oma v\u00e4lja\u00f5pet. Margus Purlau \u00fctles, et see eesm\u00e4rk l\u00e4hiaastatel siiski ei t\u00e4itu.<\/p>\n
Siseministeerium eralasketiirude rajamist tagant ei utsita<\/p>\n
Vandeadvokaat Aku Sorainen on juhtinud t\u00e4helepanu, et Eesti on naaberriikidega v\u00f5rreldes lasketiirude osas vaeslapse rollis. N\u00e4iteks aasta tagasi oli politsei andmetel Eestis lasketiire ja eratarbeks laskepaikasid politsei andmetel ainult 111. “Kui v\u00f5rdleme naaberriikidega \u2013 Soome, Rootsi, Norra \u2013, siis on n\u00e4ha, et isegi rahvaarvuga proportsionaalselt v\u00f5rreldes on meil neid poole v\u00e4hem kui n\u00e4iteks Soomes,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Sorainen r\u00e4\u00e4kis, et ka viimase aasta jooksul ei ole lasketiire tulnud juurde selles tempos, mida riigikaitse seisukohalt oleks vaja.<\/p>\n
Kui kaitseministeerium vastutab lasketiirude rajamise eest enda haldusalas, siis n\u00f5uded lasketiirudele, mis on suunatud eesk\u00e4tt tsiviilisikutele, on seadnud siseministeerium.<\/p>\n
Siseministeeriumi relvapoliitika n\u00f5unik Rita Proosa tunnistas samuti, et lasketiire praegu Eestis piisavalt ei ole ning neid v\u00f5iks olla rohkem. Ta \u00fctles, et temale teadaolevalt on see number sama ka praegu, 2026. aastal. “M\u00f5ni lasketiir on kinni pandud, m\u00f5ni on tulnud juurde, aga summa summarum on see suurusj\u00e4rk sama,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Seda, miks lasketiire Eestisse juurde ei ole rajatud, siseministeerium aga anal\u00fc\u00fcsinud ei ole.<\/p>\n
“Ministeeriumi eesm\u00e4rk ei ole k\u00f5iki tagant utsitada, et tuleks h\u00e4sti palju lasketiirusid. Meie anname v\u00f5imalused ja seame ette tingimused. Kui inimestel on soovi, tahtmist ja ressursse, siis mingeid takistusi me ei sea. See on meiepoolne toetus,” \u00fctles Proosa.<\/p>\n
Proosa \u00fctles, et kui riik leiab, et peaks motiveerima rohkem lasketiirude rajamist, siis peaks t\u00f5en\u00e4oliselt seda kuidagi riiklikult soodustama, n\u00e4iteks m\u00f5ne toetusmehhanismi kaudu, kuid praegu siseministeerium midagi sellist v\u00e4lja ei ole t\u00f6\u00f6tamas.<\/p>\n
Sorainen: riik peaks leevendama lasketiirude ehitamise turvan\u00f5udeid<\/p>\n
Sorainen n\u00e4eb ise \u00fche lahendusena lihtsamate ja odavamate 50-meetriste tiirude rajamist, mida saaksid oma maale teha ka eraisikud.<\/p>\n
“Eestis on v\u00e4ga palju maaomanikke, kes oleksid omal kulul valmis rajama sellise lasketiiru. See oleks siis tema kontrollida, kes seal harjutamas k\u00e4ib. Maapiirkondades v\u00f5iksid need ideaalsel kujul olla k\u00fclaelanikud, jahimehed, kaitseliitlased ja need, kes harrastavad sportlaskmist,” r\u00e4\u00e4kis Sorainen.<\/p>\n
Endine kaitsev\u00e4e juhataja Martin Herem \u00fctles, et \u00fcldjuhul vabatahtlikud ja eraisikud ei l\u00e4he laskma, kui tiir on tunnis\u00f5idu kaugusel. “Kui meil oleks inimeste elukohast k\u00fcmne kilomeetri kaugusel 50 meetri lasketiir, kus saab lasta ka liikuvaid sihtm\u00e4rke ja v\u00f5ib-olla sileraudset ehk \u00f5husihtm\u00e4rke, siis see kindlasti parandaks meie laskeoskust. Seda ka siis, kui r\u00e4\u00e4gime droonidest ja droonivastasest tegevusest,” lausus Herem.<\/p>\n
50-meetriste tiirude rajamist takistavad Eestis Soraineni s\u00f5nul liialt ranged ohutusn\u00f5uded. Nimelt n\u00e4eb kehtiv regulatsioon ette, et tiiru taga peab olema nelja meetri k\u00f5rgune tagavall, mis t\u00e4hendab ehitajale umbes 60 veoautokoormat\u00e4it pinnast. Kui tagavall tohiks olla aga kolmemeetrine, siis v\u00e4heneks materjalikulu poole v\u00f5rra ja ka lasketiire oleks j\u00f5ukohasem rajada, \u00fctles ta.<\/p>\n
Siseministeeriumi relvapoliitika n\u00f5unik Rita Proosa \u00fctles, et ministeerium on Soraineni ettepaneku saanud k\u00e4tte ning tegelikult plaaniti juba paar aastat tagasi lasketiirude n\u00f5udeid reguleeriv m\u00e4\u00e4rus \u00fcle vaadata. Eelmisest aastast on see m\u00e4\u00e4rus aga sahtlis oma j\u00e4rge ootamas, sest praegu tegeletakse eesk\u00e4tt relvaseaduse muutmisega.<\/p>\n
“Ilma t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6j\u00f5uta ei ole puhtf\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imalik seda enne teist poolaastat ette v\u00f5tta. Kui t\u00f6\u00f6de prioriteedid muutuvad, on see teine k\u00fcsimus, aga hetkel on p\u00f5hikeskendumine ikkagi relvaseaduse muutmisele. Kui leitakse, et see on prioriteet, siis tuleb see varem ette v\u00f5tta, aga hetkel ma ei n\u00e4e kuidagi v\u00f5imalust enne teist poolaastat,” r\u00e4\u00e4kis Proosa.<\/p>\n
Kaitseministeerium: kriisi- v\u00f5i s\u00f5jaolukorras on v\u00f5imalik n\u00f5udeid leevendada<\/p>\n
Kaitseministeeriumi pressiesindaja vastas kirjalikult, et lasketiirude ja v\u00e4lja\u00f5ppealade s\u00fcsteem on Eestis rahuajal selline, et saaks toimuda planeeritud v\u00e4lja\u00f5pe ning kaitseplaneerimises ei t\u00e4henda “lasketiirude piisavus” tingimata seda, et igal \u00fcksusel peaks olema oma eraldi lasketiir v\u00f5i et v\u00e4lja\u00f5pet saaks teha igal ajal ja piiranguteta.<\/p>\n
“Piisavus t\u00e4hendab, et v\u00e4lja\u00f5pe on korraldatud ajakavade, roteerimise ja koormuse jaotamise kaudu ning s\u00fcsteem on tervikuna j\u00e4tkusuutlik nii rahaliselt kui ka keskkonna ja \u00fchiskonna vaates,” kirjutati kaitseministeeriumist.<\/p>\n
“Viimastel aastatel on lasketiire ja v\u00e4lja\u00f5ppealasid ka j\u00e4rjepidevalt edasi arendatud, sealhulgas Piirsalu, Keskpol\u00fcgooni, Kapasto, Metsniku, Eivere ja Muru piirkondades. Lisaks peaks l\u00e4hiaastatel oluliselt koormust leevendama Nursipalu arendus. T\u00f6\u00f6s on ka t\u00e4iendava lasketiiru rajamine P\u00e4rnumaale. Lisaks p\u00fcsitaristule kasutatakse v\u00e4lja\u00f5ppeks vajadusel ka teisi riigi- ja eramaid kokkuleppel maaomanikega, eelk\u00f5ige suur\u00f5ppuste ajal, nagu Siil ja Kevadtorm. Kriisi- v\u00f5i s\u00f5jaolukorras on v\u00f5imalik n\u00f5udeid leevendada ning v\u00e4lja\u00f5ppev\u00f5imekust kiiresti laiendada,” lisas pressiesindaja.<\/p>\n
Politsei soovib igasse regiooni kohaldatud lasketiire<\/p>\n
Lisaks kaitsev\u00e4ele, kaitseliidu ja eraisikutele on tegelikult vajadus t\u00e4iendavate lasketiirude j\u00e4rele ka politsei- ja piirivalveametil.<\/p>\n
PPA valmisoleku ja reageerimise b\u00fcroo grupijuht Jaak Kiveste r\u00e4\u00e4kis, et politseil pole praegu igas regioonis oma lasketiire, kus k\u00f5iki relvat\u00fc\u00fcpe harjutada ning treeninguteks tuleb leida v\u00f5imalused partnerite juures.<\/p>\n
“Alternatiivsete lasketiirude puhul on peamine mure h\u00f5ivatus ehk nendesse on keerukas leida vabu aegu. Lisaks on lasketiirud v\u00e4ga erialap\u00f5hised ehk neid kasutavad n\u00e4iteks jahiseltsid v\u00f5i sportlaskjad. Seet\u00f5ttu ei saa neis teha politseit\u00f6\u00f6 spetsiifilisi treeninguid. N\u00e4iteks ei saa neis teha kombineeritud laskmist liikuvast autost, meeskonnaga liikumist v\u00f5i mitmes suunas laskmist,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kiveste \u00fctles, et naaberriikides kasutavad politseinikud just nendele vajadustele kohaldatud lasketiire ja selles suunas liigub ka Eesti \u2013 esimene politsei taktikalist v\u00e4lja\u00f5pet toetav taristu on plaanis ehitada V\u00f5rru. Seal saavad politseinikud lasta n\u00e4iteks kolmes suunas k\u00f5igi nende kasutuses olevate relvadega, \u00fchtlasi on seal ka matisaal kinnipidamistehnikate harjutamiseks.<\/p>\n
“Ideaalis n\u00e4eme vajadust sellise taristu j\u00e4rele igas regioonis. \u00a0Siis saame harjutada n\u00e4iteks l\u00e4hidistantsilt laskmist eluruumides, relvakasutust s\u00f5iduki peatamisel v\u00f5i mitme patrulliga reageerimist r\u00fcnde t\u00f5rjumisel. Need on elulised olukorrad, kus politsei relva kasutab, kuid tingimusi nende treenimiseks ei paku suures plaanis aga \u00fcksi meie enda v\u00f5i renditav lasketiir. Oma lasketiiru suur eelis on ka selles, et saame \u00f6konoomsemalt t\u00f6\u00f6aega planeerida ning sagedamini treenida,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kaitseliit planeerib P\u00e4rnusse ka p\u00fcstoli laskmise sisetiiru. Seda projekti kaasrahastab siseministeerium ning hoone valmides saavad seda kasutada ka politseinikud oma v\u00e4lja\u00f5ppeks ning treeninguteks. Politsei- ja piirivalveametil endal on viis lasketiiru \u2013 neist kolm Tallinnas, \u00fcks Tartus ja \u00fcks Rakveres.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaitsevaldkonna inimesed m\u00f6\u00f6navad kui \u00fchel h\u00e4\u00e4lel, et relvast laskmise harjutuspaiku on Eestis liiga v\u00e4he. Ometigi on laskeoskuse s\u00e4ilitamine…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83077,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[2487,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3915,8168,2645,9924,26689,41342,28,29,19,353,25,4262,3099,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83076","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ametnikud","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jahipidamine","20":"tag-kaitseliit","21":"tag-kaitsevagi","22":"tag-laskesport","23":"tag-lasketiir","24":"tag-laskmine","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-politsei","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-ppa","31":"tag-siseministeerium","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115879972891765573","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83076"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83076\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83077"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}