\n M\u00f5\u00f5dik nimega Toiduhindeks n\u00e4itab, et olenemata aastanumbri vahetusest ei ole hinnaliikumised tarbijate korvis raugenud \u2013 hinnad k\u00f5iguvad endiselt \u00fcles ja alla.<\/p>\n
Postimees v\u00f5ttis jaanuari esimesel t\u00e4isn\u00e4dalal taas ette Toiduhindeksi ning uuris, kuidas toidukaupade hinnad aasta jooksul muutunud on. Selleks v\u00f5rreldi Toiduhindeksi 8. jaanuari tulemusi eelmise aasta sama kuup\u00e4evaga.<\/p>\n
Uued andmed n\u00e4itasid, et toidukaupade hinnad on aastaga t\u00f5usnud 5,7 protsenti. See on 0,5 protsendipunkti enam kui detsembri viimasel p\u00e4eval tehtud m\u00f5\u00f5tmise puhul.<\/p>\n
Uuel aastal veab aastast hinnat\u00f5usu endiselt jookide kategooria<\/p>\n
Uuel aastal pole pilt muutunud \u2013 aastast hinnat\u00f5usu veab endiselt jookide kategooria, kuhu kuuluvad kohv, tee ja kakao. Nende hinnad on aastaga kerkinud 14,7 protsenti, mis on 0,7 protsendipunkti enam kui eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel. See kinnitab arvamust, et hinnat\u00f5usu tempo k\u00f5igub \u00fcles-alla.<\/p>\n
Aastasesse hinnakasvu annavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse ka linnulihatooted, mille kallinemine ulatub 10,9 protsendini, kuid on v\u00f5rreldes eelmise m\u00f5\u00f5tmisega p\u00fcsinud stabiilne. Hinnat\u00f5usu toetavad ka munad ning v\u00e4rsked puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad: munade panus on 9,5 protsenti (eelmisel korral 8,6 protsenti) ning v\u00e4rskete puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade oma 9 protsenti, mis on 0,6 protsendipunkti v\u00e4hem kui varem.<\/p>\n
Aastasesse hinnakasvu on panustanud ka maiustused ja sn\u00e4kid, kallinedes 8,3 protsenti, ning hoidised, mille hinnad on t\u00f5usnud 7,8 protsenti. Kusjuures tegemist on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kasvuga v\u00f5rreldes eelmise korral m\u00f5\u00f5detud 4,5 protsendiga. Juust ning pagari- ja kondiitritooted on kallinenud 6,3 protsenti, kalatooted 6 protsenti.<\/p>\n
Piimatooted ja lihatooted on aastaga kallinenud vastavalt 5,8 ja 5 protsenti, suurim t\u00f5us on kuivainetel, mis on kallinenud 5,1 protsenti varasema 1,7 protsendi asemel. Kastmete, ket\u0161upite ja sinepite hinnad on kasvanud 4,8 protsenti, valmistoidud 4,6 protsenti ja k\u00fclmutatud tooted 4,5 protsenti. J\u00e4\u00e4tise hinnat\u00f5us ulatus 4 protsendini, mittealkohoolsete jookide 3,8 protsendini ja maitseainetel 3 protsenti.<\/p>\n
Hinnapilt on kirju<\/p>\n
M\u00f5ned kategooriad n\u00e4itavad hoopis hinnalangust. Maailmak\u00f6\u00f6giga seotud tooted odavnesid aastaga \u00fche protsendi (eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel sisuliselt muutust polnud). Toidurasvade ja \u00f5lide hinnad langesid 2,4 protsenti, mis erineb oluliselt varasemast 1,2-protsendilisest t\u00f5usust. Ka imikutoit odavnes, seekord 7 protsendi v\u00f5rra, mis on ligikaudu sama kui varasem 7,2 protsenti.<\/p>\n
Alkoholitooted on aastaga kallinenud m\u00f5\u00f5dukalt, hinnat\u00f5us j\u00e4i 1,7 protsendile, mis on aeglasem kui eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel olnud 2,6 protsenti. Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itab see, et alkoholi hinnakasv on pidurdunud ja suurenemise tempo on aeglustunud.<\/p>\n
Veini hinnad on t\u00f5usnud 2,5 protsenti, mis on veidi v\u00e4hem kui varasem 3 protsenti. See t\u00e4hendab, et veini hindade kasv on k\u00fcll j\u00e4tkunud, kuid v\u00f5rreldes varasemaga on see pehmem ning tarbijatele v\u00e4hem m\u00e4rgatav.<\/p>\n
\u00d5lu, siider ja muu lahja alkohol on kallinenud 1,3 protsenti, kange alkohol 0,6 protsenti. M\u00f5lema kategooria hinnat\u00f5us on m\u00e4rgatavalt aeglasem kui eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel, mis peegeldab hinnat\u00f5usu pidurdumist laiemas alkoholitoodete segmendis.<\/p>\n
M\u00f5ned tooted on aastaga kallinenud eriti tugevalt, \u00fcletades enam kui veerandi hinnat\u00f5usu piirist. Sidrunid on kallinenud koguni 95,7 protsenti, j\u00e4rgneb kurgi hinnat\u00f5us 50,2 protsendiga ja arbuusi hinnad on aastaga kerkinud 46,6 protsenti. Sellised suured muutused m\u00f5jutavad m\u00e4rgatavalt tarbijate igap\u00e4evaseid ostukorve.<\/p>\n
Ka v\u00e4rske loomaliha on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kallinenud, hinnat\u00f5us ulatub 35,2 protsendini. Jahvatatud kohvi hind on aastaga kasvanud 32,4 protsenti ning kohvioad 27,2 protsenti, mis n\u00e4itab, et ka igap\u00e4evased joogid on muutunud tunduvalt kallimaks.<\/p>\n
Puuviljad ja maiustused on samuti kallinenud kiiresti. \u00d5unte hind on aastaga t\u00f5usnud 31,2 protsenti, \u0161okolaaditahvlid 30,1 protsenti ja hooajalised maiustused 28,1 protsenti. Kodune hakkliha (50:50) on kallinenud 27,5 protsenti, kuigi see on veidi v\u00e4hem kui eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel, kuid ikka oluliselt \u00fcle keskmise hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
M\u00f5ned tooted on aastaga aga oluliselt odavnenud. Oliivij\u00e4\u00e4k\u00f5li hind on langenud 20,3 protsenti, mis on tugevam langus kui eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel, mil hind langes 13,1 protsenti. Viinamarjad odavnesid 14,1 protsenti, v\u00f5rreldes eelneva 22,3 protsendi langusega, ning laimi hind langes 13 protsenti varasema 21,7 protsendi asemel. Oliivi\u00f5li hinnad on langenud 10 protsenti, mis on oluliselt suurem langus kui eelmisel korral. Punase kalamarja hind on aastaga langenud 12,1 protsenti, kuid sellel tootel puudub eelneva m\u00f5\u00f5tmise v\u00f5rdlus.<\/p>\n
Ka k\u00f6\u00f6giviljade ja \u00f5lide kategoorias on hinnalangus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Lillkapsa hind on odavnenud 8,2 protsenti, rapsi\u00f5li 7,6 protsenti ning muu k\u00f6\u00f6givili 5,9 protsenti. Imikutoit odavnes 7 protsenti, sarnaselt eelmisel m\u00f5\u00f5tmisel registreeritud 7,2 protsendiga. Alkoholivabad vahujoogid on odavnenud 8 protsenti, n\u00e4idates langustrendi ka joogikategoorias.<\/p>\n
Suupisted ja hooajalised puuviljad on samuti odavnenud. Magusad maisikr\u00f5psud langesid 5,6 protsenti, tatar 5,1 protsenti ning pomel ja greip odavnesid vastavalt 5,3 ja 5 protsenti, mis on v\u00e4iksem langus v\u00f5rreldes varasemate m\u00f5\u00f5tmistega. K\u00f5ik need langused n\u00e4itavad, et nii v\u00e4rsked tooted kui ka t\u00f6\u00f6deldud suupisted on tarbijatele kergemini k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5\u00f5dik nimega Toiduhindeks n\u00e4itab, et olenemata aastanumbri vahetusest ei ole hinnaliikumised tarbijate korvis raugenud \u2013 hinnad k\u00f5iguvad endiselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,43,6692,5878],"class_list":{"0":"post-83106","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-hinnatous","16":"tag-toiduhindeks","17":"tag-toiduhinnad"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115880307096454281","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}