![](\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/www_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/){kind=icon}
<\/p>\nTallinna aastavahetuse veekriis n\u00e4itas, et enamik veeta j\u00e4\u00e4nutest polnud selleks isegi teoreetilises plaanis valmis. Poodides tr\u00fcgiti viieliitriste veepudelite j\u00e4rele ning \u00fcks kriisi kogenud inimene tunnistas, et pesi kalli mineraalveega n\u00f5usid.<\/p>\n
Sotsiaalmeedias levivad videod n\u00e4itavad, et veekriisi ajal varusid hankima saadetud leibkondade tugevamad esindajad tassisid poodidest v\u00e4lja \u00fcldjuhul k\u00fcmme liitrit vett inimese kohta. <\/p>\n
Instruktori s\u00f5nul on umbes sama kogus t\u00e4iesti puhast ja joogik\u00f5lbulikku vett igas vetsuloputuskastis. Kiire reageerimise p\u00f5hjuseks on teised pereliikmed. \u201eEnne, kui m\u00f5ni pereliige l\u00e4heb ja harjumusest oma junnile vee peale t\u00f5mbab,\u201c selgitab Vaikre.<\/p>\n
\u201eS\u00f5ltuvalt tootjast on seal kuni 10 liitrit vett, mis taoliseks p\u00e4evaseks seisakuks on juba t\u00e4itsa tip-top kogus perega hakkama saamiseks. See on t\u00e4iesti puhas vesi, mis tuleb joogiveetorustikust. ja see liigub ehk ei ole seisev vesi. Bakteritega see kokku ei puutu, sest teadup\u00e4rast bakterid \u00fclesvoolu ei liigu. Tegemist on t\u00e4iesti puhta veega keraamilises anumas.\u201c<\/p>\n
Kortermajade torudes on suurel hulgal vett<\/p>\n
\u201eKui loputuskast on t\u00fchi ja sa ei ela kortermaja k\u00f5ige k\u00f5rgemal korrusel, pane vannile kork ette ja tee sooja ja k\u00fclma vee kraan lahti,\u201c j\u00e4tkab instruktor. \u201eSuuremas kortermajas on tonnide kaupa puhast vett torustikus kinni. Kui \u00fclemine naaber oma kraani lahti teeb, siis alumisel hakkab see vesi vanni jooksma, sest torustikust kaob vaakum. Kui sa elad n\u00e4iteks \u00fcheksakordse maja esimesel korrusel, siis on sul veevarusid p\u00e4ris pikaks ajaks sealt torudest tulemas.\u201c<\/p>\n
Ta lisab, et vajadusel saab suurema kriisi puhul ka soojustrassi vee kasutusele v\u00f5tta. \u201eSelleks v\u00f5iks \u00fchistu tekitada v\u00f5imekuse ehk k\u00fcttetorustikule keldrisse kraani panna. <\/p>\n
<\/p>\n
Tavalised kannufiltrid on \u00fcllatavalt t\u00f5husad.<\/p>\n
Soojustrassi vesi ei k\u00f5lba niisama puhastamata kujul juua. \u201eVee puhastamine on imelihtne. Vaja on tavalist veefiltrikannu, m\u00f5ned filtrid varuks ja saad selle vee ka omale joodavaks muuta,\u201c selgitab ta. \u201eTavalised kannufiltrid on \u00fcllatavalt t\u00f5husad. \u00dche padruniga saab kuni 300\u2013400 liitrit vett puhtaks. Isegi porilombi vee saab sellega joodavaks muuta, siis l\u00e4heb filter muidugi kiiremini umbe.\u201c<\/p>\n
Hea puhta vee allikas on ka v\u00e4rskelt sadanud lumi. \u201eSee oleks \u00fcks mu esimesi valikuid. K\u00fclmkuivatatud puhas vesi! Aga linna saastunud \u00f5hk talletub sinna lumme loetud tundide v\u00e4ltel. V\u00e4ljaspool linna on muidugi teine lugu, metsas v\u00f5ib ka p\u00e4evi varem sadanud lume vett juua. L\u00e4bi veefiltri lastes saab sealtki joodava vee k\u00e4tte. Lume sulatamise juures tuleb arvestada umbes \u00fcks k\u00fcmnele ehk k\u00fcmnest liitrist lumest saad sa \u00fche liitri vett.\u201c<\/p>\n
Meie looduses voolav vesi on \u00fcldjuhul joogik\u00f5lbulik<\/p>\n
Lume kasutamine muutub tema s\u00f5nul probleemsemaks siis, kui kadunud on nii k\u00fcte kui vool. \u201eKui ma toon n\u00e4iteks 50 liitrit lund omale tuppa, siis ta sulab ju soojusvahetuse kaudu. Ehk et lumi k\u00fcll sulab \u00e4ra, aga samal ajal jahutan oluliselt oma eluruumi. Seet\u00f5ttu ei pruugi lumi alati k\u00f5ige parem lahendus olla.\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Vee puhul kehtib h\u00e4sti lihtne reegel: vaatle, nuusuta, maitse.<\/p>\n
Vaikre s\u00f5nul on 95% meie j\u00f5gedes ja ojades voolavast veest joogik\u00f5lbulik. N\u00e4iteks Pirita j\u00f5gi on piisavalt kiirevooluline. \u201eKui kellelgi on kahtlus, siis vee puhul kehtib h\u00e4sti lihtne reegel: vaatle, nuusuta, maitse. Vesi on ju olemuselt puhas, v\u00e4rvitu, l\u00f5hnatu ja maitsetu vedelik. Paned vee t\u00e4iesti kirkasse klaasi,kui see on t\u00e4iesti l\u00e4bipaistev, siis nuusutad, kui tal ka mingit l\u00f5hna ei ole, siis v\u00f5tad v\u00e4ikese koguse suhu. Lased suus ringiratast k\u00e4ia, sest keelel on k\u00f5ikjal erinevad maitseretseptorid. Seej\u00e4rel s\u00fclitad v\u00e4lja ja j\u00e4\u00e4d tajuma, et kas see tuleb mingi maitse esile. No kui ei tule, siis proovid. Jood pool klaasi ja ootad pool tundi. Kui p\u00f5hja alt \u00e4ra ei v\u00f5ta, k\u00f5huvalu ei teki, siis v\u00f5ib seda vett juua ja kui mingil p\u00f5hjusel on kahtlusi, siis j\u00e4llegi l\u00e4bi veepuhastuskannu v\u00f5i kaks minutit keeta.\u201c<\/p>\n
Miks kaks minutit? \u201eK\u00f5ige hullemate haiguste pisikud on k\u00f5ige tundlikumad kuuma suhtes. Ehk igasugused hepatiidid, ebola ja muud rasked nakkushaigused h\u00e4vivad juba minutiga. Pikemat keetmist vajab n\u00e4iteks viiruslik nohu, aga selle k\u00e4tte pole keegi veel surnud,\u201c vastab instruktor.<\/p>\n
Keetmine aitab tema s\u00f5nul ka sogast vett puhastada, sest jahtudes jaguneb see kolmeks \u2013 \u00fcleval h\u00f5ljumid, keskel puhas vesi ja all on sadestused. \u201eValad \u00fclemise veerandi koos h\u00f5ljumiga minema, keskmise osa varud joomiseks ja viimase veerandi koos setetega viskad samuti \u00e4ra,\u201c selgitab ta.<\/p>\n
Kassiliiv p\u00e4\u00e4stab tehnilise vee tassimisest<\/p>\n
Mida aga teha WC-potiga, kui see vajab loputamist? \u201eSelleks pole m\u00f5tet tassida kuskilt kaugelt k\u00fcmneid liitreid kahtlast vett tuppa. Varu omale koju pakk kassiliiva v\u00f5i turvast ja rull 30-liitriseid kilekotte. T\u00f5stad prill-laua \u00fcles, paned kilekoti poti sisse, lased prill-laua alla, teed oma h\u00e4da \u00e4ra, viskad kassiliiva pihuga peale ja lased \u00fclemise kaane kinni. K\u00fcll aru saad, millal kotile s\u00f5lm peale teha ja see v\u00e4lja viia,\u201c \u00f5petab Vaikre.<\/p>\n
Vee varumine k\u00f5ikidest h\u00e4dadest loomulikult ei p\u00e4\u00e4sta. \u201eViimase k\u00fcsitluse j\u00e4rgi on 12 protsenti Eestis inimestest kriisikindlad, ehk et saavad seitse p\u00e4eva t\u00e4iesti ilma k\u00f5rvalise abita hakkama. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 88 protsenti elab valdavalt Tallinna, Tartu, Narva ja P\u00e4rnus kortermajades,\u201c t\u00f5deb Vaikre. <\/p>\n
\u201eSeet\u00f5ttu soovitan esimese kriisivaruna hoida enda auto k\u00fctusepaaki t\u00e4is, et liikuda sinna, kus on paremad ressursid. Paljudel on maavanaemad-t\u00e4did, suvilad ja muud kohad, kus on paremad v\u00f5imalused kriisi \u00fcle elamiseks kui korteris.\u201c<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (17)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna aastavahetuse veekriis n\u00e4itas, et enamik veeta j\u00e4\u00e4nutest polnud selleks isegi teoreetilises plaanis valmis. Poodides tr\u00fcgiti viieliitriste veepudelite…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83110,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,41349,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83109","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-rahvastikukaitse","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115880487976690322","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83109","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83109"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83109\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83110"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83109"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83109"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83109"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}