Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekust r\u00e4\u00e4gitakse kui haridusreformist, ent tegemist on hoopis l\u00f5imumisreformiga, kirjutab EKI keele\u00f5ppe arendamise osakonna projektijuht Ellen Vimberg.<\/p>\n
Olen elanud paar viimast aastat \u00fclemineku k\u00f5lakojas, osaledes \u00fche hammasrattakesena selle reformi toetamises. See on ajendanud mind kuulama, k\u00f5rv kikkis, k\u00f5ike, mida selle kohta r\u00e4\u00e4gitakse ja kirjutatakse, s\u00f5ltumata allikast. Ja kuuldu on mind veennud selles, et meie \u00fchiskond ei m\u00f5ista \u00fclemineku keelt, mist\u00f5ttu ekspertide selgitused langevad \u00fcsnagi kurtidele k\u00f5rvadele.<\/p>\n
Me kipume hindama maailma iseenda kogemuste p\u00f5hjal. Muu hulgas oleme suured asjatundjad eesti keeles, \u00fcldisemalt ka hariduses, toitumises ja veel paljudes valdkondades. Aga mis puudutab eestikeelsele haridusele \u00fcleminekut, siis kobab enamus Eesti \u00fchiskonnast pimeduses, sest pea kellelgi ei ole isiklikku kogemust, millele tuginedes toimuvat reformi m\u00f5testada ja selle \u00fcle arutleda.<\/p>\n
Miks ma julgen nii v\u00e4ita? Sest kui eksperdid r\u00e4\u00e4givad l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppest (l\u00fchendatult LAK-\u00f5pe), siis j\u00e4rgneb vaikus eetris\u2026 Ja vahetatakse teemat. Sest suurel enamusel meist on ju oma emakeeles \u00f5ppimise kogemus, m\u00f5nel tuhandel keelek\u00fcmbluse kogemus, aga LAK-\u00f5ppe kogemus, kui t\u00e4iskasvanutest r\u00e4\u00e4kida, on vaid neil \u00e4gedatel \u00f5petajatel, kes selle meetodi j\u00e4rgi \u00f5petavad. Ehk siis m\u00f5nev\u00f5rra utreerides: k\u00e4put\u00e4iel.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu \u2013 meil pole seda arutelu, sest LAK-\u00f5pe ei haaku \u00fcldjuhul mitte kuidagi meie varasema kogemusega ehk ei ole eelnevaid teadmisi, mida aktiveerida. Ja sellest on tegelikult kahju, sest usun, et tajume \u00fchiskonnana, et narratiivide seast, mida meile esitatakse, on puudu see vahepealne, kaine ja tasakaalukas arutlus.<\/p>\n
Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekust r\u00e4\u00e4gitakse kui haridusreformist, ent tegemist on hoopis l\u00f5imumisreformiga. Ja ka selles valdkonnas kasutame kohati s\u00f5nu, millest on raske aru saada, ja oleme j\u00e4tnud eksplitsiitselt v\u00e4lja \u00fctlemata asju, mida tegelikult oleks h\u00e4davajalik s\u00f5nadesse panna.<\/p>\n
Neist t\u00e4htsaim on see, et me ei \u00fcrita muu kodukeelega inimestest teha eestlasi, neid assimileerides. Me tahame, et iga\u00fcks s\u00e4ilitaks tugeva kuuluvuse oma keele- ja kultuuriruumi ning saaks eestikeelset haridust omandades samasuguse kuuluvuse ja omaksv\u00f5etuse tunde ka Eestis.<\/p>\n
Elame maailmas, kus on taas tugevnenud samastumise ja eristumise tung \u2013 “meie” versus “nemad”, ning viimast valimiskampaaniat vaadates tundus mulle, et poliitikud t\u00f5id v\u00f5imuv\u00f5itluse k\u00e4igus meid l\u00f5imumise teekonnal taas kaks sammu tagasi.<\/p>\n
Meil on vaja selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud kokkulepet, et me ei keera tagasi, ei pidurda ega t\u00fchista, ehkki meil pole l\u00f5pptulemuses t\u00e4it kindlust. N\u00fc\u00fcd peame lihtsalt minema. Nagu siis, kui saime siirde\u00fchiskonnaks ja polnud ilmselt kedagi, kes p\u00e4ris t\u00e4pselt ette kujutas, mida on vaja, et oma (demokraatlikku) riiki kohale j\u00f5uda. Ometi ei j\u00e4tnud me minemata.<\/p>\n
Nii on ka seekord. Me peame edasi minema, tegema midagi teisiti kui eelmisel 30 aastal, sest meid on v\u00e4he ja meil on meid k\u00f5iki \u00fcheskoos vaja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekust r\u00e4\u00e4gitakse kui haridusreformist, ent tegemist on hoopis l\u00f5imumisreformiga, kirjutab EKI keele\u00f5ppe arendamise osakonna projektijuht Ellen…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83169,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,13146,41363,34,36,31,32,21,13148,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83168","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eki","14":"tag-ellen-vimberg","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-keeleminutid","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115881007042831893","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83168","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83168"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83168\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83169"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83168"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83168"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83168"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}