Peame l\u00f5petama selle, et s\u00f5ltuvush\u00e4irega inimesed saavad vajaliku abi asemel hoopis karistada. Kes aga teistele inimestele narkootikume edasi annab v\u00f5i m\u00fc\u00fcb, peab saama teiste elu ja tervise ja elusaatuse ohtu seadmise eest karmilt karistatud, kirjutab Liisa Pakosta.<\/p>\n
Eesti vajab muudatusi narkopoliitikas sel v\u00e4ga traagilisel p\u00f5hjusel, et kasvanud on nii narkootikumide tarvitamine kui ka pruugitavate ainete kangus. Oma meeli ja ihu rikutakse endiselt kanepi, amfetamiini ja kokaiiniga, aga j\u00e4rjepanu j\u00f5uab meie inimesteni ka \u00fcha kangemaid ja h\u00e4vituslikumaid uimasteid.<\/p>\n
Sagenevad narkosurmad<\/p>\n
Regulaarselt narkootikume tarvitavate inimeste hulk Eestimaal ulatub juba k\u00fcmnetesse tuhandetesse. Eriti murettekitav on korduvkasutajate kasvav hulk noorte seas. Traagiliselt on suurenenud narkosurmade arv.<\/p>\n
Alates 2022. aastast sureb Eestis igal aastal narko\u00fcledooside inimesi juba saja ringis. See on kolmekordne t\u00f5us v\u00f5rreldes eelnevate aastatega. Narkosurmade sedav\u00f5rd ulatusliku kasvu taga on meelem\u00fcrkide \u00fcha laiem tarvitamine ja nende ohtlikkuse s\u00fcvenemine.<\/p>\n
Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta uuringu<\/a> j\u00e4rgi on v\u00e4hemalt korra elus m\u00f5nda narkootilist ainet tarvitanud iga kolmas Eesti elanik vanuses 16\u201364 aastat. Veel 2018. aastal oli uimastiga kokkupuuteid “ainult” igal neljandal inimesel. Reoveest v\u00f5etud proovid paljastava karmi t\u00f5e, et igan\u00e4dalaselt tarvitab narkootikume 30 000\u201340 000 inimest. (Narko reovee seire | Tableau Public<\/a>).<\/p>\n Iseenda kahjustamise eest riik topelt ei karista<\/p>\n Meelem\u00fcrkide tarbimise kasvu taga on narko\u00e4rikate \u00fcha laialdasem tegutsemine, lisaks saab s\u00fcnteetilisi aineid kiiremini toota. Kehtiv karistuss\u00fcsteem on seni keskendunud peamiselt narkom\u00fc\u00fcgi t\u00f5kestamisele. L\u00e4htutud on loogikast, et kui inimese k\u00e4es on narkootilist ainet sellises koguses, mida annaks teiselegi jagada, siis ongi justkui tegemist v\u00f5imaliku diileriga.<\/p>\n Kuna narkootikumid on l\u00e4inud palju kangemaks, siis vanade normide p\u00f5hjal kvalifitseeruvad diileriteks needki, kes tarvitavad narkootikume vaid enda tarbeks ja rikuvad \u00fcksnes oma keha ning vaimu.<\/p>\n Sellest johtuvalt karistame Eestis inimesi praegu selle eest, et nad iseenda tervist rikuvad. Enese tervise kahjustamine pole siiski tegu, mille eest terve \u00fchiskonna poolt karistama peaks. Ainult iseennast kahjustav inimene peab julgema p\u00f6\u00f6rduda abi saama, et s\u00f5ltuvusest v\u00e4ljuda ilma, et selle vajaliku ja \u00f5ige sammu eest peaks karistust kartma.<\/p>\n Abi aitab seda inimest, kes teistele pole kurja teinud, ise terveneda ja \u00fchiskonna heaolusse panustada. Aitab rohkem kui karm karistamine. Toonitan, et jutt k\u00e4ib \u00fcksnes nendest, kes ise tarvitavad ja teistele narkootikume edasi ei anna.<\/p>\n Peame l\u00f5petama selle, et s\u00f5ltuvush\u00e4irega inimesed saavad vajaliku abi asemel hoopis karistada. Sellise l\u00e4henemisega ei saa inimesed s\u00f5ltuvustest v\u00f5itu. Kes aga teistele inimestele narkootikume edasi annab v\u00f5i m\u00fc\u00fcb, peab saama teiste elu ja tervise ja elusaatuse ohtu seadmise eest karmilt karistatud.<\/p>\n Abi karistamise asemel<\/p>\n Nendest v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvalt olen saatnud koosk\u00f5lastusringile karistusseadustiku muudatused.<\/p>\n Narkootikumide tarbimise ja levitamisega seotud karistused peavad olema koosk\u00f5las narkokuritegude ohtlikkusega. See t\u00e4hendab rangemat l\u00e4henemist narkokurjategijatele, kes teenivad uimastite m\u00fc\u00fcgist raha ning ohustavad inimeste tervist.<\/p>\n “Arutluseks esitatud ettepaneku j\u00e4rgi s\u00f5ltuks karistusm\u00e4\u00e4rad sellest, millisel eesm\u00e4rgil inimene seda ainet omas ehk teisis\u00f5nu teo ohtlikkusest.”<\/p>\n Praegu m\u00e4\u00e4ratakse ainu\u00fcksi aine omamise eest suures koguses \u2013 n\u00e4iteks v\u00e4hemalt 0,65 g puhast kokaiini \u2013 karistuseks \u00fcks kuni k\u00fcmme aastat vangistust. Arutluseks esitatud ettepaneku j\u00e4rgi s\u00f5ltuks karistusm\u00e4\u00e4rad sellest, millisel eesm\u00e4rgil inimene seda ainet omas ehk teisis\u00f5nu teo ohtlikkusest. Seega v\u00e4heneb nende inimeste karistamine, kes piirduvad enda tervise rikkumisega ja suureneb nende v\u00f5imalus s\u00f5ltuvusest v\u00e4ljuda.<\/p>\n Oluline on m\u00e4rkida, et lisaks \u00f5iglusele (iseenda kahjustamist ei karistata) toetuvad pakutavad lahendused teadusandmetele. Maailma Terviseorganisatsiooni ning Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) kogutud andmed t\u00f5endavad, et karistuspoliitika rangus ei v\u00e4henda ega heiduta narkootikumide tarvitamist. Ei pane ka karistuste leevendamine inimesi uimasteid rohkem tarvitama.<\/p>\n Oleme \u00f5ppinud Eestiga sarnaste uimastiprobleemidega Portugali, Hollandi ja Hispaania kogemustest, et karistusm\u00e4\u00e4rade leevendamine v\u00f5imaldab enda tarbeks narkootikume omavate inimeste puhul kasutada nii s\u00fc\u00fcteomenetlust kui ka m\u00f5istetavat karistust t\u00f5uketegurina, mis suunab inimesi ainete tarvitamisest loobuma. R\u00f5hutan \u00fcle, et karistuse leevendamisest r\u00e4\u00e4gime \u00fcksnes inimeste puhul, kes teistele narkootikume ei anna ega m\u00fc\u00fc.<\/p>\n K\u00f5ik narkootikumid j\u00e4\u00e4vad keelatuks<\/p>\n Me ei muuda \u00fchegi ettepanekuga mitte ainsama uimasti kasutamist lubatavaks. K\u00fcll aga lahendame elulise probleemi, mis on Eesti inimesteni j\u00f5udnud “keemikute” nobedatest n\u00e4ppudest: liikvel on \u00fcha uued ja uued ained, mis on sageli nii kanged, et juba \u00fche doosi eest v\u00f5ib saada vanglakaristuse.<\/p>\n Uutele ainetele kiiremini reageerimiseks muudeti aasta tagasi narkootiliste ja ps\u00fchhotroopsete ainete ning nende l\u00e4hteainete seadust. Seega kui kohtuekspertiis on tunnistanud aine narkootilise ja ps\u00fchhotroopse ainega sarnanevaks, v\u00f5ib selle kuni aastaks riigi k\u00e4tte hoiule j\u00e4tta. Juhul kui uut ps\u00fchhoaktiivset ainet ei ole \u00fche aasta jooksul narkootiliste ja ps\u00fchhotroopsete ainete nimekirja kantud, tagastatakse aine selleks \u00f5igustatud isikule. Vastasel juhul aine h\u00e4vitatakse. Ka see on n\u00e4ide vajalikest muutustest, millega reageerida kiiresti \u00fcha uutele uimastitele.<\/p>\n Justiits- ja digiministeerium vastutab karistuspoliitika eest. K\u00fcll aga n\u00e4en, et t\u00f5eliselt edukate tulemuste saavutamiseks tuleb turgutada ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuste poolt, eriti lastele ja noortele. On \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et k\u00f5igi, aga eriti laste ja noorte pereliikmed ja l\u00e4hedased julgeksid p\u00f6\u00f6rduda abi saamiseks karistust kartmata ja sotsiaal- ning tervishoiuteenuste abil vajalik abi ka saadakse.<\/p>\n Meie pakkumine karistuste muutmiseks ei ole kivisse raiutud. Vastupidi, ootame kogu \u00fchiskonda kaasa r\u00e4\u00e4kima ja jagama oma tunnetust selle kohta, millises suunas peaks edasi liikuma narkokuritegude karistamisega. Eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsusega saavad huvilised tutvuda eeln\u00f5ude infos\u00fcsteemis. Kutsume k\u00f5iki \u00fcles oma ettepanekuid ning t\u00e4helepanekuid jagama, et l\u00f5puks peegeldaksid riigikogus vastu v\u00f5etavad seaduses\u00e4tted \u00fchiskonna tegelikke ootusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peame l\u00f5petama selle, et s\u00f5ltuvush\u00e4irega inimesed saavad vajaliku abi asemel hoopis karistada. Kes aga teistele inimestele narkootikume edasi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83202,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5209,41377,28,29,2860,2921,16103,40164,3638,19,25,23,24,3639,41378,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83201","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-justiits-ja-digiministeerium","19":"tag-karistuspoliitika","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-liisa-pakosta","23":"tag-narkoari","24":"tag-narkokuritegevus","25":"tag-narkokuriteod","26":"tag-narkootikumid","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uimastid","32":"tag-uimastidiiler","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115881180159676943","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83201"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83201\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83202"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}