K\u00e4rmelt langeb h\u00e4marus siin maailma piiril, Reini kaldal. \u00dcks torssis poiss on visanud oma sandaalid j\u00f5kke ning vaatab neid allavoolu hulpimas. Poissi otsima saadetud leegion\u00e4r sumab vette, toob sandaalid ja asetab need aupaklikus kauguses poisi ette. See poiss on keiser Germanicuse poeg, Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, keda tillukeste s\u00f5durisandaalide ehk\u00a0caligae\u00a0j\u00e4rgi Caligulaks h\u00fc\u00fctakse. Poiss vihkab seda nime.<\/p>\n
Poiss ei tea veel, et temast saab keiser, keda ajalugu m\u00e4letab kui k\u00f5ige j\u00f5ledamat inimlooma, kes kunagi Roomat on valitsenud. Ja leegion\u00e4r ei tea veel, et ta teenib osava s\u00f5durina oda\u00a0pilum’i j\u00e4rgi nime Pilatus ning et temast saab \u00fche kauge provintsi prefekt ning et kohalike preestrite ja n\u00f5idade omavahelise kisklemise t\u00f5ttu l\u00e4heb ta ajalukku mehena, kes lasi ristile l\u00fc\u00fca Inimese Poja.<\/p>\n
Ajalugu ja jutustus.\u00a0Kas selline kohtumine Reini kaldal kunagi ka aset leidis? Ilmselt mitte. Kindlasti mitte. Kirjaniku m\u00f5ttem\u00e4ng, tagantj\u00e4rele pilk. T\u00f5tt on selles sama palju kui enam-v\u00e4hem k\u00f5iges, mida Caligula kohta teame. Gaius Caesar \u2013 tema on iselugu. Ajaloo on jutustanud patriitsid, kellel oli p\u00f5hjust Caligulat karta, ja Suetonius on need anekdoodid 80 aastat p\u00e4rast Caligula surma raamatus “Tseesarite elust” (“De Vitae Caesarum”) kirja pannud. Pleebsile oli Caligula isegi ehk s\u00fcmpaatne: korraldas m\u00e4nge, kasutas igat v\u00f5imalust, et avalikult ennastt\u00e4is patriitse alandada, alandas k\u00e4ibemaksu ja oli \u00fcldse ekstra\u00advagantne mees, ratsutas hobusel \u00fcle Napoli lahe.<\/p>\n
Keegi ei s\u00fcnni k\u00f5lvatuks, paranoiliseks t\u00fcranniks. Lisaks m\u00f5nele geneetilisele soodumusele on vajalik keskkonna ja kasvatuse m\u00f5ju. Pole kindel, kas keiser Tiberius lasi Gaiuse isa Germanicuse m\u00fcrgitada, kuna pelgas oma populaarse n\u00f5o m\u00f5ju armees ja riigis, nagu kirjutab Tacitus. Aga kindel on, et m\u00fcrgitamises s\u00fc\u00fcdistatud Gnaeus Piso tappis ennast m\u00f5ni p\u00e4ev enne kohtuprotsessi ning noor Gaius j\u00e4i koos ema Agrippina, kolme \u00f5e ja kahe vennaga palee ja keiser Tiberiuse vastu.<\/p>\n
Tiberius lasi Gaiuse tuua Capri saarele, kus keiser senati vanden\u00f5usid peljates redutas. Ja kus tegelikult juhtus k\u00f5ik seesama k\u00f5lvatus ja julmus, milles hiljem on s\u00fc\u00fcdistatud Caligulat. Igas nurgas sobinguid n\u00e4gev, maniakaalselt kahtlustav Tiberius h\u00e4vitas Gaiuse perekonna. Agrippinat peksti, kuni ta kaotas n\u00e4gemise, ja n\u00e4lgis surnuks. Gaiuse m\u00f5lemad vennad tapeti. Poiss j\u00e4i j\u00e4lle \u00fcksi, sedapuhku koos kolme \u00f5ega maailma k\u00f5ige v\u00f5imsama mehe vastu. Ent ka Tiberius pidi surema ja 24aastasest noorest mehest, legendaarse Germanicuse pojast, saab m\u00f5ni aasta p\u00e4rast Jeesuse surma esimene mees riigis,\u00a0princeps. Teda m\u00e4letab ja tema isa austab armee, ning see on k\u00fcll midagi, mis alles \u00fcsna noores, m\u00f5ni p\u00f5lvkond vanas Rooma keisririigis m\u00e4\u00e4rab sinu saatuse. H\u00e4da on ehk ainult selles, et uus keiser tuleb suguv\u00f5sast, mitte lahinguv\u00e4ljalt. Gaius Caesar, Caligula saab valitseda sama kaua, kui selle teksti ilmumise ajaks on kestnud s\u00f5da Ukrainas, kolm aastat ja k\u00fcmme kuud, enne kui ta tapetakse.<\/p>\n
Keiser ei v\u00f5inud usaldada kedagi, ei orje ega patriitse, teenijaid ega \u00f5ukonda. Kes lipitses k\u00f5ige enam, oli t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5ne salan\u00f5u osaline ja v\u00e4\u00e4riski \u00e4rakoristamist. Inimese elu ei maksnud toonases \u00f5ukonnas m\u00fcntigi, mille peale tseesari n\u00e4gu oli pressitud. M\u00f5nev\u00f5rra v\u00f5is usaldada orje, sest nemad ei saanud pretendeerida troonile, ja samav\u00f5rra tuli olla umbusklik oma sugulaste suhtes, kuna neil oli s\u00e4\u00e4rane v\u00f5imalus olemas. Tiberiusega Capril veedetud aastad kujundasid Caligulast samamoodi neurootilise ja julma inimese, kellel polnud illusioone ei oma staatuse ega elu p\u00fcsivuse osas.<\/p>\n
Seneca, Gaiuse kaasaegne, on m\u00f5nev\u00f5rra asjalikum kui Suetonius, kirjeldab Gaiust kui koletist, kuid teeb seda filosoofilises v\u00f5tmes ja usutavalt. Stoik Seneca ei saa lubada endale anekdootide \u00fcmberjutustamist, see ei ole tema v\u00e4\u00e4riline. Seneca kirjeldab ka Gaiuse \u00f5e Julia Drusilla surma, mille j\u00e4rel Gaius oma lohutamatus leinas haihtus paleest. J\u00e4llegi miski, mis valitsejale ei sobi. Valitseja j\u00e4\u00e4b kannatuses meelekindlaks ja korraldab kohased matused. Sellega algab Camus’ n\u00e4idend: leina m\u00e4rgiks oma juuksed ja habeme pikaks kasvatanud Caligula p\u00f6\u00f6rdub paleesse tagasi.<\/p>\n
Filosoofi n\u00e4idend.\u00a0Lavastaja Hendrik Toompere sen \u00fctleb kavalehel \u00f5igusega, et filosoofide, sealhulgas Camus’ tekst, sageli esitab ideid, mitte ei n\u00e4ita neid tegevuse kaudu. Eriti esimese vaatuse tekst on kistud, tegelased annavad repliikides lihtsalt taustainfot. Sellest peab aru saama ning n\u00e4itlejad tulevad \u00fclesandega etteantut arvestades toime nii, et k\u00f5rva ei piina. Tegelikult isegi suure\u00adp\u00e4raselt: kui tahad teada saada, siis saad, aga kui juba tead v\u00f5i ei huvita, siis lased k\u00f5rvust m\u00f6\u00f6da. Camus’ n\u00e4idend ja ka Eesti Draamateatri lavastus kordab neidsamu kli\u0161eesid, mille paari aastatuhande jooksul on savist t\u00f5eks vorminud lugematud ajaloolased ning need, kes on end ajaloolasena n\u00e4idata tahtnud. Ja t\u00f5si on ka, et Camus ei ole n\u00e4idendisse soovinudki panna ajaloolisi t\u00f5desid, vaid kirjutab lahti oma filosoofiat.<\/p>\n
Nii Senecal kui ka Camus’l on Caligula puhul tegu filosoofilise vahendiga, mille abil esitada omi ideid. Senecal pole k\u00fcll tervikteksti Caligula kohta, see oleks talle maksnud elu, kuid siin-seal ta Caligulat mainib ja kirjeldab. Tema Caligula on emotsioonide ohver, n\u00f5rk inimene, kes ei suuda ennast kontrollida ning pakub oma isikuga ainest stoitsistliku filosoofia v\u00e4ljavalgustamiseks. Caligula on k\u00f5ik see, mida \u00fcks stoik ei ole. Seneca Caligula on ratsionaalses maailmas irratsionaalne, Camus’ Caligula seevastu irratsionaalses maailmas ratsionaalne.<\/p>\n
Camus n\u00e4eb keisrit kui inimest, kes taipab, et tema vabadus on t\u00e4ielik, ainult surm on kindel \u2013 kusagil universumis pole kirjas universaalseid reegleid ega k\u00e4itumisnorme. Caligula sobib Camus’le seet\u00f5ttu, et keisri v\u00f5imuses on viia see vabadus absoluuti. Caligula k\u00e4itub t\u00e4henduse, m\u00f5tteta elus ja maailmas loogiliselt, otsides vabaduse j\u00e4neseuru p\u00f5hja. Caligula on \u00f5igustatult nihilistlik, tema \u00fcmber on \u00f6\u00f6rdajate j\u00f5uk, kes iga tema kapriisiga kaasa jooksevad. Caligula on vaba, nemad aheldatud eelk\u00f5ige oma loomuse t\u00f5ttu. On huvitav j\u00e4lgida, mismoodi T\u00f5nis Niinemets m\u00e4ngib, liikudes Seneca-Camus’, ajuvabaduse ja halastamatu m\u00f5istuslikkuse teljel. Kord on ta loogiline ja selgepilguline, siis andub t\u00e4ielikult emotsioonile. Niinemetsa rolli sisemine d\u00fcnaamika on oluline aga n\u00e4idendi tegeliku peategelase Scipio t\u00f5ttu, kellele Niinemetsa m\u00e4ngu \u00fcks v\u00f5i teine laad heidab \u00fcht v\u00f5i teist laadi valgust.<\/p>\n
Scipio ja Juudamaa prefekt.\u00a0Camus ei taha ju n\u00e4idata ajaloolist keisrit, isegi mitte Caligulat kui ideed, vaid Scipiot, kunstnikku, m\u00e4ssajat, kes j\u00e4\u00e4b sotsiaalsete normide ja olude ees kindlaks sellele\u00adsamale vabadusele, mida kogeb Caligula. Caligula v\u00f5ib olla keiser ja jumal, v\u00e4gev mees, aga oma t\u00fcrannias on ta s\u00fcsteemi osa. Camus tahab, et Scipio tapaks Caligula, sest see on n\u00e4idendi ideelise koe seisukohalt oluline, mingit Scipiot pole kunagi teadaolevalt elanud. Karmo Nigula roll on v\u00f5imas. Algul vaatad, et mis see Nigula teeb, nigu ei teegi midagi, veidi plass, aga n\u00f5nda kuidas Niinemets oma Caligula lahti rullib, avaneb ka Nigula rolli filosoofiline v\u00f5i metaf\u00fc\u00fcsiline kongeniaalsus. Ainult kunstnik, kes elu kogu m\u00f5ttetuses p\u00fc\u00fcab seda siiski m\u00f5testada, anda t\u00e4hendusi, on t\u00f5eliselt suver\u00e4\u00e4nne, ainult tema v\u00f5ib tappa Caligula.<\/p>\n
Just Nigula rolli puhul meenus mulle kunagine uljas m\u00f5ttem\u00e4ng Caligula ja Pontius Pilatuse kohtumisest. Otse potist v\u00f5etud krellide v\u00e4rvidega ajalugu \u00fcmber maalides: kui Pontius Pilatus oleks Germanicuse surma j\u00e4rel kihutanud \u00fcles v\u00e4eosad ja l\u00e4inud \u00fcle oma Rubico, milline keiser ta olnud oleks? S\u00f5dur v\u00f5i poliitik? V\u00f5i kui Tiberius oleks pagendanud alles paarik\u00fcmneaastase Caligula Juudamaa prefektiks, lootes, et seal poisile \u00fchel v\u00f5i teisel kombel ots peale tehakse, kas prefekt Caligula oleks tolle n\u00f5ia, tolle m\u00e4ssaja Jehoshua ristile m\u00f5istnud?<\/p>\n
Millegip\u00e4rast ma ikka kahtlen selles, kahtlen ka Camus’ n\u00e4idendi kontekstis ja Nigula rollile m\u00f5eldes. Scipio on laetud kuju ning kas teadlikult v\u00f5i mitte kasutab Nigula oma ainest s\u00e4\u00e4stlikult, pigem laseb aimata, kui \u00fctleb valjult v\u00e4lja. Tema sisu on alltekstis, poosis, vaikimises, pilgus, tema Scipio pole vastandus, vaid alternatiiv: \u00fche kaudu on patt maailma tulnud, \u00fche l\u00e4bi saab k\u00f5igile \u00f5igeksm\u00f5istmine elus, nagu kirjutab Paulus roomlastele. Sama meelekindlusega, millega lavastuses Scipio seisab Caligula ees, seisab mu kujutluses Jehoshua \u00fchel p\u00e4ikest vinetaval varahommikul Kaisarea palees prefekt Caligula ees.<\/p>\n
M\u00e4ssu t\u00fchisus.\u00a0Scipio eristub teistest vanden\u00f5ulastest, sest nii saab luua kolmnurga Scipio-Caligula-Chaerea, mis aitab Camus’ m\u00f5tet kinnistada. Cassius Chaerea, keda m\u00e4ngib Gert Raudsep, oligi ihukaardiv\u00e4e, pretoriaanide tribuun ning vanden\u00f5u aju. Aga k\u00f5ik l\u00e4heb pikemas perspektiivis l\u00f6rri. Vanden\u00f5ulased tapavad Caligula. Olgu. Nad panevad v\u00f5imule naiivse, kergesti manipuleeritava, ohutu, kuid seejuures targa Claudiuse. Too aga osutub ettearvamatuks, hirmu korral halastamatuks meheks.<\/p>\n
Claudius v\u00f5tab oma neljandaks naiseks Caligula \u00f5e Julia Agrippina, kes s\u00fcnnitab neile poja Nero. Jah, selle Nero. Siis Agrippina ilmselt m\u00fcrgitab Claudiuse, et Nero troonile panna. \u00dcks pere, samad v\u00f5tted. Chaerea aga hukatakse \u00fcsna kohe p\u00e4rast atentaati, sest kes kord vanden\u00f5ulane, see alati vanden\u00f5ulane, ja v\u00f5ib sepitseda ka uue keisri vastu. Camus joonib Chaerea tegelasega justkui alla: s\u00fcsteemi ei saa muuta s\u00fcsteemi vahenditega, sest mis muud atentaat on kui lihtsalt Caligula meetodite j\u00e4tkamine moraalseks jutustatud viisil.<\/p>\n
Ka Raudsepa rollis on see ajalooline traagika ja filosoofiline ambivalents olemas: kord ta k\u00f5hkleb, siis on enesekindel. Ta kord justkui p\u00f5lgab \u00f5ukonda, siis taipab, et saab nad veenda endaga koos tegutsema. Oma portfelli ja \u00fclikonnaga m\u00f5jub Raudsep nostalgiliselt, justkui kannustakski teda soov Brutuse kombel tappa t\u00fcrann ja taastada vabariik, nagu m\u00f5ned XIX sajandi romantilisev\u00f5itu ajaloolased seda uskuda on tahtnud. Ent ei Camus’ ega Raudsepa Chaerea pole idealist, ta ainult p\u00fc\u00fcdleb ideaali poole, mingisugusegi ideaali poole, et p\u00e4\u00e4seda Caligula n\u00e4ilisest nihilismist.\u00a0Sic semper tyrannis\u00a0on sellele mehele v\u00f5\u00f5ras keel. Raudsep m\u00e4ngib Chaeread, kes pole vapper t\u00fcrannitapja, vaid elu m\u00f5ttetuse, t\u00fchjuse ees surmani hirmunud mees, kes haarab \u00fcksk\u00f5ik millest, kas v\u00f5i ideaalist, et absurdist p\u00e4\u00e4seda. Tema ongi Caligula metaf\u00fc\u00fcsilise m\u00e4ssu sihtm\u00e4rk, teda panebki Caligula proovile.<\/p>\n
Camus’ n\u00e4idendi esimestes visandites 1930. aastate teisel poolel on Caligula tapmine t\u00f5esti poliitiline tegu. N\u00e4idendi viimases versioonis \u2013 vahepeal on kukkunud kokku kujutlus koost\u00f6\u00f6altist Hitlerist, alanud on maailmas\u00f5da ja Camus on kirjutanud “Sisyphose m\u00fc\u00fcdi” \u2013 on Caligula surm muutunud metaf\u00fc\u00fcsiliseks teoks. Raudsep laseb paista nii \u00fcht kui ka teist Chaeread ja on sellisena mitme\u00adplaaniline kuju. Peale j\u00e4\u00e4b aga metaf\u00fc\u00fcsika, mitte poliitika. Scipio on humanist, Chaerea k\u00f5hklev m\u00f5rvar, Caligula m\u00f5ttetuse absoluutsus. Kunstnik on t\u00f5eline m\u00e4ssaja, t\u00f5eline vanden\u00f5ulane. Chaerea k\u00fcll astub vastu absurdile, kuid teeb seda hirmunult nagu portfelli vastu rinda suruv intellektuaal 1940. aasta juunis \u00fches Tallinna kohvikus. Raudsepa Chaerea on m\u00e4ssaja, sest m\u00e4ss on l\u00fchike, m\u00e4ss on vastus hetkeolukorrale, Nigula Scipio aga revolutsion\u00e4\u00e4r, sest revolutsioon l\u00e4htub ideest.<\/p>\n
Eesti Draamateatri lavastus pole aktuaalne mitte seet\u00f5ttu, et Trump v\u00f5i Putin kuidagi eriliselt Caligulat meenutaks. Vastupidi: patriitsid on need, kes emma-kumma riigis rikastuvad ja pleebsil on k\u00fclm. Pigem meenutab maailm aina enam Pontius Pilatuse aegset Juudamaad. P\u00e4evad t\u00e4is ebakindlust. Midagi ei juhtu, ja juhtub, ja tundub, et mingid suured ajaloolised protsessid on k\u00e4ima l\u00e4inud, mille vastu mina ega sina kuidagi ei saa, ja mis kirjutatakse m\u00f5istetavaks alles eelolevate sajandite evangeeliumides.<\/p>\n
Kas atentaat Putinile muudaks midagi? Sama v\u00e4he kui atentaat Caligulale. Kui kunstnik r\u00fcndab kehtivat korda, seab kahtluse alla moraalinorme, s\u00fc\u00fcdistavad teda elavad: see ei sobi, nii ei tohi, j\u00e4\u00e4 oma liistude juurde. Kui kunstnik on tagasihoidlikult vait, s\u00fc\u00fcdistavad teda j\u00e4reltulevad p\u00f5lved: ta n\u00e4gi, mis toimub, ja vaikis, ei hakanud vastu. Foucault s\u00fc\u00fcdistas Camus’d ennastki, et tolle filosoofia on lihtsalt\u00a0humanisme mou, “l\u00f5tv humanism”. Ainus t\u00f5eline vastuhakuvorm saabki seega olla kunst. Ka \u00fcks sahtlip\u00f5hja kirjutatud luuletus \u00fctleb, et sa oled \u00fcle, oled v\u00e4gevam kui aeg, millesse elama oled sattunud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4rmelt langeb h\u00e4marus siin maailma piiril, Reini kaldal. \u00dcks torssis poiss on visanud oma sandaalid j\u00f5kke ning vaatab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83229,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37045,186,37,33,1367,35,34,36,31,32,21,10544,28,29,19,25,1278,177,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83228","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-caligula","11":"tag-draamateater","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-draamateater","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-hendrik-toompere","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-sirp","27":"tag-teater","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115881309845639230","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83228","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83228"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83228\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83229"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83228"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83228"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83228"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}