T\u00e4nap\u00e4eval nakatub beetaherpesviirusega elu jooksul hinnanguliselt 90 protsenti inimestest. Enamasti juhtub see juba esimese kahe eluaasta jooksul, p\u00f5hjustades imikutel roseooli ehk kolmep\u00e4evapalavikku. Eriliseks teeb haigustekitaja selle v\u00f5ime peita end peremeesorganismi genoomi. Enamasti piirdub see l\u00f5iming vaid keharakkudega. Umbes \u00fchel protsendil elanikkonnast on viirus tunginud aga iduteedesse ehk sugurakkude kromosoomidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsa nakkusega, vaid p\u00e4riliku vormiga, mis kandub edasi nagu iga teine geen.<\/p>\n
Viiruse p\u00e4rilik vorm on seel\u00e4bi olemas tema iga j\u00e4rglase keharakus, mis suurendab v\u00f5imalust, et see leitakse \u00fcles ka vanas DNA-s. Tartu \u00dclikooli teadlased kaardistasid n\u00fc\u00fcd \u00fcheskoos v\u00e4liskolleegidega esmakordselt beetaherpesviiruste integreerumist inimkromosoomidesse pikema ajaperioodi v\u00e4ltel. “T\u00e4nu sellele teame n\u00fc\u00fcd, et need viirused pole inimesi mitte ainult tuhandeid aastaid saatnud, vaid meiega selle pika aja jooksul genoomi tasandil koos arenenud,” selgitas Tartu \u00dclikooli arheogenoomika professor ja uuringu \u00fcks juhtidest Kristiina Tambets.<\/p>\n
Kokku anal\u00fc\u00fcsis t\u00f6\u00f6r\u00fchm ligi 4000 vana DNA proovi Euroopa arheoloogilistest leiukohtadest. Beetaherpesviiruse (HHV-6) genoom suudeti tuvastada vaid 11 inimese genoomis. Tambets selgitas, et teadlased ei kogu ega genereeri sellistel puhkudel viiruste otsimiseks uusi andmeid, vaid vaatavad l\u00e4bi eelnevalt muul otstarbel loodud suuri andmekogusid. Nii ka seekord. “Protsentuaalselt v\u00f5ib tunduda viirust sisaldavate proovide arv v\u00e4iksena, aga on erakordne, et suudame sellest materjalist viiruse kinni p\u00fc\u00fcda, isegi kui sellele v\u00f5imalusele v\u00f5ib-olla algselt ei m\u00f5eldudki,” s\u00f5nas Tambets.<\/p>\n
Parema v\u00f5rdlusmomendi loomiseks soovitas professor m\u00f5elda klassikalistele \u00fcrikutele. “\u00dcldiselt on igasuguste viiruste, haiguspuhangute ja epideemiate kohta ajalooallikates sageli umbm\u00e4\u00e4rased kirjeldused. Isegi palju uuritud katku puhul on arheoloogide s\u00f5nul Eesti kirjalikes allikates kindlad t\u00f5endid vaid kahe matmispaiga kohta, et see haigus seal meil t\u00f5esti oli,” m\u00e4rkis Tambets.<\/p>\n
Beetaherpesviiruste puhul algas enne hiljuti avaldatud t\u00f6\u00f6d aga andmestik 1980. aastatest, mil HHV-6 viirus avastati, isegi kui haigust ennast, mida see p\u00f5hjustab, oli kirjeldatud juba varem. Tambets nentis, et evolutsioonilises vaates on tegu \u00fche silmapilguga. “Vana DNA andmed v\u00f5imaldavad meil vastata k\u00fcsimustele, millele kaasaegsete proovidega vastata ei saa. Saame panna n-\u00f6 ajatempli viiruse olemasolule, t\u00fcvede arvule ja levikule,” lisas professor.<\/p>\n
V\u00e4hemalt Euroopas elanud inimeste kohta julgeb t\u00f6\u00f6r\u00fchm tulemuste p\u00f5hjal \u00f6elda, et m\u00f5ned integratsioonid toimusid v\u00e4ga ammu ning kandusid p\u00f5lvkondade kaupa edasi rauaajast saadik ehk v\u00e4hemalt 2500 aastat. \u00dcks kahest viiruseliigist (HHV\u20116A) paistab olevat selle aja jooksul kaotanud v\u00f5ime integreeruda inimese DNA-sse p\u00e4riliku vormina.<\/p>\n
Uuring l\u00fckkas taas \u00fcmber ka eelarvamuse, et viirused levisid vanasti vaid tihedalt asustatud p\u00f5lluharijate k\u00fclades. Venemaal Komi Vabariigis asuvast Ezholi matmispaigast leitud k\u00fctt-korilase luustikust tuvastati samuti p\u00e4rilik herpesviirus.<\/p>\n
Tambetsi s\u00f5nul laiendab see arusaama haiguste ajaloost: “P\u00f5lluharimisega kaasneb tavaliselt haiguste suurem kontsentratsioon. Otsustasime arheoloogidega selle leiu sisse kirjutada just selleks, et n\u00e4idata, kuidas samasugused haigused levisid tegelikult ka mujal, mitte vaid p\u00f5lluharijate seas,” lisas professor.<\/p>\n
Eesti erip\u00e4rad<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsis tuvastatud viirusekandjatest p\u00e4rinesid kolm Eesti aladelt, keskaegse elanikkonna hulgast. Saaremaa luustikest \u2013 Karja kalmistult p\u00e4rit mehelt ja Valjala kirikaiast leitud naiselt \u2013 leiti viiruset\u00fc\u00fcp HHV-6A.<\/p>\n
Rohkem t\u00e4helepanu p\u00e4lvis Ida-Virumaalt Kukruse kalmistult leitud imiku luustik, kellel tuvastati viiruset\u00fc\u00fcp HHV-6B. Erinevalt Saaremaa t\u00e4iskasvanutest, kelle puhul oli viirus uinunud olekus igas keharakus, viitasid Kukruse imiku s\u00e4ilmed aktiivsele nakkusele. Arheogeneetikas on taolised leiud haruldased, sest tavaliselt lagunevad veres ringlevad viirused v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n
Laps oli surres 10,5\u201318 kuu vanune. “Kukruse koljuluu oli meile mitut pidi kohutavalt huvitav. Ta oli vanuse poolest t\u00e4pselt see sihtgrupp, kellelt teoreetiliselt v\u00f5iks seda viirust leida, sest nii vanalt inimesed populatsioonis sellesse tavaliselt nakatuvad,” kinnitas Tambets.<\/p>\n
Kuigi leiud katsid enam kui 2500 aasta pikkust perioodi, 8.\u20136. sajand eKr kuni 14. sajand pKr, ja laia geograafilist ala \u00fcle Euroopa, r\u00f5hutas Tambets, et uurimisainest j\u00e4tkub ka edaspidiseks. “Eestis hakkasime vana DNA projektidega algust tehes tegelikult pihta meie alade asustusloo k\u00f5ige s\u00fcgavamatest kihtidest. Eesti keskaja populatsiooni geneetilist tausta k\u00e4sitlev t\u00f6\u00f6 on praegu valmimas,” kirjeldas professor<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks soovib t\u00f6\u00f6r\u00fchm uurida p\u00f5hjalikumalt hilisrauaaegset populatsiooni, et nihutada andmetega kaetud perioodi keskajale l\u00e4hemale. “Teine ajaj\u00e4rk, millega tahaksime t\u00f6\u00f6tama hakata, on varauusaeg, kust materjali ja ajalooallikaid mitmetele p\u00f5nevatele k\u00fcsimustele vastamiseks on t\u00f5esti palju,” lisas Tambets.<\/p>\n
P\u00f5imides omavahel muu hulgas arheoloogiat, luuteadust, geneetikat ja \u00fcha enam ka proteoomikat, saab paigutada Eesti aladel toimunu laiemasse konteksti. “On v\u00e4ga oluline teada kohalikku ajalugu ning selle kaudu oma andmetega panustada kogu Euroopa ajaloo tundmisse,” r\u00f5hutas Tambets.<\/p>\n
Samuti l\u00e4heb tarvis t\u00e4iendavaid uuringuid, et v\u00e4lja selgitada, kuidas m\u00f5jutasid ja m\u00f5jutavad beetaherpesviiruste integreerunud elemendid inimeste genoomi ja selle kaudu nende tervist. Teaduskirjanduses on nakkust seostatud paljude erinevate haiguslike seisunditega, sealhulgas naiste viljatuse, s\u00fcdamelihase p\u00f5letiku, hulgiskleroosi ja preeklampsiaga. Paljudel juhtudel on samas ebaselge, kas viirus on nende haiguste otsene p\u00f5hjustaja v\u00f5i esineb nendega lihtsalt koos.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi tulemustest kirjutavad Kristiina Tambets, Meriam Guellil (Viini \u00dclikool), kes oli\u00a0 \u00fcks iidsete patogeenide uurimise algatajatest Tartus, ning rida Eesti geneetikuid ja arheolooge ajakirjas Science Advances<\/a>. Viirusi puudutavad uuringud aitavad m\u00f5ista paremini Eesti ajalugu ja siinsete elanike kujunemislugu, mida harutatakse lahti tippkeskuses “Eesti juured<\/a>“. Geneetilised t\u00f6\u00f6riistad v\u00f5imaldavad seostada omavahel arheoloogilised leiud ja iidse DNA, mis annab aimu, millega meie esivanemad rinda pistsid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eval nakatub beetaherpesviirusega elu jooksul hinnanguliselt 90 protsenti inimestest. Enamasti juhtub see juba esimese kahe eluaasta jooksul, p\u00f5hjustades…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83239,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[41392,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,41393,11352,28,29,41391,19,25,2424,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83238","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-beetaherpesviirus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hhv-6","20":"tag-kristiina-tambets","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-meriam-guellili","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tartu-ulikool","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115881353118772117","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83238","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83238"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83238\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83239"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83238"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83238"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83238"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}