“Raske aeg oli see, kui mu ema ja isa lahutasid, just moraalses m\u00f5ttes raske. Siis m\u00f5tlesin k\u00fcll, et mina kunagi oma lastele sellist asja teha ei taha,” m\u00f5tiskles Mikk J\u00fcrjensi isa Erik J\u00fcrjens. “Kui hakkasin \u00f5ppima \u00fclikoolis, siis see teema kaugenes, aga me tulime emaga sellest l\u00e4bi.”<\/p>\n
P\u00e4rast lahutust kontakt isaga Eriku s\u00f5nul kahjuks katkes.<\/p>\n
N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4es sattus Erik Valgevenesse ja maav\u00e4gedesse. “Seal oli seersantide kool, need neli kuud seal olid v\u00e4ga r\u00e4ngad,” meenutas Erik. “Iseenda eest seismine oli asi, mille sa lihtsalt pidid \u00e4ra \u00f5ppima.”<\/p>\n
Mikk s\u00fcndis siis, kui isa Erik ja ema Maire olid veel \u00fcli\u00f5pilased ning elasid \u00fchikas. Neli aastat hiljem s\u00fcndis Miku vend Sander.<\/p>\n
Suguv\u00f5sas on pikaealisuse geen<\/p>\n
Miku s\u00f5nul on nende suguv\u00f5sas sees pikaealisuse geen. “Olen n\u00e4inud oma vanavanavanemaid, kes on v\u00e4ga hea tervisega elanud k\u00f5rge eani. See on ikka uskumatu, vaatamata k\u00f5ikidele raskustele olla niiv\u00f5rd positiivsed ja aktiivsed. Papa suri 101-aastaselt ja mamma oli siis veel t\u00e4iesti k\u00f5bus, k\u00fcttis ahju, aga ta tahtis papale j\u00e4rgi minna ja l\u00e4kski \u00f5ige varsti,” meenutas Mikk.<\/p>\n
“Vanaisa oli nii terava m\u00f5istusega, et veel k\u00f5rges eas r\u00e4\u00e4kis ta kuup\u00e4evadega, millal miski toimus,” nentis Erik.<\/p>\n
Lasteaias sai Mikk kasvatajatega nii h\u00e4sti l\u00e4bi, et ei pidanud lasteaias kunagi l\u00f5unaund magama ja istus samal ajal \u00f5petajatega nende toas ja r\u00e4\u00e4kis juttu.<\/p>\n
\u00dcleminek lasteaiast kooli l\u00e4ks v\u00e4ga raskelt<\/p>\n
“Kooliminekul l\u00e4ks midagi nihu, esimesse klassi minek oli v\u00e4ga raske. Kuigi ma ei olnud p\u00e4tipoiss, olin pigem korralik, \u00f5ppisin headele hinnetele, aga esimeses klassis saadud m\u00e4rkused on k\u00fcll uskumatud. Noaga koolis, k\u00f5nnib tundide ajal ringi, kivis\u00f5jas oleksime klassivennaga teineteist peaaegu surnuks visanud. T\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes oleks meid kindlasti koolist v\u00e4lja visatud. \u00dcleminek lasteaiast kooli l\u00e4ks v\u00e4ga raskelt, muidu oli koolis k\u00e4imine ja elu Raplas tol ajal eriline paradiis.”<\/p>\n
Miku s\u00f5nul olid Raplas kasvades tema kamraadideks muusik Sten-Olle Moldau, helilooja P\u00e4rt Uusberg, kitarrist Erko Laurimaa, animaator ja stsenarist Mikk M\u00e4gi ja paljud teised, kes kultuurimaastikul praegu teada ja tuntud tegijad. “Mina tundsin ennast selles seltskonnas algusest peale v\u00e4ga h\u00e4sti, mind inspireerisid mu s\u00f5brad. Mul oli v\u00e4ga vaba lapsep\u00f5lv. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma oskan sellist kasvatust pidada erakordseks.”<\/p>\n
“Me ei sekkunud oma laste ellu, ei kontrollinud p\u00e4evikut, meie jaoks oli k\u00f5ige t\u00e4htsam, et lapsed peavad saama k\u00e4ia, kus tahavad ja maailma n\u00e4ha. Kui vaja, s\u00f6\u00f6me kodus v\u00e4hem, aga raha taha midagi ei j\u00e4\u00e4,” meenutas Erik.<\/p>\n
Teismelise aastatel olid pinged isaga laes<\/p>\n
P\u00e4rast 18-aastaseks saamist l\u00e4ks pidu lahti, meenutas Mikk. “Aga mul on siiamaani vanematega v\u00e4ga avatud suhe. Isaga on mul olnud elu aeg ka v\u00e4ga hea suhe, aga teismelise aastatel ajal olid meie pinged laes. Hormoonid m\u00f6llasid, isa oli alati loll ja ema oli alati hea, ja nii oli paar aastat. “<\/p>\n
“Ema oli meie vahel mitu aastat filter,” t\u00f5des Erik.<\/p>\n
Mikk kirjeldas, et kui ta teismelisena tuli tagasi m\u00f5nest kooliteatrilaagrist v\u00f5i m\u00f5nelt festivalilt, tundus k\u00f5ik igap\u00e4evane eluolu tema jaoks m\u00f5ttetu, loll, ebavajalik ja k\u00f5ike seda m\u00f5ttetust kehastas Miku jaoks tol ajal tema isa.<\/p>\n
Selline \u00fchest maailmast teise minek oli Miku jaoks valuline aeg. “See on kahjuks kultuurivaldkonnas siiamaani, seda v\u00f5ib nimetada ka leinaks. Kui sa tuled n\u00e4iteks v\u00f5tteperioodilt v\u00f5i lavastuse proovidest koju, siis on v\u00e4ga raske argiellu tagasi tulla. Kodused kannatavadki, sest tagasitulek v\u00f5tab aega.”<\/p>\n
Mitu korda oma elus on tundnud, et ei taha n\u00e4itleja olla<\/p>\n
Eriku s\u00f5nul oli Mikk juba \u00fcsna noorena veendunud, et l\u00e4heb lavakasse \u00f5ppima. “Ma valmistusin selleks v\u00e4ga ette ka. Riinimanda koori l\u00e4ksin teisest klassist, ja seal tehti \u00f5htuti ka etendusi, oli v\u00e4ga oluline, kuidas sul seal l\u00e4heb. Seal see kirg laval olla t\u00e4rkas,” t\u00f5des Mikk. “Ma leidsin oma kutsumuse v\u00e4ga vara, aga lavakunstikooli l\u00f5pust saadik olen oma kutsumuses v\u00e4ga pendeldanud. Olen mitu korda tundnud, et ma ei taha olla n\u00e4itleja, siis ma j\u00e4lle olen endas leidnud n\u00e4itleja. See tunne algas natuke koolist.”<\/p>\n
Mida rohkem n\u00e4itlejamaailma sisse mindi, seda rohkem tundus see Mikule veidi ka pettumusena. “Need pettumused j\u00e4tsid mingi ebakindluse minusse ja hakkasin oma valikus kahtlema.”<\/p>\n
Mikk t\u00f5i v\u00e4lja, et n\u00e4itleja elukutse on ju paljuski ka juhus. “Kuhu ja kelle juurde sa m\u00e4ngima satud. Kellel veab ja kellel ei vea, ja miks veab. Minu kooli teekond l\u00f5ppes nii, et tundsin ennast priimusena, kooli l\u00f5ppedes kutsuti mind v\u00e4ga paljudesse teatritesse, tundsin end maailma parima n\u00e4itlejana. Valisin Tallinna Linnateatri, aga seal mul esimesel aastal polnudki peaaegu t\u00f6\u00f6d ja siis sa lihtsalt hakkad k\u00f5iges k\u00f5hklema.”<\/p>\n
Viimastel aastatel on Mikk palju hoopis lavastanud ja selle \u00fcle v\u00e4ga t\u00e4nulik.<\/p>\n
Abikaasa Mariga oli filmilik armumine esimesest silmapilgust<\/p>\n
“Esimene m\u00e4lestus Marist on see, et m\u00fc\u00fcsime maha oma korteri ja suvila ja ostsime poolelioleva maja. Kui esimene osa oli tehtud, t\u00f6\u00f6 oli poole peal, siis ehitajad kadusid \u00e4kki \u00e4ra. Mikk t\u00f5i just siis Mari esimest korda meile koju n\u00e4ha, ja kodus oli samal ajal selline ehitustanner. See j\u00e4i meelde. Mari vanematega suhtlus on v\u00e4ga tore, Mari isaga oleme \u00fcheealised, s\u00f5idame m\u00f5lemad ratast, tahame oma lapselastele olla sportlikud eeskujud,” muheles Erik.<\/p>\n
“Meil oli Mariga filmilik armumine esimesest silmapilgust. Kui me Vigala laululaagris esimest korda kohtusime, siis me seal laagris ka armusime. Sealt edasi l\u00e4ks nii, et \u00f6eldakse, et kui lavakunstikooli ajal suhe vastu peab, peab suhe ka k\u00f5ik muud asjad vastu, ja esimesed aastad see oligi katsumus,” meenutas Mikk. “Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes ikka v\u00e4ga kiiresti kolisime kokku ja ikka v\u00e4ga kiiresti meie vanemad tutvusid ja kui kiiresti nemad omavahel h\u00e4sti l\u00e4bi said.”<\/p>\n
Kuna Mikk oli juba noore poisina v\u00e4ga iseseisev, soovib ta ka oma kolmele pojale iseseisvust anda, kuid talle tundub, et t\u00e4nap\u00e4eva noored ei igatsegi seda v\u00e4ga, ja neile meeldib, kui vanemad neid igale poole viivad ja toovad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Raske aeg oli see, kui mu ema ja isa lahutasid, just moraalses m\u00f5ttes raske. Siis m\u00f5tlesin k\u00fcll, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83301,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,41422,34,36,2063,140,14014],"class_list":{"0":"post-83300","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-erik-jurjens","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kabi-ei-kuku","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-mikk-jurjens"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115881640269040114","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83300","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83300"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83300\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83301"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83300"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83300"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83300"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}