Riigikogu v\u00f5ib muidugi presidendivalimiste protseduuri parendamisega tegeleda, paremaks saab kindlasti, aga t\u00f6\u00f6d peaks j\u00e4tkuma ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud pea 80 eeln\u00f5uga, nendib K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Esmasp\u00e4eval koguneb riigikogu oma kevadise t\u00f6\u00f6sessiooni avaistungile. Parlamendi menetluses on 85 eeln\u00f5u, nende seas ka vabariigi presidendi valimise seaduse muutmise eeln\u00f5u. 37 riigikogu liiget algatasid eeln\u00f5u eesm\u00e4rgiga tuua presidendikandidaatide registreerimise t\u00e4htaeg varasemaks ning anda igale kandidaadile v\u00f5imalus pidada kuni k\u00fcmneminutiline ettekanne nii riigikogus kui ka valimiskogus.<\/p>\n
Muudatust p\u00f5hjendatakse sellega, et praegu j\u00e4\u00e4b kandidaatide esitamise ja h\u00e4\u00e4letamise vahele liiga v\u00e4he aega nende seisukohtadega tutvumiseks. Kas probleem peitub t\u00f5esti ajaraamis v\u00f5i hoopis kandidaatide valikus v\u00f5i valijate teadlikkuses?<\/p>\n
Presidendiks sobib inimene, kes peaks oma senise tegevusega olema andnud piisavalt kindlust selle ameti v\u00e4\u00e4rikaks pidamiseks. Kui see nii ei ole, siis ei lahenda olukorda ka n\u00e4dala jagu varasem t\u00e4htaeg kandidaadi esitamiseks v\u00f5i k\u00fcmneminutiline ettekanne.<\/p>\n
Eeln\u00f5u ajend p\u00e4rineb suuresti 2016. aastast, mil Kersti Kaljulaid esitati justkui \u00fcllatuskandidaadiks p\u00e4rast erakondlike kandidaatide l\u00e4bikukkumist. Kui riigikogu liikmetele polnud Eestit esindav Euroopa Kontrollikoja liige tuttav, on p\u00f5hjust vaadata pigem enda, mitte seaduse poole. Pealegi pole kehtiv \u00f5igus kunagi takistanud kandidaatidega tutvumist.<\/p>\n
Lisaks soovitakse muuta valimiskogu moodustamise korda nii, et omavalitsuste esindajate osakaal suureneks ja taastuks haldusreformi eelne tasakaal. P\u00f5hiseaduskomisjonis detsembris toimunud istungil t\u00f5statati k\u00fcsimus, kas p\u00f5hiseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ajal sooviti reguleerida iga omavalitsuse esindajate arvu v\u00f5i peeti oluliseks ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajate kindlat proportsiooni.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduse Assamblee peamine vaidlusk\u00fcsimus puudutas siiski seda, kas presidenti peaks valima rahvas otse. Apelleeriti rahva soovile presidenti valida, kuigi t\u00f5deti, et tegemist on pigem p\u00e4evapoliitilise kui kontseptuaalse k\u00fcsimusega.<\/p>\n
“Presidendi valimist k\u00e4sitleti p\u00f5hiseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel riigielu k\u00fcsimusena.”<\/p>\n
Suuresti just seet\u00f5ttu j\u00f5uti kompromissini, et esimesel korral valiti president rahvah\u00e4\u00e4letusel, edaspidi on see riigikogu \u00fclesanne ning kui riigikogus kokkuleppele ei j\u00f5uta, kutsutakse kokku valimiskogu. Presidendi valimist k\u00e4sitleti p\u00f5hiseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel riigielu k\u00fcsimusena ning pikemalt ei arutatud selle \u00fcle, kas omavalitsuste esindajate osakaal valimiskogus on piisav.<\/p>\n
Esialgne riigivanema nime kandnud riigipea valimise korra s\u00f5nastus n\u00e4gi ette, et riigivanema valib koosseisu enamusega valijameeste kogu, mis koosneks riigikogu liikmetest ja v\u00e4hemalt sajast omavalitsuste esinduskogude poolt delegeeritud liikmest.<\/p>\n
Peet Kask, kes juhtis P\u00f5hiseaduse Assambleel presidendi peat\u00fcki eest vastutavat toimkonda, v\u00e4ljendas seisukohta, et riigipea tuleks valida eelistatult parlamendis, kuid “maakondade esindajate osav\u00f5tt on m\u00f5eldav, aga nende arv ei peaks \u00fcletama poolt parlamendi liikmeist”. Seega ei peetud p\u00f5hiseaduse loomisel vajalikuks, et valimiskogus peaks olema omavalitsuste esindajaid rohkem kui riigikogu liikmeid.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduse loomisel ei tegeletud presidendi valimise korra detailidega. Arutada tuli palju olulisemaid k\u00fcsimusi. Presidenti n\u00e4hti stabiilsele demokraatiale sobivalt s\u00fcmboolse v\u00f5imuga “lilleneiuna”, seejuures mitte halvustavalt v\u00f5i pisendavalt.<\/p>\n
Peet Kask kirjeldas assamblee 27. septembri 1991. aasta istungil, et riigipea “peab poliitikat t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgima ilma v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral sekkumata, et vahele astuda ainult siis, kui k\u00f5ik poliitikud on end kuidagi korraga “t\u00e4is teinud” ja normaalne protseduur umbe jooksnud, mis ehk juhtub kord sajandis”.<\/p>\n
Parlament muidugi v\u00f5ib presidendivalimiste protseduuri parendamisega tegeleda. Paremaks saab kindlasti. Samal ajal peaks t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkuma ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud pea 80 eeln\u00f5uga.<\/p>\n
Valimiskogu moodustamise korra muutmise \u00fcheks p\u00f5hjenduseks on omavalitsuste t\u00e4htsustamine. Kui eesm\u00e4rk on p\u00e4riselt omavalitsuste rolli sisuline suurendamine, siis selleks on palju parem lahendus muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mille muutmise eeln\u00f5u on samuti praegu parlamendis menetluses. Lisaks on p\u00f5hiseaduskomisjonis juba \u00fcle pooleteise aasta ootamas korruptsioonivastase seaduse eeln\u00f5u, mis tegeleb toimingupiirangu ja ametiisiku m\u00f5istega, ning j\u00e4rge ootavad erakonnaseaduse muudatused ja keelatud annetuse regulatsioon.<\/p>\n
Ootame sisulisi arutelusid nendeski k\u00fcsimustes. J\u00f5udu t\u00f6\u00f6le!<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n