{"id":83433,"date":"2026-01-12T13:03:09","date_gmt":"2026-01-12T13:03:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/83433\/"},"modified":"2026-01-12T13:03:09","modified_gmt":"2026-01-12T13:03:09","slug":"uuring-motivatsioonipidurit-saab-ajus-tasalulitada-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/83433\/","title":{"rendered":"Uuring: motivatsioonipidurit saab ajus tasal\u00fclitada | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"

Vahel on raskeim osa teekonnast esimene samm ja keerulisim osa kirjandist esimene lause. Tegu pole tingimata huvipuudusega. Pigem osutab \u00fcks osa ajust vastupanu, kui tuleb alustada uue ja potentsiaalselt ebameeldiva \u00fclesandega, selgus Jaapani teadlaste uuringust<\/a>.<\/p>\n

Ilmselt on iga lugeja olnud olukorras, kus k\u00f6\u00f6gis ootab mustade n\u00f5ude kuhi juba p\u00e4evi pesemist v\u00f5i pikem kirjalik kodut\u00f6\u00f6 tegemist, aga raske on end tegutsema sundida. Kyoto \u00dclikooli neuroteadlane Ken-ichi Amemori ja kolleegid leidsid n\u00fc\u00fcd makaagi ajust n-\u00f6 patuoina ehk \u00fclesande alustamist p\u00e4rssiva n\u00e4rviraja. \u00dchtlasi leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm viisi selle pidurdavat m\u00f5ju nullida, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Uues uuringus kirjeldavad autorid omamoodi motivatsioonipidurina toimivat n\u00e4rvirada, mis summutab inimese indu uue \u00fclesandega pihta hakata. S\u00e4\u00e4rane pidur v\u00f5ib teha eriti keeruliseks nende inimeste elu, kes on kimpus teatud ps\u00fchhiaatriliste muredega, n\u00e4iteks skisofreenia v\u00f5i depressioonih\u00e4irega. Teisis\u00f5nu erineb see v\u00e4ltiv k\u00e4itumine \u00e4revush\u00e4irele iseloomulikust vastumeelsusest riske v\u00f5tta.<\/p>\n

Uuringuga mitte seotud Virginia tehnika\u00fclikooli arvutusps\u00fchholoogi Pearl Chiu s\u00f5nul on oluline m\u00f5ista kahe motivatsioonipuuduse vahet. Nii saab tema hinnangul arendada vaimse tervise h\u00e4iretele p\u00e4ris uusi raviviise ja t\u00e4iendada olemasolevaid. K\u00f5ige p\u00f5nevamaks peab ta aga v\u00f5imalust motivatsiooni tulevikus taastada.<\/p>\n

Motiveeritud makaagid<\/p>\n

\u00dclesannete alustamist on uuritud<\/a> varemgi<\/a>. Seni on leitud<\/a> m\u00e4rke ajurajast, mis \u00fchendab ajus kahte piirkonda: v\u00f6\u00f6tkeha k\u00f5htmist osa ja ventraalset paliidumi. M\u00f5lemad piirkonnad k\u00e4ituvad preemiakeskustena ja kaaluvad, kas eelseisev pingutus on oodatavat tasu v\u00e4\u00e4rt. Seni pole teadlased aga suutnud t\u00e4pselt aru saada, milles seisneb ajuraja roll. N\u00e4iteks aju elektriga stimuleerides kandub erutus ka ahela j\u00e4rgmistesse piirkondadesse, m\u00f5jutades lisaks motivatsioonile paratamatult ka \u00e4revustunnet.<\/p>\n

Uues uuringus kasutasid autorid senisest t\u00e4psemat meetodit. Esmalt \u00f5petasid nad kahte isast makaaki tegema otsustamist n\u00f5udvaid \u00fclesandeid. \u00dches \u00fclesandes j\u00e4rgnes sooritusele vaevatasu v\u00e4rskendava joogivee n\u00e4ol. Teises \u00fclesandes ootas p\u00e4rdikud \u00fclesande l\u00f5petamisel samuti vesi, kuid sellega koos lasti neile n\u00e4kku ebameeldiv \u00f5hupahvak.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5igis katsetes pidid makaagid \u00fclesande alustamiseks koondama oma pilgu ekraani keskpunkti. Siis pidid nad ootama, kuni neile pakuti vaevatasu v\u00f5i nad said karistada. Niisugune katse v\u00f5imaldas m\u00f5\u00f5ta nii loomade motivatsiooni kui ka seda, mitu korda p\u00e4rdikutel alustadagi ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n

Ootusp\u00e4raselt olid k\u00f5hklesid makaagid m\u00e4rksa rohkem juhul, kus neid \u00e4hvardas karistus.\u00a0 Pilt aga muutus t\u00e4ielikult p\u00e4rast seda, kui uurimisr\u00fchm p\u00e4rssis t\u00e4ppis-geenitehnoloogia abil kahe ajupiirkonna \u2013 ventraalse striatumi ja palliidumi \u2013 vahelist suhtlust.\u00a0<\/p>\n

Huvitaval kombel ei muutnud \u00fchenduse vaigistamine midagi siis, kui ahve ootas ees vaid puhas r\u00f5\u00f5m ehk veepreemia. Puhkudel, kus m\u00e4ngu tuli karistuse hirm, muutusid loomad aga tunduvalt julgemaks ja hakkasid \u00fclesandega pihta ka ebamugavuse kiuste. Ahvide sisemine kaalukauss siiski ei nihkunud: nad m\u00f5istsid endiselt preemia ja karistuse v\u00e4\u00e4rtust, kuid see teadmine ei takistanud neil enam tegutsemast.<\/p>\n

Isiklikum depressiooniravi?<\/p>\n

Uuringu autoritel \u00f5nnestus oma t\u00f6\u00f6s niisiis motivatsioonipidur tasal\u00fclitada. Selle k\u00e4igus kogutud k\u00e4itumisandmed ja elektrof\u00fcsioloogilised salvestused viitavad, et kahest ajurajaga \u00fchendatud ajupiirkonnast esimene tuvastab esmalt vastumeelsust tekitavad tingimused. Seej\u00e4rel surub esimene piirkond maha teise ajupiirkonna tegevuse, mis oleks muidu tekitanud loomades tegutsemist\u00f5rksust. Ken-ichi Amemori s\u00f5nul v\u00f5ibki just teine ajupiirkond ehk ventraalne palliidum olla ajus depressiooniga seotud motivatsioonipuuduse ja apaatia l\u00e4htepunkt.<\/p>\n

Kui uuringu tulemus inimestel kinnitust leiab, v\u00f5ib see muuta motivatsioonipuuduse kui \u00fche k\u00f5ige raskema depressioonis\u00fcmptomi ravi. Praegu proovivad arstid ravi m\u00e4\u00e4rates taastada patsiendi elur\u00f5\u00f5mu v\u00f5i v\u00e4hendada tema \u00e4revust. Sellele vaatamata ei suuda paljud patsiendid leida tahet isegi lihtsate \u00fclesannete tegemiseks. N\u00fc\u00fcd, kus ebamugavust t\u00f5otava tegevuse korral valikuliselt motivatsiooni p\u00e4rssiv ajurada on aga t\u00e4pselt teada, saaks luua raviviise, mis sihiks just seda.<\/p>\n

Pearl Chiu hinnangul on leid samuti k\u00f5nekas just ps\u00fchhoteraapia jaoks \u2013 see v\u00f5imaldaks luua igale inimesele just talle sobiva kognitiivse k\u00e4itumisteraapia. Amemori s\u00f5nul v\u00f5iks aga tulevikus olla v\u00f5imalik m\u00f5jutada iga patsiendi ajurada kas s\u00fcvgava aju stimulatsiooni v\u00f5i ultraheli abil.<\/p>\n

Samas hoiatab uuringu autor, et ajurada on olemas kindlal p\u00f5hjusel: see kaitseb inimest l\u00e4bip\u00f5lemise eest. Sestap tuleb motivatsioonipidurit n-\u00f6 l\u00f5dvendades j\u00e4\u00e4da tasakaalukaks, et patsiendil ei tekiks tungi \u00fcle t\u00f6\u00f6tada.\u00a0<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Current Biology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vahel on raskeim osa teekonnast esimene samm ja keerulisim osa kirjandist esimene lause. Tegu pole tingimata huvipuudusega. Pigem…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83434,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[11973,6601,8475,25822,20423,26,27,2239,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3755,19,25,23,24,22,20,4213,30],"class_list":{"0":"post-83433","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ahvid","9":"tag-aju","10":"tag-ajupiirkonnad","11":"tag-ajutoo","12":"tag-arevus","13":"tag-breaking-news","14":"tag-breakingnews","15":"tag-depressioon","16":"tag-ee","17":"tag-eesti","18":"tag-eesti-keel","19":"tag-estonia","20":"tag-estonian","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-motivatsioon","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vaimne-tervis","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115882269207991735","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83433","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83433"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83433\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83433"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83433"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83433"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}