{"id":83456,"date":"2026-01-12T13:33:14","date_gmt":"2026-01-12T13:33:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/83456\/"},"modified":"2026-01-12T13:33:14","modified_gmt":"2026-01-12T13:33:14","slug":"britid-tabavad-biiti-kuidas-sunderland-uue-nissan-leafi-jaoks-umber-sundis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/83456\/","title":{"rendered":"Britid tabavad biiti: kuidas Sunderland uue Nissan Leafi jaoks \u00fcmber s\u00fcndis"},"content":{"rendered":"<p>Rituaaliga t\u00e4histati teise koosteliini moderniseerimise ning muude ettevalmistuste l\u00f5petamist, mis olid vajalikud uue Leafi jaoks. Siin tehases saab n\u00fc\u00fcd paindlikult toota elektriautosid, h\u00fcbriide v\u00f5i ka sisep\u00f5lemismootoriga Nissaneid. Just selliseid, mis vastavad klientide vajadustele ja turu n\u00f5udmistele.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/b9abfc2f-5826-4319-a031-f8dfd633f073.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Accelerista k\u00e4is kohal ja uuris, milline on uus ajastu Sunderlandi tehases, kuidas uus tipptehnoloogia haagib rohep\u00f6\u00f6rdega ja vaatas \u00fcle, kuidas heidavad \u00f5nnelikku abiellu uus Nissan Leaf ja tema aku. K\u00f5ik j\u00e4i s\u00fcndsuse piiridesse, loomulikult.<\/p>\n<p>Daruma j\u00e4rjekindlus lubaduste t\u00e4itmisel<\/p>\n<p>Jaapani kultuuris ei piirduta suurte saavutuste puhul ainult k\u00e4epigistuse ja koogil\u00f5iguga \u2013 sageli k\u00e4ib asja juurde rituaal, mis sunnib eesm\u00e4rki p\u00e4riselt t\u00f5siselt v\u00f5tma. Daruma nukk on selle koolkonna plakatipoiss: \u00fcmmargune, jonnakas ja kuidagi ebamugavalt aus. Kui eesm\u00e4rk on paika pandud, joonistatakse talle \u00fcks silm. Teine silm tuleb alles siis, kui lubadus on p\u00e4riselt t\u00e4idetud. Ehk siis kui \u201ekunagi teen \u00e4ra\u201c on saanud k\u00fclge m\u00e4rke \u201etehtud\u201c.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/196941de-b877-4b2a-b7da-a150ad74febf.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Daruma nukk on tuntud oma v\u00f5ime poolest alati p\u00fcsti t\u00f5usta (jaapani keeles okiagari-koboshi), olenemata sellest, kui palju teda pikali l\u00fckatakse. On see jonnakus? V\u00f5i hoopis sihikindlus?<\/p>\n<p>Igal juhul innustab see rituaalis osalejaid hoidma distsipliini ja olema j\u00e4rjekindlad oma lubaduste t\u00e4itmisel. Nissaniga s\u00f5itjad v\u00f5ivad seda oma isiklike eesm\u00e4rkide saavutamisel v\u00f5i teel olles meenutada. Igal juhul on selge \u2013 Nissan kannab oma kultuuri ja m\u00f5tteviisi endiselt kaasas ka siis, kui autod vuravad maha Briti t\u00f6\u00f6stuslinna koosteliinilt.<\/p>\n<p>Kuningapere ja ministrid: Sunderlandi tehas on oluline t\u00f6\u00f6andja<\/p>\n<p>Tehase ajalugu ulatub tagasi aastasse 1986, mil Margaret Thatcher selle pidulikult avas ning tookordse Daruma nuku teise silma v\u00e4rvis, t\u00e4histades nii kahe aasta jooksul rajatud tehase valmimist. Nuku esimese silma (ehk lubaduse tehas rajada) tegi toonane prints Charles koos Dianaga.<\/p>\n<p>Aastate jooksul on Sunderlandi tehasest kujunenud Briti majanduse jaoks oluline tugisammas, andes t\u00f6\u00f6d 6000 inimesele ning panustades j\u00f5uliselt regiooni arengusse. Tehase tootmisv\u00f5imekus ulatub kuni 600 000 autoni aastas, kuid 2024. aastal toodeti siin ligikaudu 284 000 autot, millest 60% eksporditi Euroopa Liitu ja 30% j\u00e4i Suurbritanniasse.<\/p>\n<p>Nagu r\u00f5hutas t\u00f6\u00f6stusminister Chris McDonald, moodustab see Kirde-Inglismaa piirkond koos Nissaniga t\u00e4htsa elektriautode tootmisklastri, mis parandab Suurbritannia konkurentsiv\u00f5imet globaalsel tasandil. Autot\u00f6\u00f6stus annab riigis kokku umbes miljon t\u00f6\u00f6kohta ja toob sisse 25 miljardit naela aastas. Aga k\u00fcsimus ei ole ainult suurtes numbrites, vaid selle taga on konkreetsed inimesed ja pered \u2013 ministri s\u00f5nul on tema paljudel s\u00f5pradel ja pereliikmetel sidemed tehase v\u00f5i tarneahelaga.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/5c0514af-101b-4815-86b4-832cfd20eb76.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Investeeritud 450 miljonit naela, mis innovatsiooni selle eest sai?<\/p>\n<p>Nissani Sunderlandi tehase ajalugu ja kogunenud oskusteave on muljetavaldav \u2013 j\u00e4rgmisel aastal t\u00e4itub tehase 40 aasta juubel ning t\u00e4naseks on toodetud kokku 11,8 miljonit s\u00f5idukit. Adam Pennick, tehase tootmise asepresident, t\u00f5i v\u00e4lja pildi, mille kohaselt on tehasest v\u00e4ljunud auto iga 2 minuti j\u00e4rel \u2013 niimoodi juba 39 aastat j\u00e4rjest, \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. Need arvud v\u00f5ivad k\u00f5lada kui turundus, ent tootmisliini k\u00f5rval seistes saab selgeks, et see ongi t\u00f6\u00f6stuse metronoom.<\/p>\n<p>Investeeringu tulemusena juurutati uued tootmisrobotid, t\u00e4iustati kvaliteedikontrolli s\u00fcsteeme ning loodi paindlik tootmisliin, mis v\u00f5imaldab samal liinil toota nii elektri- kui ka sisep\u00f5lemismootoriga autosid ning kiiremini  turumuutustele reageerida.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/501f504f-d787-420b-abab-5ff28a888dc9.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Kokku suunati 450 miljonist naelast 300 miljonit otse ettev\u00f5tte \u00dchendkuningriigi tegevustesse, keskendudes just tehase teise koosteliini \u00fcmberkujundamisele ja uuenduslike lahenduste rakendamisele. K\u00f5ikjal pole eesm\u00e4rgiks 100% elektrifitseerimine ning ka poliitikud v\u00f5ivad tulevikus sihte muuta. Paindlikkus tootmises annab Nissanile v\u00f5imaluse olla valmis erinevateks stsenaariumiteks ja kohanduda.<\/p>\n<p>Akutehas ja riigi toetused<\/p>\n<p>S\u00f5idukipargi elektrifitseerimine ja kliimaeesm\u00e4rkide saavutamine s\u00f5ltub ka nende akude tootmisv\u00f5imalustest, mida r\u00f5hutas \u00fcritusel viibinud Briti valitsuse t\u00f6\u00f6stusminister Chris McDonald. Valitsused ei ole protsessis k\u00f5rvalseisjad.<\/p>\n<p>Riik on panustanud Nissani Sunderlandi autohehase k\u00f5rval asuva uue AESC akutehase rajamisse peamiselt kahe meetmega: esiteks anti National Wealth Fundi (NWF) kaudu 272 miljoni naelsterlingi suurune finantstagatis, mis v\u00f5imaldas pankadel projekti tarbeks v\u00e4lja anda 680 miljoni naelsterlingi suuruses laenusid soodsamate tingimustega.<\/p>\n<p>Lisaks sellele on riik varem toetanud projekti 150 miljoni naela suuruse otsese toetusega. Need riiklikud panused moodustavad osa kogu 1,5 miljardi naelsterlingi suurusest investeeringust, mille \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa tuleb erasektori vahenditest. Selline riigi toetus v\u00f5imaldab uuel akutehasel igal aastal toota akusid kuni 100 000 elektris\u00f5iduki jaoks ning aitab autotootjatel sujuvamalt liikuda sisep\u00f5lemismootoritega s\u00f5idukitelt elektriautode tootmisele.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/9ab88a64-59a9-4d83-8c06-e0034e3bb9f0.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Et nende investeeringute m\u00f5\u00f5tkava siduda Eestiga \u2013 hiljuti Narvas avatud magnetihehase (mis on EL autot\u00f6\u00f6stuse jaoks oluline) investeeringu suurus oli 96 miljonit eurot ning see on t\u00f6\u00f6andjaks 100 inimesele, tootmise laiendamisel 400-le. Ei maksa ka meil alati h\u00e4belikult nurka pugeda.<\/p>\n<p>Akuromantika 55 sekundiga: aku ja auto t\u00e4iuslik liit<\/p>\n<p>Insenerid nimetavad muhedalt akude paigaldamisprotsessi auto ja aku vahelise abielu s\u00f5lmimiseks. Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, meenutab see t\u00f5elist ideaalset pulma \u2013 kiire, t\u00e4pne ja ilma vahejuhtumiteta, kus iga osa leiab oma \u00f5ige paiga justkui tantsup\u00f5randal.<\/p>\n<p>Valmis akupakk s\u00f5idab m\u00f6\u00f6da tootmisliini auto alla, l\u00e4bitakse automaatne kontroll ja aku t\u00f5stetakse otse kere k\u00fclge. J\u00e4rgmises jaamas tehakse \u00f5iges j\u00e4rjekorras kriitilised kinnitused. Minut ja valmis. 55 sekundit. See on esimene nii kiire lahendus Nissani tehastes terves maailmas. N\u00e4gime seda pealt \u2013 robotid keeravad vajalikud poldid \u00f5iges j\u00e4rjekorras ja \u00f5ige tugevusega. T\u00e4pselt \u00f5ige t\u00f6\u00f6 robotitele.<\/p>\n<p>Kui midagi l\u00e4heb valesti, on olemas manuaalne remondijaam, kus saab \u201eabielu\u201c lahutada ja puhtalt lehelt alustada. Seal lahendatakse probleem enne, kui auto tagasi tootmisvoogu lastakse.<\/p>\n<p>Digitaliseerimine ei ole ainult kulunumber<\/p>\n<p>Aku paigalduse koosteliin on suurep\u00e4rane n\u00e4ide, miks digitaliseerimine tehases pole lihtsalt kosmeetiline uuendus, vaid t\u00f5eline \u00e4riline v\u00f5it. Sunderlandi koosteliini uuendamine oli rahvusvaheline projekt: projekteeritud Saksamaal, kokku pandud Poolas ja paigaldatud \u00dchendkuningriigis. Tootmisprotsessi kavandamisel m\u00e4ngis olulist rolli digitaalse kaksiku tehnoloogia, mis v\u00f5imaldas kogu t\u00f6\u00f6voo virtuaalselt l\u00e4bi k\u00e4ia, sarnaselt Google Street View lahendusele.<\/p>\n<p>Digitaalne kaksik andis inseneridele v\u00f5imaluse tootmisliini konstruktsiooni reaalajas mitmes asukohas paralleelselt kohandada. Selle k\u00e4igus tuvastati juba enne f\u00fc\u00fcsiliste seadmete tellimist ja paigaldamist v\u00f5imalikud kitsaskohad ning riskid, nagu n\u00e4iteks ruumipuudus v\u00f5i ebapraktilised t\u00f6\u00f6jaamad. T\u00e4nu sellele v\u00e4henes oluliselt vajadus hilisemate \u00fcmbertegemiste j\u00e4rele, mis omakorda s\u00e4\u00e4stis ressursse ja v\u00e4hendas kulusid.<\/p>\n<p>Lisaks v\u00f5imaldas digitaalne kaksik tootmisprotsessi optimeerida: insenerid said virtuaalselt testida t\u00f6\u00f6vooge, liikumisteid ja seadmete paigutust, tuvastades efektiivseimad lahendused. Selle tulemusena v\u00e4henes klassikaline \u201eesimesel korral ei mahu\u201c risk ja saavutati konkreetne \u00e4riline kasu \u2013 Nissani tootmise ettevalmistamise eest vastutava Andy Marshi s\u00f5nul l\u00fchendas digitaalne kaksik arendusetapi kestust ligikaudu kuue kuu v\u00f5rra.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/e89599f8-7da4-49ea-ae68-fc7adcca46f8.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Autotehase automatiseerimine ja digitaaliseerimine tagavad kvaliteedi ja kiiruse<\/p>\n<p>Aga Sunderlandi ei ehitatud mitte ainult \u00d5nnepaleed \u2013 kogu tehase automatiseerimine viidi uuele tasemele. Selle k\u00e4igus paigaldati 78 uut k\u00f5rgtehnoloogilist robotit keret\u00f6\u00f6kotta, samuti automatiseeriti laserkeevitus.<\/p>\n<p>Laserkeevitus v\u00f5imaldab saavutada 0,3 mm t\u00e4psuse ja tagab sujuvad liited n\u00e4iteks auto katuse ja kere k\u00fcljepaneelide vahel. See on oluline neljarattalise Leafi aerod\u00fcnaamika jaoks. Nagu teada, m\u00f5\u00f5davad k\u00f5ik autotootjad ju \u00f5hutakistustegurit, mis uuel Leafil on 0,25.<\/p>\n<p>See ei tulnud ainult disainist, t\u00e4ielikust p\u00f5hjakattest, aerod\u00fcnaamilistest velgedest ja sujuvast katusejoonest, vaid ka igap\u00e4evaselt \u201en\u00e4htamatust\u201c tootmiskvaliteedist \u2013 sujuvad liited ja paneelide tihedus on v\u00e4hemalt sama t\u00e4htsad kui voolav katusejoon ja tasapinnalised ukselingid, mis v\u00e4hendavad turbulentsi auto k\u00fclgedel.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/d9e09ee6-b271-413f-8b84-b6ebaf7834cd.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Laserkeevitus mitte ainult ei taga sujuvaid liitekohti, vaid v\u00e4hendab ka vigade arvu ja parandab kere vastupidavust pikaajalisel kasutamisel.<\/p>\n<p>Tehases on kasutusel 475 AGV-d ehk autonoomset s\u00f5idukit, mis veavad tootmisel vajaminevaid autode komponente \u00f5igesse sihtpunkti. Teate ju k\u00fcll neid valgeid oran\u017ei lipukesega roboteid Tallinna t\u00e4navatel? AGV-d on p\u00f5him\u00f5tteliselt sarnase funktsiooniga.<\/p>\n<p>Aga lastiks pole neil mitte porgandid ja piimapakid, vaid hoopis auto tagasild, pamperid v\u00f5i mida iganes auto komponentidest ringi liigutada tuleb. Robotid s\u00f5idavad tehases oma kindlaks m\u00e4\u00e4ratud radadel ringi t\u00e4itsa autonoomselt. Kui ette satub m\u00f5ni hajameelne v\u00f5i kiirustav t\u00f6\u00f6mees, peatub AGV hetkega. N\u00e4gin ise, kuidas robot andis signaali ja pidurdas. Ma ei usu, et selle roolis m\u00f5ni p\u00e4kapikk oli.<\/p>\n<p>Tehases v\u00f5eti kasutusele 137 suurt pressi ja malmist vormi, millega valmistatakse auto kerepaneele. Ilma nendeta oleksid autod \u00fcsna igava kastikujuga ja k\u00fclm oleks ka. Kokku on \u00fche auto jaoks vaja 42 erinevat kerepaneeli. Huvitava faktina kaaluvad k\u00f5ik need vormid kokku umbes 1500 tonni. Kui arvestada, et Eesti teedel tohib \u00fcks autorong vedada kuni 44 tonni, oleks nende k\u00f5igi kohale toimetamiseks vaja v\u00e4hemalt 34 autorongi \u2013 p\u00e4riselt ilmselt veelgi rohkem.<\/p>\n<p>V\u00e4rvit\u00f6\u00f6kojas uuendati maskeerimisprotsessi, mis t\u00e4hendab, et enne v\u00e4rvimist kaetakse auto teatud osad spetsiaalsete katetega. Nii saab autot erinevate v\u00e4rvitoonidega t\u00e4pselt v\u00e4rvida, ilma et need seguneksid \u2013 see v\u00f5imaldabki kahev\u00e4rvilisi Leafe, mis teeb autod l\u00f5busamaks ja oman\u00e4olisemaks.<\/p>\n<p>Tehas kui teemapark ajakirjanikele v\u00f5i \u00e4riliselt p\u00f5hjendatud roheotsused<\/p>\n<p>Sunderlandi tehase ekskursioon v\u00f5ib k\u00f5rvaltvaatajale paista kui t\u00f6\u00f6stusturism: robotid, laserid, akud ja auto \u201eabiellu heitmise\u201c ala on k\u00f5ik silme ees. Selle taustal uurisin Andy Marshilt, kuidas nad p\u00f5hjendavad oma tehases kasutatavate k\u00fcmne vananeva tuuliku vajalikkust \u00e4rilisest vaatenurgast. Kas poleks lihtsam hankida taastuvenergiat v\u00f5rgust neilt, kes keskenduvad elektri tootmisele?<\/p>\n<p>Nissan eelistab tootmis\u00fcksuses kohapeal elektrienergia loomist, sest see annab kontrolli energia hinna ja toodangu \u00fcle. Kui kogu elekter tuleks turult, s\u00f5ltuks tootmiskulud turuhindade k\u00f5ikumisest. Kohalik taastuvenergia tootmine oma 10 tuuliku ja tipuv\u00f5imsusega 20 MW p\u00e4ikesejaamaga toimib omamoodi hinnariski kindlustusena.<\/p>\n<p>Nissanil on tuuleenergia kasutamisega pikaajaline kogemus \u2013 Sunderlandi tehases on oma tuulepark olnud juba kaks aastak\u00fcmmet. Siinsed taastuvenergialahendused on igap\u00e4evase tootmise orgaaniline osa, mitte pelgalt katsetus v\u00f5i reklaamikampaania.<\/p>\n<p>T\u00e4nu sellele kogemusele osatakse hooldust ja tootmist t\u00e4pselt planeerida ning vajadusel paindlikult valida, kas tarbida kohapeal toodetud elektrit v\u00f5i osta seda v\u00f5rgust. Selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab sujuvat tootmist muutuvates oludes ning v\u00e4hendab riske, hoides tootmise s\u00f5ltumatu vaid \u00fchest energiaallikast.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/f8587217-901b-4856-88d1-564358d2b356.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>100 kg CO\u2082 iga tehasest v\u00e4ljuva auto kohta<\/p>\n<p>Nissani kestlikkuse, valitsussuhete ja \u00f5igusk\u00fcsimuste asepresident Friederike Kienitz kinnitab, et Sunderlandi tehases toodetava auto CO\u2082 jalaj\u00e4lg on ligikaudu 0,1 tonni, ja see h\u00f5lmab ka sisemist logistikat. EV36Zero on Nissani strateegiline algatus, mille eesm\u00e4rgiks on viia kogu tootmisprotsess t\u00e4ielikult taastuvenergiale ning v\u00e4hendada s\u00fcsinikdioksiidi heitkogus nullini. Meetme keskmes on reaalsed sammud rohep\u00f6\u00f6rde saavutamiseks, mitte ainult deklaratiivsed lubadused.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/5b80e525-2ea5-4e17-9085-0fd7a7c565ac.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Ligikaudu viiendik tehase energiavajadusest kaetakse kohapeal toodetud taastuvenergiaga. See pole pelgalt s\u00fcmboolne samm, vaid oluline osa tootmise riskijuhtimisest, sest energia hind ja k\u00e4ttesaadavus on tootmisel sama t\u00e4htsad kui autode komponendid ise.<\/p>\n<p>Nissan p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu ka logistikale ja selle keskkonnam\u00f5jule. Et p\u00fcsida elektrifitseerimise eesliinil, ei saa komponentide tarned ja valmistoodangu vedu toetuda ainult fossiilk\u00fctustele \u2013 seet\u00f5ttu kasutab Nissan Sunderlandi tehas 27 elektriveokit. Sunderlandis on elektriveokite jaoks rajatud eraldi laadimiskoht ning juhid k\u00e4ivad seal veokeid laadimas enne, kui nad j\u00e4rgmisele veoringile siirduvad.<\/p>\n<p>Rohep\u00f6\u00f6rde kuvandi loomisest \u00fcksi ei piisa, et suurendada klientide huvi Nissan Leafi ostu vastu. K\u00f5ik taastuvenergia projektid vajavad suuri investeeringuid ja investorid ootavad kindlustunnet, et nende raha kasutatakse l\u00e4bim\u00f5eldult, mitte niisama meelelahutuseks.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast peab Nissani tehas t\u00f5endama oma usaldusv\u00e4\u00e4rsust nii tarneahela juhtimises, energiatootmises kui ka roheliste lubaduste t\u00e4itmises. Kui ettev\u00f5te n\u00e4itab l\u00e4bipaistvalt oma protsesse, kasutatavaid energiaallikaid ja konkreetseid CO\u2082-heite v\u00e4hendamise samme, on see oluline k\u00f5igile \u2013 investoritele, t\u00f6\u00f6tajatele, klientidele ja poliitikutele.<\/p>\n<p>Rohep\u00f6\u00f6re on iga\u00fche mure\u2026  ja v\u00f5imalus<\/p>\n<p>Britid paistavad silma sellega, et nad t\u00f5esti panustavad arengusse: investeerivad mitte ainult pressiteadetesse plaanide kohta, vaid p\u00e4ris innovatsiooni, protsesside efektiivsusse, robotite kasutamisse, t\u00f6\u00f6tajate koolitamisse ja mitmekesiste energiaallikate arendamisse ning anal\u00fc\u00fcsivad p\u00f5hjalikult oma tarneahelaid. Nad rakendavad juba olemasolevaid teadmisi ning mis eriti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne \u2013 nad on valmis ise k\u00e4ed k\u00fclge panema, mis t\u00e4nap\u00e4eval polegi nii sagedane n\u00e4htus.<\/p>\n<p>Sunderlandis ei r\u00e4\u00e4gita keskkonnateemadest nagu kampaaniaplahvatusest, mis kestab valimisteni. Nissani tehases on see t\u00f6\u00f6stuse igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6riistakast: kuidas saada protsess kiiremini k\u00e4ima ja energiat\u00f5husamaks, kuidas teha kvaliteet stabiilsemaks, kuidas v\u00e4hendada raiskamist, kuidas muuta energia kasutus ja logistika v\u00e4hem riskantseks. Seet\u00f5ttu ei ole p\u00f5hjust s\u00fc\u00fcdistada poliitikuid selles v\u00f5i tolles \u2013 siht on ju teada: CO\u2082 peab v\u00e4henema. Kes ei v\u00e4henda, see ilmselt j\u00e4\u00e4b vaeseks ja siis sureb \u00e4ra.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/e5c956d7-313f-4b04-bb01-ae43179b080a.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Andy Marsh esitas lihtsa ning konkreetse n\u00e4ite digitaliseerimise eelistest: kui tehas muutis energiam\u00f5\u00f5tmise tulemused reaalajas n\u00e4htavaks ja \u00f5petas t\u00f6\u00f6tajad neid kasutama, suutis tootmine viimase kolme aasta jooksul v\u00e4hendada energiatarbimist ligi 20%.<\/p>\n<p>Innovatsioon ei ole ainult uute imeseadmete soetamises, vaid t\u00f6\u00f6tajate omanikutundes ja vastutuse v\u00f5tmises, v\u00f5imaluses reageerida igale olukorrale kohe. Kui t\u00f6\u00f6tajatel on vajalikud andmed k\u00e4ttesaadavad, muutub harjumuste kujundamine lihtsamaks ja juhitavamaks ka selliste \u201eigavate\u201c tegevuste puhul nagu energiaallikate v\u00e4ljal\u00fclitamine vahetuse l\u00f5pus v\u00f5i masinate \u00f5ige t\u00f6\u00f6kiiruse valimine. Oluline on tuua v\u00e4lja konkreetsed sammud ja m\u00f5\u00f5detavad tulemused \u2013 mitte pelgalt loota inimeste harjumusp\u00e4rasele k\u00e4itumisele. Silt \u201elahkudes kustuta tuled\u201c ei ole ilmselgelt piisav.<\/p>\n<p>Investeerimiskindlus \u2013 sellest algavad maksutulud ja rohep\u00f6\u00f6rde edenemine<\/p>\n<p>Transpordipoliitika on nii suur ja kulukas valdkond, et seda ei saa juhtida ainult tulude j\u00e4rgi. Automaks ei peaks olema lihtsalt eelarveaugu pahtel, millega igal s\u00fcgisel n\u00e4rviliselt pragusid kinni siluda. Poliitikameetmed on osa roolimehhanismist: need suunavad inimeste otsuseid, v\u00e4hendavad riske, kiirendavad innovatsiooni ja aitavad turul paremini toimida, selle asemel et takistusi lisada.<\/p>\n<p>Toetusskeeme v\u00f5ib v\u00f5rrelda rooliv\u00f5imenduse ja pidurivedelikuga. Rooliv\u00f5im aitab hoida \u00f5iget kurssi isegi keerulistes oludes, n\u00e4iteks kui tarneahelad t\u00f5rguvad, energiahinnad t\u00f5usevad v\u00f5i klient muretseb, kas ta saab talvel oma autot laadida ning kas see sobib tema elustiiliga. Pidurivedelik on oluline riski v\u00e4hendamiseks: uue tehnoloogia kasutuselev\u00f5tul ei saa eeldada, et turg suudab \u00fcksi lahendada infrastruktuuri, oskuste, investeeringute ja usalduse k\u00fcsimusi.<\/p>\n<p>Friederike Kienitz r\u00f5hutas vastuses k\u00fcsimusele \u201emida poliitikakujundajad valesti m\u00f5istavad,\u201c et probleem ei seisne eesm\u00e4rgi p\u00fcstitamises, vaid selles, kuidas \u00fcleminekuprotsessi juhitakse. Ta m\u00e4rkis, et kuigi valitsused on rohep\u00f6\u00f6ret soodustavate poliitikatega kogenud, toimivad erinevad meetmed edukalt, kui arvestatakse ka erinevaid kultuuriruume.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3d4dfb8d-54c1-45bb-a7a3-7a0dc61d96d2.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Nissani tehase k\u00fclastus Sunderlandis\"\/><\/p>\n<p>Veelgi enam, \u00fckski meede ei toimi iseseisvalt, ilma konteksti v\u00f5i tarbija osaluseta. N\u00e4itena t\u00f5i ta Norra, kus \u00fchtlane ja muutumatu toetusskeem l\u00f5i turul kindlustunde ning aitas seet\u00f5ttu rohep\u00f6\u00f6rdel \u00f5nnestuda.<\/p>\n<p>Poliitikutele: kaasake tarbijad enne j\u00e4rgmiste otsuste tegemist<\/p>\n<p>Edasisel arutelul t\u00f5i ta v\u00e4lja poliitikutele keerukama teema: k\u00fcsimus pole selles, kas \u201ekaristada\u201c v\u00f5i \u201ejulgustada,\u201c vaid pigem selles, et tarbijad ei soovi olla surutud v\u00e4gisi \u00fchte tehnoloogiasse. \u00dcleminekuks on oluline tagada tarbijate kaasatus, kuna vastasel juhul v\u00f5ib tekkida negatiivne reaktsioon. Ta seostas selle seisukoha konkreetselt 2035. aasta eesm\u00e4rgi \u00fcmber toimuvaga, m\u00e4rkides: \u201e2035. aasta eesm\u00e4rk on vastuoluline, sest paljud tajuvad, et neid suunatakse teatud tehnoloogiasse.\u201c<\/p>\n<p>Esiteks, tema s\u00f5nul ei vaidle keegi, et Pariisi kokkuleppe eesm\u00e4rgid peavad teoks saama \u2013 vaidlus k\u00e4ib pigem selle \u00fcle, kui h\u00e4sti suudetakse tegevusi joondada ja koordineerida. Teiseks, ettev\u00f5tte sees kordab ta pidevalt, et j\u00e4tkusuutlikkus peab k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es kasumlikkusega \u2013 see pole kas \u00fcks v\u00f5i teine. T\u00f5epoolest, on arusaadav: kui kulud h\u00fcppavad liiga k\u00f5rgeks ja see kajastub toote hinnas, ei v\u00f5ida rohep\u00f6\u00f6rdest ei ettev\u00f5te ega tarbija \u2013 see lihtsalt l\u00f6\u00f6b \u00fchiskonna toimimise jaoks h\u00e4davajalikku liikuvust ja turvalisust.<\/p>\n<p>Taristuinvesteeringud toimuvad tavaliselt k\u00fcmneaastaste ts\u00fcklite kaupa. Iga k\u00fcmne aasta j\u00e4rel tehakse olulisi investeeringuid ning ettev\u00f5tted planeerivad oma strateegiat vastavalt neile investeerimists\u00fcklitele, selle asemel et suunata kapitali vananenud lahendustesse. On oluline arvestada, et kui poliitikad ei ole koosk\u00f5las 10-aastaste investeerimisakendega, v\u00f5ib see viia olukorrani, kus t\u00f6\u00f6stus peab ressursse kulutama ebasobival ajal ning valedesse suundadesse.<\/p>\n<p>Selle tulemusena halveneb ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime ning lisakulusid kannavad l\u00f5puks investorid v\u00f5i kliendid k\u00f5rgemate hindade kaudu. Kui poliitilised eesm\u00e4rgid on joondatud ettev\u00f5tete pikaajalise strateegiaga, on v\u00f5imalik neid investeerimisaknaid maksimaalselt \u00e4ra kasutada, suunates ressursid \u00f5igel ajal uutesse tehnoloogiatesse seniste lahenduste ajutise parandamise asemel. Selline l\u00e4henemine muudab rohep\u00f6\u00f6rde \u00fchtaegu kuluefektiivsemaks, kiiremaks ning toetab ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n<p>Vaata veel pilte, loe rohkem proovis\u00f5idulugusid ja autot\u00f6\u00f6stuse uudiseid tasuta portaalis <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"http:\/\/Accelerista.com\" data-rel-date-range=\"[]\">accelerista.com<\/a>.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120428901\/britid-tabavad-biiti-kuidas-sunderland-uue-nissan-leafi-jaoks-umber-sundis\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120428901\/britid-tabavad-biiti-kuidas-sunderland-uue-nissan-leafi-jaoks-umber-sundis\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rituaaliga t\u00e4histati teise koosteliini moderniseerimise ning muude ettevalmistuste l\u00f5petamist, mis olid vajalikud uue Leafi jaoks. Siin tehases saab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83457,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[2132,131,2135,130,37,33,35,635,34,36,9544,10771,1038],"class_list":["post-83456","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-accelerista","tag-ari","tag-autotoostus","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektriauto","tag-estonia","tag-estonian","tag-nissan","tag-tehas","tag-uhendkuningriik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115882387340021240","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83456"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83456\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83456"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}