{"id":83550,"date":"2026-01-12T15:26:29","date_gmt":"2026-01-12T15:26:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/83550\/"},"modified":"2026-01-12T15:26:29","modified_gmt":"2026-01-12T15:26:29","slug":"soja-ulevaade-1419-paev-inflitreerujad-jouavad-uha-kaugemale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/83550\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1419. p\u00e4ev – inflitreerujad j\u00f5uavad \u00fcha kaugemale"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 12. jaanuar 2026: <\/p>\n

inflitreerujad \u00fcha kaugemale j\u00f5uavad, aga vene poole tahe rindel on kuidagi v\u00e4ga\u2026<\/p>\n

1. Eip ole originaalne v\u00e4ites, et terrorist on terrorist.<\/p>\n

2. Miskit ikka.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: j\u00e4lle ja veelgi kaugemale.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: k\u00f5ikse kaugemale seekord j\u00f5uti.<\/p>\n

8. Donetsk: muutusteta.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. putini \u201eSVO\u201d Ukrainas on kestnud kauem kui Suur Isamaas\u00f5da.<\/p>\n

12. vene soldat kutsus 17-aastase t\u00fcdruku kohtingule ja tappis ta annekteeritud Krimmis.<\/p>\n

13. Suurbritannia ja EL on alustasid arutelu NATO v\u00e4gede paigutamise \u00fcle Gr\u00f6\u00f6nimaale.<\/p>\n

14. Iraan, uudisekilde nii blogijatelt kui meediakanalitelt.<\/p>\n

15. L\u00fchiuudised<\/p>\n

219 vene poole r\u00fcnnakut ja r\u00fcnnakuid jagub peaaegu terve rinde ulatuses. K\u00f5ikse tihedam ikka Pokrovsk ja Huljaipole, aga l\u00f5iguti v\u00f5ib \u00fche jooksva rinde kilomeetri kohta r\u00fcnnakuid ka mujal l\u00f5ikudes sama tihedalt (n\u00e4iteks Vovt\u0161ansk, L\u00f5man, Robot\u00f5ne jne). Ikka \u00fcritatakse p\u00f5hiliselt kas teid m\u00f6\u00f6da kergliikuritega, m\u00f5nel juhul ka miskit soomust toetuseks v\u00f5i v\u00e4ikesed jalav\u00e4egrupid jala kaugele-kaugele \u00fcle maastiku j\u00f5uda \u00fcritavad. NN klassikalist l\u00f6\u00f6girusikat l\u00e4bimurdeks pole aga kipub arvama, et seda mingil hetkel siiski proovitakse, kannatus lihtsalt saab m\u00f5nel kindralil otsa\u2026<\/p>\n

vene poole kaudtulelaskude arv (2941) vist on v\u00e4ga-v\u00e4ga pika aja antirekord. Liugpomme keskmiselt ja tapjadroonegi \u00fcle keskmise.<\/p>\n

J\u00e4tkuvalt kipun arvama, et isegi, kui vene s\u00f5jav\u00e4e k\u00f5rgem juhtkond miskit strateegiliselt plaanib, siis see tahe alla ei j\u00f5ua ja k\u00e4ib enamuses iga hinna eest edenemise tahe \u00fcksk\u00f5ik kus lootuses suuremale kiitusele ja m\u00e4rkamisele, et ikka kas preemiat v\u00f5i edutamist saaks. Kuna eesm\u00e4rgiks on siiski kogu Ukraina enda kontrolli alla saamine, hind ei m\u00e4ngi rolli, siis see nn suur strateegia ongi muundunud vaid tahteks saada igal pool sammhaaval edasi. Seda arvamust kipub toetama ka p\u00fc\u00fcdlik Ukraina tsiviilinfra h\u00e4vitamise t\u00f5us, p\u00f5hjustamaks kannatusi kohalike seas ka rindest kaugemal. Ainuke tegevus, mida strateegilise m\u00f5juna rindel n\u00e4eb, on kohatine lennunduse tegevus, paremate drooni\u00fcksuste paigutamine kuhugi l\u00f5iku ning suuremate v\u00e4e\u00fcksuste paigutamine siia-sinna aga see tegevus pigem tempo hoidmiseks, et sammhaaval edasi saada ja tavalise taktikuna kipub seda alla j\u00f5udvat tahet pidamagi taktikaliseks. Lihtsalt j\u00e4\u00e4b tunne, et \u00fcksust k\u00fcll liigutatakse, aga enamasti eip n\u00e4e, et neil k\u00f5rgema taseme konkreetne tahe j\u00e4rgnevas tegevuses m\u00f5ju avaldaks. Pole piisavalt koordineerimist, et viia ellu strateegilist tahet ning eip n\u00e4e, et senised viimase aja vene poole tegevused moodustaks \u00fchtse terviku\u2026<\/p>\n

Vabandused, et reservkapten kindralite taseme arvamust p\u00fc\u00fcab anda\u2026<\/p>\n

Meil Eesti riigikaitses sellist pehmelt \u00f6eldes jama pole, aga eks kultuuride erinevus ongi suur.<\/p>\n

Enamuses rinne miinuskraadide k\u00e4es, mida p\u00f5hja pool, seda k\u00fclmem, kohati isegi -20 ehk siis talves\u00f5da hakkab oma m\u00f5ju n\u00e4itama ja suuremat ilmamuutust eip tohiks kahe n\u00e4dala jooksul tulla, lumesadusid v\u00e4hem, kohati ka p\u00e4ikest ning maa peaks k\u00fclmama j\u00f5udsalt ja k\u00f5ik paremini l\u00e4bitavaks muutub. K\u00fcll on \u00fcha keerulisem hoida sooja kuskil paiknedes (avastamise oht t\u00e4nu kerkivale temperatuurile) ja l\u00fcheneb droonilennuaeg seoses k\u00fclma m\u00f5juga akudele, mille mahtuvus langeb. Kuna aeglased j\u00f5ed kipuvad kaanetuma, siis lisaks soldatile hakkavad \u00fcle saama ka ATV-d ja paljudes l\u00f5ikudes h\u00f5re Ukraina kaitse hakkab olema suuremates raskustes kui seni.<\/p>\n

1. Kiievis kuuldi t\u00e4na \u00f6\u00f6sel enne kella \u00fchte plahvatusi. \u00dches linnaosas puhkes venemaa droonir\u00fcnnaku t\u00f5ttu tulekahju. On vigastatuid. Kaks tundi hiljem anti teada uuest drooni lainest. Suur osa Kiievit on ikka keskk\u00fctte ja elektrikatkestuse k\u00e4es.<\/p>\n

12. jaanuari \u00f6\u00f6sel r\u00fcndasid vene v\u00e4ed Odessat. Kahjustati infrastruktuuri ja elamuid ning osas linnas katkes elekter. Kaks inimest said vigastusi.<\/p>\n

vene v\u00e4ed r\u00fcndasid Rivne oblasti p\u00f5hjaosa peaaegu 24 tundi, kahjustades infrastruktuuri. Allikas: Rivne oblasti s\u00f5jav\u00e4eringkonna esimees Oleksandr Koval, Ukraina \u00f5huv\u00e4gi: \u201eT\u00e4na oli Rivne oblastile raske p\u00e4ev. Vaenlane r\u00fcndas meie p\u00f5hjapoolseid ringkondi peaaegu 24 tundi. \u00d5nneks keegi vigastada ei saanud. Infrastruktuurile on aga kahjustusi. Vastavad teenistused t\u00f6\u00f6tavad tagaj\u00e4rgede likvideerimise nimel.\u201d<\/p>\n

Zapori\u017eja oblast ja osa naaberpiirkonna Dnipropetrovski oblastist j\u00e4id 11. jaanuari \u00f6\u00f6sel t\u00e4ielikult elektrita, kuna Ukraina maadleb venemaa r\u00fcnnakute ja tugeva lumesaju t\u00f5ttu elektrikatkestustega. V\u00f5imude teatel seisab ka Kiievi linn silmitsi pikaajaliste elektrikatkestustega venemaa r\u00fcnnakute ja k\u00fclmakraadide t\u00f5ttu. Kuigi v\u00f5imud ei t\u00e4psustanud Zapori\u017eja oblastis \u00f6ise elektrikatkestuse p\u00f5hjust, tuleb uudis ajal, mil Moskva eskaleerib oma raketi- ja droonir\u00fcnnakuid Ukraina energiav\u00f5rgu vastu. Piirkondliku elektriv\u00f5rgu operaatori Zapori\u017ejaoblenergo teatel taastati elektrivarustus kogu Zapori\u017eja oblastis hommikuks t\u00e4ielikult. Kriitiliste taristuobjektide elektrivarustust hakati tootma tunni aja jooksul p\u00e4rast elektrikatkestust, mis algas kohaliku aja j\u00e4rgi kell 2.11.<\/p>\n

M\u00f5ned Dnipro j\u00f5e vasakkalda elanikud on 10. jaanuari \u00f6\u00f6sel toimunud venemaa r\u00fcnnakute t\u00f5ttu teist p\u00e4eva elektrita. 11. jaanuari \u00f5htu seisuga on linna m\u00f5nes piirkonnas endiselt elekter katkenud. Linnavolikogu selgitas, et p\u00f5hjuseks on venemaa poolt tabatud vasakkaldal asuva elektrijaama tehnilised kahjustused. \u201eDnipro kommunaalteenused t\u00f6\u00f6tavad \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt, et \u00fchendada tarbijaid alternatiivsete energiaallikatega. Olukord on keeruline, kuid kontrolli all,\u201d \u00fctles Dnipro linnavolikogu vasakkalda administratsiooni tegevjuht Olga Kozlova. Linnateenused t\u00f6\u00f6tavad koos energeetikutega \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt, et olukorda stabiliseerida ja kodudesse elekter taastada. Elektrita elanikel soovitatakse sooja saamiseks ja seadmete laadimiseks p\u00f6\u00f6rduda toetuskekuste poole. Veevarustuse taastamine vasakul kaldal on praegu pooleli. S\u00fcsteemi t\u00e4idetakse ja katlaruumidesse tarnitakse vett. Kui stabiilne r\u00f5hk on saavutatud, plaanivad kommunaalteenuste t\u00f6\u00f6tajad k\u00fctmist j\u00e4tkata alternatiivsete energiaallikate abil.<\/p>\n

2. Ukraina relvaj\u00f5udude peastaap teatas eile, et Ukraina kaitsev\u00e4e \u00fcksused r\u00fcndasid Kaspia meres puurplatvorme. Peastaap selgitas, et r\u00fcnnak tabas kolme Lukoili rajatist \u2013 Vladimir Filanovski, Juri Kort\u0161agini ja Valeri Graiferi puurplatvorme. Filanovski ja Kort\u0161agini leiukohtadel said kahjustada turbiinide ventilatsiooniseadmed, mis p\u00f5hjustas seisakuid. Graiferi platvormi toitemoodul sai pihta, sundides platvormi t\u00e4ielikult seiskuma.<\/p>\n

Ukraina v\u00e4ejuhatus teatas ka Buk-M3 \u00f5hut\u00f5rjeraketiheitja h\u00e4vitamisest okupeeritud Luhanski oblastis Baranit\u0161evo k\u00fcla l\u00e4hedal. Lisaks teatas peastaap, et Hersoni oblastis Novotroitske k\u00fcla l\u00e4hedal sai tule alla vene v\u00e4gede 49. armee \u00fcksusele kuuluv logistikadepoo.<\/p>\n

Okupeeritud Krimmis kuulutati \u00f6\u00f6sel v\u00e4lja raketi- ja droonioht. Sak\u00f5 lennuv\u00e4lja l\u00e4hedal oli teatatud plahvatustest.<\/p>\n

Kohalike teatel toimusid Belbeki lennuv\u00e4lja l\u00e4hedal v\u00f5imsad plahvatused, n\u00e4ha olevat n\u00e4ha k\u00f5rget punast kuma.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: seni s\u00fcgavamale Ukraina kaitse s\u00fcgavusse v\u00e4ikesed vene soldatite grupid j\u00f5uavad.<\/p>\n

\u00dcks vene soldat lehvitas lippu Kupjansk-Vozlov\u00f5is, mis viitab infiltratsiooni j\u00e4tkumisele selles l\u00f5igus. Tundub, et enda \u00fcleeilne arvamus eip ole \u00f5ige ja selles l\u00f5igus on midagi mureks Ukraina kaitsel. Kaart eip n\u00e4ita liialt h\u00e4id v\u00f5imalusi t\u00e4iesti varjatult nii kaugele j\u00f5uda ja peab vahel \u00fcletama ka heinamaasid ja p\u00f5lde uude metsaribasse saamiseks. Need grupid tunduvad olevatki vaid m\u00f5ne mehelised. K\u00fcll hakkab selline tegevus \u00fcha enam h\u00e4irima selle suuna Ukraina eesmiste possade toetamist, sest kanalid kipuvad katkema ja ka vaid kaks soldatit v\u00f5ivad muresid valmistada ja kui veel olemas side nii kaudtule kui drooni\u00fcksustega, siis m\u00f5ju v\u00f5ib olla p\u00e4ris suur. Kas sellised m\u00e4rgid hakkavad n\u00e4itama, et Ukraina on tasapisi siin l\u00f5igus end t\u00f5mbamas Oskili taha, n\u00e4itavad vast l\u00e4hin\u00e4dalad. Eks j\u00f5e \u00fcletuse muresid ole ka Ukraina omadel. Kui mehi v\u00e4he, siis v\u00f5ib Oskili taha t\u00f5mbumine olla vajalik hoidmaks ressursse.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: Kostant\u00f5nivka linnas j\u00f5udsid vene soldatid enne avastamist peaaegu linna pearistmikuni. J\u00e4tkuvalt tuleb teateid \u00e4gedatest linnalahingutest ning eks kummagi poole eesmised possad sealt suht segamini on ja rindejoont joonena kui sellist pole. J\u00e4tkuvalt on Ukraina omade edu v\u00f5ti vene poole kanaliseerimine vaid paarile suuremale maanteele aga \u00fcleeile tabatud 2 MT-LB soomukit panid pisu kukalt s\u00fcgama. \u00dcldiselt kipuvad need \u00fcliv\u00e4ikese jalaj\u00e4ljega (kust p\u00e4\u00e4seb \u00fcle jalav\u00e4elane, sealt ka see masin) masinad olema dessant\u00fcksuste kasutuses ehk kipub arvama, et miskit pisu erilisemat v\u00f5rreldes tavaliste motolaskuritega v\u00f5is vene pool siia suunale appi tuua. Esmase blogikaartide surfamisega veel sellist \u00fcksust seal suunal ei tuvastanud\u2026<\/p>\n

Lisaks m\u00f5ned infokillud panevad arvama, et senisest t\u00f5sisemalt on hakanud vene pool tegema pingutusi ka linnast kahelt poolt m\u00f6\u00f6dumiseks.<\/p>\n

8. Donetsk: rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud. K\u00fcll kipub vene pool \u00fcha enam suutma j\u00f5uda Pokrovski linna igatsugu s\u00f5iduvahenditega. Tundub, et suudetakse juba paremini suruda alla Ukraina droone. Videotes siin kandis n\u00e4eb \u00fcha enam uuemaid maastureid (ka soomuskaitsega), kus igatsugu staffi nii seireks kui signaalide mahasurumiseks jagub. K\u00fcll \u00f5nneks pole \u00f5nnestunud neil linnast v\u00e4lja edasi tungida eip kolonnis ega infiltreerudes.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta rindejoones. K\u00fcll m\u00f5ned infokillud lasevad arvata, et mitmetes l\u00f5ikudes on vene poolel tekkinud raskusi oma \u00fcksuste toetamisega just v\u00e4iksemates sillapeades<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. putini 24. veebruaril 2022 algatatud Ukraina-vastane \u201eerioperatsioon\u201d on \u00fcletanud Suure Isamaas\u00f5ja kestuse. 12. jaanuar 2025 t\u00e4histas s\u00f5ja 1419. p\u00e4eva, samas kui Suur Isamaas\u00f5da kestis 1418 p\u00e4eva \u2013 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945. V\u00f5iduka v\u00e4lks\u00f5jana kavandatud s\u00f5da, mille k\u00e4igus Kiiev pidi langema \u201ekolme p\u00e4evaga\u201d, kujunes veriseks kampaaniaks, mis tegi venemaast sanktsioonide arvu poolest maailmarekordi ja tekitas mitu korda suuremaid kaotusi kui Afganistani ja T\u0161et\u0161eenia s\u00f5dades kokku. NATO hinnangul oli venemaa armee 2025. aasta detsembri seisuga kaotanud 1,15 miljonit meest tapetuna ja haavatuna. Haavatutest j\u00e4i invaliidiks ligikaudu 400 000, mis v\u00f5rdub Brjanski v\u00f5i Tveri elanike arvuga.<\/p>\n

Neli aastat kestnud s\u00f5da l\u00e4ks venemaa maksumaksjatele maksma 42,3 triljonit rubla (423 miljardit eurot) \u2013 see on samav\u00e4\u00e4rne 24 aastaeelarvega kogu k\u00f5rghariduss\u00fcsteemile ja 80 aastaeelarvega suurtele piirkondadele, n\u00e4iteks Sverdlovski oblastile v\u00f5i Krasnodari kraile. Vaatamata tohutule hinnale on venemaa praegune poliitiline ja majanduslik olukord \u201epalju halvem\u201d kui see oli 21. veebruaril 2022, v\u00e4idab s\u00f5jandusekspert Pavel Luzin: \u201eDemograafiliselt halvem, tehnoloogiliselt halvem. <\u2026> Pole \u00fchtegi aspekti, mille kohta v\u00f5iks \u00f6elda, et venemaa on selles valdkonnas paranenud v\u00f5i venemaa on selles valdkonnas tugevamaks muutunud. K\u00f5igi m\u00f5\u00f5dikute j\u00e4rgi on ta muutunud n\u00f5rgemaks ja degenereerunumaks.\u201d<\/p>\n

Ka \u201eSVO\u201d s\u00f5jalised eesm\u00e4rgid on saavutamata: venemaa armee ei kontrolli endiselt t\u00e4ielikult \u00fchtegi neljast piirkonnast, mille kreml 2022. aastal annekteeris. Eelmisel aastal \u00f5nnestus v\u00e4gedel vallutada v\u00e4hem kui 1% Ukraina territooriumist ja kokku kontrollivad nad umbes 20% \u2013 v\u00e4hem kui s\u00f5ja esimestel kuudel. Majandusbuum, mida rahastati triljonite dollarite suuruste investeeringutega kaitsetehastesse, oli s\u00f5ja kolmanda aasta l\u00f5puks vaibunud: SKP kasv aeglustus peaaegu nullini, t\u00f6\u00f6stus vajus miinusesse ja tsiviilsektor oli s\u00fcgavas majanduslanguses. Riikliku Heaolu Fondi likviidsed varad, mis olid aastate jooksul naftatulude abil kogutud, on kolm korda v\u00e4henenud. Ja eelarve lappimiseks on valitsus alates 2026. aastast t\u00f5stnud k\u00e4ibemaksu ja v\u00e4ikeettev\u00f5tete makse.<\/p>\n

S\u00f5da kurnab majandust rahalistest, materiaalsetest ja inimressurssidest ning l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonide surve, mis piirab juurdep\u00e4\u00e4su kaasaegsele tehnoloogiale ja seadmetele, muudab tootmisv\u00f5imsuse vananenuks ja v\u00e4hem efektiivseks, m\u00e4rgib endine rahandusministri aset\u00e4itja ja venemaa F\u00f6deratsiooni keskpanga aseesimees, majandusteadlane sergei aleksa\u0161enko. S\u00f5ja l\u00f5pp t\u00f5otab tema arvates paratamatut majanduslangust: \u201eArmee suuruse v\u00e4henemine toob kaasa leibkondade sissetulekute v\u00e4henemise ja isegi v\u00e4ike relvatootmise v\u00e4henemine toob kaasa t\u00f6\u00f6stustoodangu languse.\u201d kremlil on kaks v\u00f5imalust: kas fikseerida kahjud v\u00f5i proovida kahjusid tagasi teenida, m\u00e4rgib Luzin: \u201evenemaa valitsus p\u00fc\u00fcab v\u00e4hemalt osa olemasolevatest kahjudest tagasi teenida, selle asemel, et kahjusid fikseerida. Samal ajal kasvavad ja kasvavad kulud venemaale.\u201d<\/p>\n

12. Ukraina sissetungi osaleja on kinni peetud kahtlustatavana annekteeritud Krimmis asuva D\u017eankoi kutsekooli 17-aastase tudengi Elvina Kravt\u0161enko m\u00f5rvas, teatab Astra. Kanali andmetel kohtus kahtlusalune, 21-aastane venemaa relvaj\u00f5udude lepinguline s\u00f5dur dmitri popov, t\u00fcdrukuga internetis ja kutsus ta 4. jaanuaril kohtingule, misj\u00e4rel t\u00fcdruk kadus. D\u017eankoi rajooni Marjino k\u00fclas elav Elvina \u00fctles oma perele, et l\u00e4heb isa k\u00fclastama, kuid l\u00e4ks hoopis uue tuttavaga kohtuma. Ta oli mitu p\u00e4eva kadunud, misj\u00e4rel leiti tema surnukeha p\u00f5llult. Astra andmetel \u00fcritas tapja surnukeha p\u00f5letada.<\/p>\n

Kohalikud elanikud ja ohvri sugulased kinnitasid s\u00f5duri vahistamist. Kahtlusalust peetakse Simferopoli eeluurimisvanglas. Ka propagandav\u00e4ljaanne Rossijskaja Gazeta teatas dmitri p. vahistamisest, mainimata tema sidet armeega. Astra poolt \u00fcle vaadatud andmed n\u00e4itavad, et kinnipeetav \u00f5ppis Togliatti insenerikolled\u017eis ja osales Ukraina sissetungis. Ta oli alates 2025. aasta aprillist sotsiaalmeediasse postitanud s\u00f5javideoid. See intsident leidis aset rindelt naasnute poolt toime pandud kuritegude \u00fcldise sagenemise ajal.<\/p>\n

Verstka s\u00f5nul tapsid ja sandistasid SVO veteranid v\u00e4hem kui nelja s\u00f5ja-aasta jooksul \u00fcle 1000 inimese. Nende k\u00e4e l\u00e4bi suri v\u00e4hemalt 551 inimest, neist enam kui pooled endiste vangide k\u00e4e l\u00e4bi. venemaa siseministeeriumi 2025. aasta esimese 10 kuu statistika n\u00e4itab, et organiseeritud kuritegelike r\u00fchmituste (OCG-de) toime pandud raskete kuritegude arv venemaal kasvas 2024. aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 33,6%, ulatudes 44 000-ni. Grupi kuritegude koguarv kasvas 18%.<\/p>\n

Ka kohtustatistika n\u00e4itab kasvu: kuritegeliku \u00fchenduse organiseerimise eest s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud inimeste arv (venemaa kriminaalkoodeksi artikli 210 esimene osa) on kolme s\u00f5ja-aasta jooksul peaaegu neljakordistunud. \u00dcldiselt saavutas ametliku statistika kohaselt venemaal eelmisel aastal raskete ja eriti raskete kuritegude arv 15 aasta k\u00f5rgeima taseme. 2025. aasta esimesel poolel registreeriti 333 251 sellist kuritegu \u2013 see on suurim arv kuue kuu jooksul alates 2010. aastast. Lisaks p\u00fcstitati 2024. aasta l\u00f5puks 14 aasta rekord: 617 301 kuritegu venemaa F\u00f6deratsiooni kriminaalkoodeksi raskete ja eriti raskete artiklite alusel.<\/p>\n

13. \u00dchendkuningriik on koos oma Euroopa liitlastega alustanud arutelusid NATO kontingendi v\u00f5imaliku paigutamise \u00fcle Gr\u00f6\u00f6nimaale. Telegraphi andmetel v\u00f5ivad algstaadiumis olevad plaanid h\u00f5lmata Briti s\u00f5durite, laevade ja lennukite paigutamist saare kaitsmiseks. Ajalehe andmetel toimuvad k\u00f5nelused USA presidendi Donald Trumpi avalduste taustal, kes on varem korduvalt r\u00e4\u00e4kinud vajadusest kehtestada Ameerika kontroll Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcle, viidates venemaa ja Hiina \u00e4hvardustele. Euroopa riigid loodavad, et nende s\u00f5jalise kohaloleku tugevdamine Arktikas aitab Trumpil loobuda strateegiliselt olulise piirkonna annekteerimise ideest. Nagu The Telegraph m\u00e4rgib, v\u00f5iks USA president seda seej\u00e4rel esitleda kui v\u00f5itu USA maksumaksjatele, v\u00e4ites, et Euroopa kannab suuremat osa Atlandi julgeoleku kuludest.<\/p>\n

Briti valitsusallikad \u00fctlesid ajalehele, et peaminister Keir Starmer suhtub venemaa ja Hiina \u00e4hvardustesse Arktikas \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5siselt ja n\u00f5ustub tegutsemise vajadusega. \u201eJagame president Trumpi seisukohta, et venemaa kasvav agressioon Kaug-P\u00f5hjas tuleb ohjeldada ja Euro-Atlandi julgeolekut tugevdada,\u201d \u00fctles \u00fcks Telegraphi allikatest. Seda ideed arutati NATO liitlaste kohtumisel Br\u00fcsselis 8. jaanuaril. Osalejad andsid NATO Euroopa v\u00e4ejuhatusele korralduse uurida v\u00f5imalikke meetmeid. Telegraph teatab, et operatsioon v\u00f5iks h\u00f5lmata t\u00e4iemahulist v\u00e4gede paigutamist v\u00f5i \u00f5ppuste, luureandmete jagamise, s\u00f5jalise v\u00f5imekuse suurendamise ja kaitsekulutuste \u00fcmberjaotamise kombinatsiooni.<\/p>\n

Iga missioon viiakse t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4bi NATO egiidi all ja eraldi olemasolevatest operatsioonidest Balti riikides ja Poolas. Briti ametnikud kinnitasid v\u00e4ljaandele, et riigi relvaj\u00f5ud valmistuvad laiendatud rolliks Arktika julgeoleku tagamisel. Samal ajal on The Telegraph teada saanud, et Euroopa Liit t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja plaane sanktsioonide kehtestamiseks Ameerika ettev\u00f5tete (sealhulgas Meta, Google, Microsoft, X, pangad ja finantsasutused) vastu juhuks, kui Trump l\u00fckkab tagasi ettepaneku NATO v\u00e4gede paigutamiseks. Radikaalsem variant oleks Ameerika v\u00e4gede v\u00e4ljasaatmine Euroopa baasidest, mis j\u00e4taks USA ilma L\u00e4his-Ida ja teiste piirkondade operatsioonide v\u00f5tmekeskustest.<\/p>\n

Selle taustal teatab Mail on Sunday allikatele viidates, et Donald Trump on k\u00e4skinud \u00dchisel Erioperatsioonide V\u00e4ejuhatusel (JSOC) koostada plaan Gr\u00f6\u00f6nimaa v\u00f5imalikuks sissetungiks. Ta seisab aga silmitsi vastupanuga k\u00f5rgematelt s\u00f5jav\u00e4eametnikelt, kes peavad sellist operatsiooni ebaseaduslikuks ja m\u00e4rgivad, et algatus ei saa kongressi toetust.<\/p>\n

Saksamaa soovib, et NATO k\u00e4ivitaks uue missiooni Arctic Sentry senise Baltic Sentry eeskujul, et kaitsta Arktika julgeolekut ja leevendada pingeid seoses USA sammudega Gr\u00f6\u00f6nimaal.<\/p>\n

14. Teheranis ja mitmetes suuremates linnades meeleavaldused j\u00e4tkusid. Edastatava videomaterjali hulk on j\u00e4rsult v\u00e4henenud IRGC\/Basij reidide t\u00f5ttu, mis otsivad Starlinki terminale, ja \u00e4\u00e4rmusliku segamise t\u00f5ttu, mis p\u00f5hjustab interneti signaali mahasurumist, muutes sisu \u00fcleslaadimise ja saatmise peaaegu v\u00f5imatuks.<\/p>\n

Re\u017eiimiv\u00e4ed korraldavad Teheranis ulatuslikke kodudele ja hoonete katustele haaranguid, et h\u00e4vitada satelliitside ja Starlinki terminale, mitte ainult neid segada. Paljudel juhtudel arreteeritakse terminalide omanikke.<\/p>\n

Protestid j\u00e4tkuvad eile \u00f5htul \u00fcle Iraani. Shahsavaris ja Khorramabadis on meeleavaldajad t\u00e4navatele tulnud. Teheranis marsivad suured rahvahulgad taas vaatamata v\u00e4givaldsele mahasurumisele. Kermanshahis s\u00fc\u00fctasid meeleavaldajad v\u00e4idetavalt Islamivabariigi julgeolekuj\u00f5udude poolt kasutatava hoone.<\/p>\n

Reza Pahlavi (s\u00fcndinud 31. oktoobril 1960) on Iraani poliitik ja dissident, kes elab eksiilis Ameerika \u00dchendriikides. Pahlavi d\u00fcnastia liige on Iraani viimase \u0161ahhi Mohammad Reza Pahlavi ja Farah Diba vanim poeg . Ta on \u00fcks Iraani opositsiooni peamisi tegelasi Iraani Islamivabariigi valitsuse vastu): \u201eMe pole \u00fcksi, \u00fclemaailmne abi saabub peagi.\u201d Uues avalduses \u00fctleb ta, et kaks n\u00e4dalat kestnud protestid, eriti viimased neli p\u00e4eva, on raputanud Islamivabariiki ning ta kuulutab v\u00e4lja uue faasi riiklikus \u00fclest\u00f5usus, et re\u017eiim kukutada ja Iraan tagasi saada. Ta kutsub Iraani elanikke \u00fcles hoidma ja kaitsma keskseid t\u00e4navaid ning \u00fctleb, et propaganda ja kommunikatsiooni katkestamise eest vastutavad institutsioonid on \u00f5igustatud sihtm\u00e4rgid. Ta kutsub riigit\u00f6\u00f6tajaid ja julgeolekuj\u00f5ude \u00fcles rahvaga \u00fchinema v\u00f5i j\u00e4\u00e4ma meelde repressioonide toetajana.<\/p>\n

Riiklik uudisteagentuur IRIB teatas, et Mashhadi narkovastase politsei juht, brigaadikindral Javad Keshavarz on tapetud. Ametliku avalduse kohaselt hukkus ta relvastatud terroristide r\u00fcnnakus \u2013 termin, mida Iraani juhid on hiljuti kasutanud meeleavaldajate ja julgeolekuj\u00f5ududega kokkup\u00f5rgetes osalenute kohta.<\/p>\n

Iraani revolutsioonikaardi kolonel Mahdi Rahimi k\u00e4skis v\u00e4gedel Malik Shahi ja Ilami maakonnas meeleavaldajate pihta tule avada. Meeleavaldajad k\u00f5rvaldasid ta eelmisel neljap\u00e4eval. Iraani riigimeedia v\u00e4itis, et Rahimi suri ootamatult oma kodus toimunud gaasilekke t\u00f5ttu.<\/p>\n

Iraani re\u017eiim on kuulutanud v\u00e4lja kolmep\u00e4evase avaliku leina meeleavalduste k\u00e4igus hukkunute m\u00e4lestuseks, kelle tulistasid maha valitsusv\u00e4ed ise. Riigimeedia, ametlikud SMS-teated ja telekanalid levitavad narratiivi, et Ameerika ja Iisraeli terroristid on surmade eest vastutavad, sobitades ohvrid sisuliselt re\u017eiimi propagandaga.<\/p>\n

Ameerika inim\u00f5iguste organisatsiooni Human Rights Activists News Agency (HRANA) andmetel on Iraani protestides hukkunute arv t\u00f5usnud v\u00e4hemalt 538-ni, sealhulgas 490 meeleavaldajat. Iraani ja v\u00e4lisriikide aktivistidelt saadud viimaste andmete kohaselt on Ameerika inim\u00f5iguste organisatsioon HRANA kinnitanud 490 meeleavaldaja ja 48 julgeolekuj\u00f5u liikme surma ning enam kui 10 600 inimese vahistamist kahe n\u00e4dala jooksul kestnud rahutuste jooksul. Iraan ei ole ametlikke ohvrite andmeid esitanud.<\/p>\n

Protestid on levinud 180 linna \u00fcle Iraani. Enamus meeleavaldajaid kannavad maske tuvastamise v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n

Iraani Islamivabariigi peaprokur\u00f6r Mohammad Movahedi Azad teatas, et vahistatud meeleavaldajad hukatakse. See teadaanne tehti p\u00e4rast seda, kui Iraani presidendi Masoud Pezeshkiani kavandatud televisioonis edastatud k\u00f5ne t\u00fchistati.<\/p>\n

Allikad \u00fctlevad Jerusalem Postile, et Trump on \u201et\u00f5siselt kaldu\u201d Iraani meeleavaldajaid abistama. Laual olevate v\u00f5imaluste hulka kuuluvad k\u00fcberr\u00fcnnakud, s\u00f5jalised l\u00f6\u00f6gid ja Starlinki kasutamine. Iisrael on otsustanud avalikult mitte sekkuda, samas kui Netanyahu m\u00f5istis re\u017eiimi mahasurumise hukka ja avaldas toetust protestiliikumisele.<\/p>\n

15. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Briti kaitseminister John Hilley vastas ajakirjaniku k\u00fcsimusele, millise maailma liidri ta v\u00f5imaluse korral r\u00f6\u00f6viks, \u00f6eldes, et see oleks vladimir putin. \u201eMa v\u00f5taksin putini vahi alla ja esitaksin talle s\u00f5jakuritegude eest s\u00fc\u00fcdistuse. Selle eest, mida ma n\u00e4gin But\u0161as \u00fchel oma esimesel Ukraina visiidil, ja Ukraina laste r\u00f6\u00f6vimise eest,\u201d \u00fctles ta Kiievis asuva mitmekorruselise elamu pihta suunatud Venemaa droonir\u00fcnnaku s\u00fcndmuskohal (tema s\u00f5nu tsiteeris Kyiv Independent).<\/p>\n

Alates 1. jaanuarist 2026 on vene F\u00f6deratsiooni internetiteenused kohustatud s\u00e4ilitama k\u00f5iki kasutajate heli-, video- ja tekstis\u00f5numeid kolm aastat, isegi p\u00e4rast nende kustutamist, ning edastama need andmed ka \u00f5iguskaitseorganitele nende n\u00f5udmisel. Varem oli s\u00e4ilitusperiood \u00fcks aasta. Ametlik selgitus juba klassikaline \u2013 kaitse petturite eest. Just selle ettek\u00e4\u00e4ndega \u00f5igustab kreml traditsiooniliselt digitaalse kontrolli tugevdamist. Praktikas on aga tegemist j\u00e4lgimis-, surve- ja tsensuurivahendite laiendamisega, selgitas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu alluv desinformatsiooni t\u00f5kestamise keskus. Isegi privaatse suhtluse illusioon on kadumas. Isiklikke s\u00f5numeid, mida aastaid s\u00e4ilitatakse, saab \u201eseltsimees major\u201d igal ajal k\u00e4tte, otsides \u201eekstremismi\u201d, \u201ediskrediteerimist\u201d v\u00f5i muid kuritegusid, m\u00e4rk. Inimesed m\u00f5tlevad kaks korda, enne kui midagi internetti kirjutavad, isegi privaatsetes vestlustes.<\/p>\n

Nicol\u00e1s Maduro kinnip\u00fc\u00fcdmiseks tehtud reidi ajal kasutasid Ameerika v\u00e4ed New York Posti andmetel tundmatut helirelva ehk suunatud energiaga relva. See relv tegi radarid t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuks ja tegi s\u00f5durid teov\u00f5imetuks. \u201eMingil hetkel lasid nad midagi v\u00e4lja. Ma ei tea, kuidas seda kirjeldada. See oli nagu v\u00e4ga intensiivne helilaine. J\u00e4rsku tundsin, nagu oleks mu pea seestpoolt plahvatanud. Meil k\u00f5igil hakkas ninast verd jooksma. M\u00f5ned oksendasid verd. Kukkusime maha, liikumatult,\u201d \u00fctles Venezuela juhi turvameeskonna liige.<\/p>\n

Meedia teatel hakkavad kad\u00f5rovi neerud \u00fcles \u00fctlema. Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna Ukrinformi allika teatel viibib kad\u00f5rov neerupuudulikkuse t\u00f5ttu oma kliinikus vabariigis. Tema perekonna esindajad, sealhulgas v\u00e4lismaal elavad, on teadete kohaselt kiiremas korras saabunud T\u0161et\u0161eeniasse. Selle taustal on venemaa valitsusringkondades intensiivistunud otsingud kad\u00f5rovi v\u00f5imaliku mantlip\u00e4rija leidmiseks. Allikate s\u00f5nul on ametikohale k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemate kandidaatide hulgas T\u0161et\u0161eenia parlamendi esimees magomed daudov, eriv\u00e4gede \u00fcksuse Ahmat \u00fclem apti alaudinov ja \u00fcks kad\u00f5rovi vanematest poegadest.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 12. jaanuar 2026: inflitreerujad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83551,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-83550","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115882831545196211","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83550","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83550"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83550\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83551"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83550"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83550"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83550"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}