K\u00f5ige v\u00f5imsam p\u00e4rand, mille m\u00f6\u00f6dunud aastal lahkunud Frank O. Gehry maailmale j\u00e4ttis, on s\u00f5num arhitektuuri erakordsest j\u00f5ust, mis k\u00e4ivitab enda \u00fcmber hulga elu muutvaid protsesse, mis Bilbao n\u00e4itel m\u00e4\u00e4ravad linna ja linnarahva saatuse, kirjutas Margit Mutso arhitektuurikommentaaris.<\/p>\n
Lahkunud aasta viis endaga kaasa viimase saja aasta \u00fche k\u00f5ige ikoonilisema arhitekti \u2013 Kanadas poola-vene juudiperekonnas s\u00fcndinud ja hiljem Ameerikas elanud Frank O. Gehry, s\u00fcnninimega Ephraim Owen Goldberg.<\/p>\n
Ka arhitektuurikaugetel inimestel kangastuvad Gehry nime kuuldes silme ette tantsivate, voolavate v\u00f5i lendavate korrap\u00e4ratute keerukate vormide ja t\u00f6\u00f6stusdisainile omase materjalik\u00e4sitlusega skulpturaalsed hooned: Guggenheimi Muuseum Bilbaos, Walt Disney kontserdimaja Los Angeleses, tantsiv maja Prahas ja paljud teised.<\/p>\n
Ajal, mil maailma arhitektuuris valitses tugevalt modernism, saabusid Gehry m\u00e4ngulised ehitised nagu tulnukad kosmosest. Tema t\u00f6\u00f6des on nii spontaanset geeniust kui ka p\u00f5hjalike tehniliste teadmistega professionaali, kes suudab oma futuristlikud ideed muuta reaalsuseks. Gehryt on imetletud, armastatud, j\u00e4ljendatud, aga ka tugevalt kritiseeritud. V\u00e4heseid j\u00e4tab tema looming k\u00fclmaks.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00f5imsam p\u00e4rand, mille Gehry maailmale j\u00e4ttis on aga s\u00f5num arhitektuuri erakordsest j\u00f5ust, sellest et arhitektuur v\u00f5ib olla v\u00f5imas emotsionaalne katal\u00fcsaator, mis k\u00e4ivitab enda \u00fcmber hulga elu muutvaid protsesse, mis m\u00e4\u00e4ravad linna ja linnarahva saatuse.<\/p>\n
1997. aastal valmis Gehry k\u00f5ige tuntum teos \u2013 Guggenheimi Bilbao muuseum \u2013 titaansoomustega kaetud segipaisatud h\u00fcplevate vormidega ekspressiivne ehitis, millega koos tuli maailma arhitektuuriv\u00e4ljale uus v\u00e4ljend “Bilbao efekt” ehk n\u00e4htus, kus \u00fcks hoone muudab kogu linna identiteedi.<\/p>\n
Bilbao oli 20. sajandil P\u00f5hja-Hispaania \u00fcks t\u00e4htsamaid rasket\u00f6\u00f6stuse keskusi, mis varises aga 1980. aastatel kokku: tehased suleti, kasvas t\u00f6\u00f6puudus, elanikkond v\u00e4henes ja vaesus.<\/p>\n
Guggenheimi muuseumi ehitamine Bilbaosse ei olnud juhuslik, vaid osa poliitikute teadlikust strateegiast. Linna ja Baskimaa valitsus otsustasid nimelt senise t\u00f6\u00f6stuslinna kuvandi asendada teenuste, kultuuri ja teadmisp\u00f5hise majandusega ning muuseumist pidi saama s\u00fcmbol, mis muudab linna maine ning t\u00f5mbab ligi investeeringuid ja turiste. Ja see plaan t\u00f6\u00f6tas!<\/p>\n
2014. aastaks oli muuseum Baskimaale sisse toonud ligikaudu 4 miljardit eurot ning loonud \u00fcle 5000 uue t\u00f6\u00f6koha. Turismist oli saanud linnale oluline majandusharu ja hoone ehituskulu teeniti maksutulu kaudu tagasi l\u00fchikese ajaga. N\u00e4rtsinud t\u00f6\u00f6stuslinn t\u00f5usis kui f\u00f6\u00f6niks tuhast, temast sai moodne kultuuri- ja arhitektuurilinn, mida hakati seostama innovatsiooni, julguse ja kvaliteediga.<\/p>\n
Bilbao metamorfoos ei saanud alguse arhitekti tahtest \u2013 ei, selleks oli vaja tarka tellijat, linnavalitsust, kes teab, et arhitektuur j\u00e4tab linnale j\u00e4lje aastak\u00fcmneteks kui mitte sadadeks, et arhitektuur v\u00f5ib linna v\u00e4\u00e4rtust h\u00fcppeliselt t\u00f5sta, aga ka vastupidi \u2013 v\u00e4hendada, nii nagu on juhtunud paljudes kohtades, kus arhitektuur on s\u00fcndinud l\u00e4bi odavhankeprojektide.<\/p>\n
M\u00f5tlen praegu paratamatult uutele linnajuhtidele, kes bravuurikalt lubavad t\u00fchistada eelmise linnavalitsuse l\u00e4biviidud arhitektuuriv\u00f5istlused, hoida kokku kvaliteetse planeerimise, arhitektuurikonkursside ja projekteerimise pealt.<\/p>\n
V\u00e4ga piinlik kui “Bilbao efektile” tekiks vastandina n\u00e4iteks “Tallinna defekt.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5ige v\u00f5imsam p\u00e4rand, mille m\u00f6\u00f6dunud aastal lahkunud Frank O. Gehry maailmale j\u00e4ttis, on s\u00f5num arhitektuuri erakordsest j\u00f5ust, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83567,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[22186,14909,37,33,35,173,34,36,41544,41545,41542,11494,140,41543],"class_list":{"0":"post-83566","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-arhitektuurikommentaar","9":"tag-bilbao","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-frank-o-gehry","17":"tag-gehry","18":"tag-guggenheim","19":"tag-margit-mutso","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-mutso"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115882941648547451","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83566","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83566"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83566\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83566"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83566"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83566"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}