Me vajame h\u00e4dasti p\u00e4devaid kirurgilisi onkolooge, kes omavad erip\u00e4devust kasvajaoperatsioonide teostamisel, kirjutab dr Olav Tammik.<\/p>\n
V\u00e4hkt\u00f5ve esinemissagedus maailmas kasvab. Kui 2022. aastal oli uusi haigusjuhtumeid 20 miljonit, siis prognooside kohaselt on 2050. aastal neid globaalselt juba 35 miljonit. Kiiresti kasvav \u00fclemaailmne v\u00e4hikoormus peegeldab nii elanikkonna vananemist ja kasvu kui ka muutusi inimeste kokkupuutes riskiteguritega, millest mitmed on seotud sotsiaalmajandusliku arenguga.<\/p>\n
Olulised erinevused esinevad k\u00f5rge ja madala sissetulekuga riikide vahel. Eriti n\u00e4itavad globaalsed hinnangud silmatorkavat ebav\u00f5rdsust rinnav\u00e4hi puhul. Madala inimarengu indeksiga riikide naistel on 50 protsenti v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus saada rinnav\u00e4hi diagnoos kui k\u00f5rge inimarengu indeksiga riikide naistel, aga neil on palju suurem risk surra sellesse haigusesse hilise diagnoosimise ja kvaliteetse ravi puuduliku k\u00e4ttesaadavuse t\u00f5ttu.<\/p>\n
Arenenud riikides diagnoositakse 12 naisest \u00fchel elu jooksul rinnav\u00e4hk ning 71 naisest \u00fcks sureb selle tagaj\u00e4rjel. Seevastu madalama inimarengu indeksiga riikides diagnoositakse elu jooksul rinnav\u00e4hk 27 naisest vaid \u00fchel, kuid 48 diagnoositud naisest \u00fcks selle tagaj\u00e4rjel ka sureb.<\/p>\n
Kuidas on lood Eestis?<\/p>\n
Eestis diagnoositi 2023. aastal rekordiliselt palju v\u00e4hijuhte. Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava v\u00e4hiregistri andmetel diagnoositi meil 2023. aastal 9843 v\u00e4hi esmajuhtu, neist meestel 5014 ja naistel 4829. V\u00f5rreldes 2017. aastaga, kui Eestis registreeriti 8779 uut v\u00e4hi esmajuhtu, on haigestumus selle l\u00fchikese aja v\u00e4ltel t\u00f5usnud 1064 juhu v\u00f5rra.<\/p>\n
V\u00e4hidiagnooside sagenemise p\u00f5hjuseks on t\u00f5en\u00e4oliselt nii rahvastiku vananemine, tervishoius\u00fcsteemi taastumine pandeemia m\u00f5judest kui ka s\u00f5eluuringutel osalemise kasv. Samas v\u00f5ime \u00f6elda, et Eesti v\u00e4ljavaated v\u00e4hiravi tulemuste parandamiseks on head.<\/p>\n
Meil on olemas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava selge eesm\u00e4rgiga v\u00e4hendada v\u00e4hijuhtude ja -surmade arvu ning parandada v\u00e4hipatsientide elukvaliteeti. Hea tulemuse realiseerumiseks peaksime aga t\u00f5siselt hakkama j\u00e4rgima tegevuskava n\u00f5udeid.<\/p>\n
Kuidas siis t\u00e4psemalt?<\/p>\n
Ligi 80 protsenti v\u00e4hihaigetest vajab mingil hetkel kirurgilist sekkumist. Eesti haiglate kirurgilistes osakondades vajab aastas kasvaja t\u00f5ttu ravi ligikaudu 5000 patsienti.<\/p>\n
Me vajame h\u00e4dasti p\u00e4devaid kirurgilisi onkolooge, kes omavad erip\u00e4devust kasvajaoperatsioonide teostamisel. Neid aga Eestis spetsiaalselt ette ei valmistata. Kirurgiliste erialade residentide koolitus ja ettevalmistus h\u00f5lmab viieaastase v\u00e4lja\u00f5ppe ajal \u00fcldkirurgidele kuus kuud ja g\u00fcnekoloogidele neli kuud praktiseerimist lihtsalt osakondades, kus teostatakse v\u00e4hikirurgia protseduure. Puudub konkreetne v\u00e4hikirurgia \u00f5ppekava ja v\u00f5imalus spetsialiseeruda onkokirurgiks.<\/p>\n
Onkokirugiks saadakse tavaliselt \u00fcldresidentuurile lisaks kaheaastase eriresidentuuri l\u00e4bimist. Selle k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tab onkokirurgiks spetsialiseeruv arst aasta kiiritus-keemiaravi osakonnas ning aasta spetsialiseeritud v\u00e4hikirurgia osakonnas. Tulemuseks on saadav lisap\u00e4devus: kirurg onkoloog, onkog\u00fcnekoloog.<\/p>\n
V\u00e4hihaiged on raviperioodil \u00e4\u00e4rmiselt haavatavad ja kirurgiline onkoloog peaks suutma t\u00f6\u00f6tada koos multidistsiplinaarsete meeskondadega, et arvestada patsientide isiklike vajaduste ja eelistustega ravi valikute tegemisel.<\/p>\n
Kuna kirurgia on k\u00e4sit\u00f6\u00f6alane distsipliin, n\u00f5uab see praktilist koolitust. Onkoloog-kirurg peab omama tehnilisi oskusi, et teostada operatsioone ohutult ning saavutada vastuv\u00f5etavaid perioperatiivseid, l\u00fchi- ja pikaajalisi onkoloogilisi tulemusi.<\/p>\n
“Kirurgia kunsti” omandamine on eluaegne protsess, mis p\u00f5hineb p\u00fchendumusel, osavusel, intuitsioonil ja heal \u00f5petamisel. Uute tehnikate arvu kiire kasvu ja uuenduslike instrumentide mitmekesisuse suurenemise t\u00f5ttu peab p\u00fchendunud kirurgiline onkoloog pidevalt oma oskusi ja repertuaari ajakohastama.<\/p>\n
Igal aastal avaldatakse maailmas ligi kaks miljonit kliinilist teadusartiklit. Meditsiinilised teadmised on kiires ja pidevas arengus. Kirurgilise onkoloogi kohustus on olla kursis praeguste ja uute teadmistega.<\/p>\n
Tegelikkuses on kirurgiline onkoloogia nii kunst kui ka teadus. Praegu on see k\u00f5ige t\u00f5husam meetod v\u00e4hihaigete ravimiseks. Onkokirurgia eriala on tunnustatud ametlikult Hollandis, Iirimaal, Poolas ja T\u00fcrgis.<\/p>\n
Meie meditsiin ja riik laiemalt vajab h\u00e4dasti p\u00e4devaid kirurg-onkolooge. Tartu \u00dclikooli Kliinikumis t\u00f6\u00f6tab hetkel \u00fcks ja Eestis ainus Euroopa Onkokirurgide Organisatsiooni poolt akrediteeritud v\u00e4hikirurg. V\u00e4hioperatsioone teostavates osakondades kokku t\u00f6\u00f6tab ligikaudu viisk\u00fcmmend kirurgi.<\/p>\n
V\u00e4hihaigetele v\u00f5imalikult parima ravi k\u00e4ttesaadavuseks on vajalik Eestis tunnustada kirurgilise onkoloogi lisaeriala. Eesti onkokirurgide akrediteerimiseks saame j\u00e4rgida Euroopa Onkokirurgide Organisatsiooni loodud koolituskava. Meil on loodud Eesti Kirurgilise Onkoloogia \u00dching, mis kaasab paark\u00fcmmend v\u00e4hikirurgiast s\u00fcgavamalt huvitatuid kirurgi.<\/p>\n
Onkoloogi lisap\u00e4devuse omistamiseks kirurgilistele erialadele, mis tegelevad v\u00e4hipatsientide opereerimisega on vajalik sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rus. Meie esmased p\u00f6\u00f6rdumised sotsiaalministri ja ministeeriumi tervishoiu arendusosakonna poole ootavad tagasisidet.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tame selle nimel, et v\u00e4hipatsiendid v\u00f5idaksid parima v\u00f5imaliku kirurgilise eriarstiabi k\u00e4ttesaadavuse. Et Eesti riik v\u00f5idaks tulevikuks onkokirurgide j\u00e4rjepideva j\u00e4relkasvu ning kvaliteetsest ja tulemuslikust v\u00e4hiravist saadava pikema elu ja parema elukvaliteediga rahva.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Me vajame h\u00e4dasti p\u00e4devaid kirurgilisi onkolooge, kes omavad erip\u00e4devust kasvajaoperatsioonide teostamisel, kirjutab dr Olav Tammik. V\u00e4hkt\u00f5ve esinemissagedus maailmas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":83171,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[4604,26,27,37,33,35,41366,34,36,31,32,21,4189,28,29,2538,19,41364,41365,41367,12115,25,308,562,23,24,22,20,41368,4194,30],"class_list":{"0":"post-83616","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arstid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-kirurgilise-onkoloogia-uhing","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kirurgia","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-meditsiin","24":"tag-news","25":"tag-olav-tammik","26":"tag-onkokirurg","27":"tag-onkokirurgia","28":"tag-onkoloogia","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tervis","31":"tag-tervishoid","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-vahipatsiendid","37":"tag-vahk","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115883173737378772","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83616","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=83616"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/83616\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/83171"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=83616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=83616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=83616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}