{"id":84012,"date":"2026-01-13T06:39:08","date_gmt":"2026-01-13T06:39:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/84012\/"},"modified":"2026-01-13T06:39:08","modified_gmt":"2026-01-13T06:39:08","slug":"rusi-ekspert-vene-ohujoud-on-soja-ajal-oluliselt-tugevnenud-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/84012\/","title":{"rendered":"RUSI ekspert: Vene \u00f5huj\u00f5ud on s\u00f5ja ajal oluliselt tugevnenud | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Venemaa \u00f5huj\u00f5ud on Ukrainas k\u00e4iva s\u00f5ja ajal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tugevamaks muutunud, aga NATO ei ole seda siiani endale teadvustanud, t\u00f5des Briti m\u00f5ttekoja RUSI militaaranal\u00fc\u00fctik \u00e4sja avaldatud \u00fclevaates.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4s on veendunud, et nad v\u00f5idaksid kindlasti Venemaa lennuv\u00e4ge, kui isegi Ukraina suudab \u00e4ra hoida Vene s\u00f5jalennukite tungimise oma \u00f5huruumi, t\u00f5des RUSI vanemanal\u00fc\u00fctik Justin Bronk oma raportis<\/a>. Aga ehkki l\u00e4\u00e4s peab Vene lennuv\u00e4ge ekslikult savijalgadega kolossiks, on see tegelikult muutunud Ukraina s\u00f5ja ajal NATO-le t\u00f5sisemaks ohuks, vahendas Ukraina v\u00e4ljaanne Unian<\/a> Bronki hoiatust.<\/p>\n

Miks NATO peab Venemaa lennundust n\u00f5rgaks<\/p>\n

NATO on veendunud Venemaa \u00f5hu- ja kosmosej\u00f5udude (VKS) n\u00f5rkuses, kuna nad ei ole suutnud saavutada \u00f5hus \u00fclekaalu Ukraina \u00fcle. S\u00f5ja esimestel kuudel kandis Vene lennuv\u00e4gi suuri kaotusi: h\u00e4vis v\u00f5i sai raskelt kahjustada umbes 130 s\u00f5jalennukit, kui arvestada ainult fotodele ja videole j\u00e4\u00e4dvustatud juhtumeid.<\/p>\n

Enim kaotas Venemaa lennukeid Su-25SM ja Su-34M, mida m\u00f5lemaid h\u00e4vis umbes 40. Need kaotused olid eriti r\u00e4ngad Su-34 lennukipargi jaoks, mida Venemaal oli s\u00f5ja alguses vaid umbes 130.<\/p>\n

“VKS-i suutmatus saavutada \u00f5hu\u00fclekaalu Ukraina \u00fcle, samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed lennukite, relvade ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide kaotused, mida nad on konfliktis seni kannatanud, on ajendanud paljusid [l\u00e4\u00e4ne] poliitikuid ja s\u00f5jalisi vaatlejaid VKS-i reitingut oluliselt alandama kui potentsiaalset ohtu NATO Euroopa liikmesriikidele,” kirjutas Bronk.<\/p>\n

Miks NATO eksib Venemaa lennunduse n\u00f5rkuse osas<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fctik on veendunud, et lennukite h\u00e4vimine, kuigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, ei ole Venemaa jaoks kriitiline kaotus. N\u00e4iteks suure hulga Su-25 ja Su-24 r\u00fcndelennukite kaotus on Bronki s\u00f5nul t\u00e4iesti ebaoluline, kuna need on vananenud lennukid, mida Venemaa h\u00fcpoteetilises konfliktis NATO vastu niikuinii ei kasutaks.<\/p>\n

Mis puutub aga moodsamatesse lennukitesse, siis Venemaa on s\u00f5ja algfaasi kaotused t\u00e4ielikult kompenseerinud ja isegi \u00fcletanud tolleaegse lennukipargi suuruse.<\/p>\n

N\u00e4iteks eelmainitud r\u00fcndelennukeid Su-34 oli Venemaal s\u00f5ja alguses umbes 130 ja nad kaotasid neist 40. Aga 2022. aastal said Vene \u00f5huj\u00f5ud kaheksa uut seda t\u00fc\u00fcpi lennukit, 2023. aastal veel 11, 2024. aastal veel 12\u201314 ja 2025. aastal kuni 11. Teisis\u00f5nu on Venemaa \u00f5huv\u00e4gi saanud s\u00f5ja ajal umbes 40 uut seda t\u00fc\u00fcpi lennukit ja t\u00f5en\u00e4oliselt rohkemgi.<\/p>\n

Moodsate p\u00fc\u00fcdurh\u00e4vitajate Su-35S arv on suurenenud 90-lt 2020. aasta l\u00f5pus 135\u2013140-ni 2025. aasta l\u00f5puks. P\u00fc\u00fcdurh\u00e4vitajate MiG-31-de arv suurenes 110-lt 125\u2013130-ni. Mitmeotstarbelisi h\u00e4vitajate Su-30 arv v\u00e4henes veidi \u2013 150-lt 140\u2013145-ni. Lisaks omandasid Vene \u00f5huj\u00f5ud 20 radaritele halvasti n\u00e4htavat h\u00e4vitajat Su-57, mida 2020. aasta l\u00f5pus oli relvastuses ainult \u00fcks.<\/p>\n

Vene \u00f5huj\u00f5udude aerobaatikar\u00fchm Russkije Vitjazi p\u00fc\u00fcdurh\u00e4vitajatega Su-35 demonstratsioonlendu tegemas. Autor\/allikas: SCANPIX \/ REUTERS \/ TATYANA MAKEYEVA<\/p>\n

Kui Venemaal oli 2020. aastal 466 erinevat t\u00fc\u00fcpi operatiivset h\u00e4vitajat, siis 2025. aasta l\u00f5puks oli see arv kasvanud 545\u2013560-ni.<\/p>\n

Sama oluline on see, et s\u00f5ja ajal on saanud sajad, kui mitte tuhanded Vene piloodid reaalse lahingukogemuse t\u00e4nap\u00e4evases, intensiivses s\u00f5japidamises \u2013 midagi, mida neil varem polnud ja mis enamikul NATO pilootidel puudub praeguseni.<\/p>\n

Lisaks \u00f5ppisid nii piloodid ise kui ka nende \u00fclemad maapealsete \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide ja maav\u00e4gedega lahingusituatsioonis t\u00f5husamalt suhtlema.<\/p>\n

“Igas s\u00f5jas NATO v\u00e4gede vastu oleks Vene \u00f5huj\u00f5ududel 2022. aasta alguses olnud raskusi t\u00f5husa tulej\u00f5u ulatusliku kasutamisega lahinguv\u00e4ljal ebapiisava relvavaliku, sihtimismoodulite puudumise ja kehva v\u00e4lja\u00f5ppe t\u00f5ttu. Praegu see nii ei ole,” m\u00e4rkis Bronk.<\/p>\n

\u00dche positiivse aspektina t\u00f5i Bronk siiski v\u00e4lja, et Ukraina abistamisel relvastuse ja v\u00e4lja\u00f5ppega on l\u00e4\u00e4neriigid saanud v\u00f5imaluse tutvuda Venemaa relvaj\u00f5udude v\u00f5imete ja taktikatega.<\/p>\n

Oma raportis puudutas Bronk ka Hiina \u00f5huj\u00f5udude tugevnemist ja selle strateegilist m\u00f5ju Vaikse ookeani ja India ookeani piirkonnas, t\u00f5dedes, et seal on l\u00e4\u00e4neriikidel veelgi suuremad v\u00e4ljakutsed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa \u00f5huj\u00f5ud on Ukrainas k\u00e4iva s\u00f5ja ajal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tugevamaks muutunud, aga NATO ei ole seda siiani endale teadvustanud,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84013,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,54,19,25,41690,23,24,22,20,1935,1933,41691,1929,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-84012","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-nato","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rusi","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-vene-agressioonisoda","30":"tag-vene-oht","31":"tag-vene-ohujoud","32":"tag-vene-ukraina-soda","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115886421600443533","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84012"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84012\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}