![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3152593h650e.png\")
Gaasivahetuse m\u00f5\u00f5tmine kaselehtedel. Eele \u00d5unapuu-Pikas<\/p>\n
Niiskem kliima v\u00f5ib P\u00f5hja-Euroopas kaskede kasvu selle ergutamise asemel hoopis p\u00e4rssida ja muuta nad \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude suhtes haavatamaks, osutavad hiljutised uuringud. Avastus v\u00f5ib pakkuda alust metsandustavade muutmiseks ning aidata t\u00e4psemalt prognoosida puistute vastupidavust ja metsa juurdekasvu.<\/p>\n
Kliimamuutustest r\u00e4\u00e4kides m\u00f5tleme enamasti p\u00f5udadele ja veepuudusele. P\u00f5hja-Euroopas, sealhulgas Eestis, on aga prognooside j\u00e4rgi oodata teistsugust arengut: senisest sagedasemaid vihmasadusid ning sellest tulenevat suuremat \u00f5huniiskust ja mulla veesisaldust. Ent kuidas m\u00f5jutab niiskem keskkond metsi? Tartu \u00dclikooli teadlaste v\u00e4rsked uuringud n\u00e4itavad, et suurem niiskus ei t\u00e4henda tingimata paremat kasvu. Vastupidi, puude kasv v\u00f5ib pidurduda ja nende veevahetuss\u00fcsteem n-\u00f6 laisaks muutuda, kirjutab Tartu \u00dclikooli taimede \u00f6kof\u00fcsioloogia teadur Eele \u00d5unapuu-Pikas.<\/p>\n
Taimede veemajandus kirjeldab seda, kuidas vesi liigub mullast l\u00e4bi juurte, t\u00fcve ja lehtede ning kuidas taim reguleerib veekadu \u00f5hul\u00f5hede kaudu. Vesi on taimedele h\u00e4davajalik \u2013 ilma selleta ei toimu fotos\u00fcnteesi ega ainete liikumist ning lehed n\u00e4rbuvad. Samas seab veevool otsesed piirid sellele, kui palju taim saab \u00f5hust s\u00fcsihappegaasi omastada ja kui h\u00e4sti ta suudab kuuma, p\u00f5uda ja muid \u00e4\u00e4rmuslikke ilmastikuolusid taluda.<\/p>\n
Kui veemajandus on h\u00e4iritud, v\u00f5ib taim k\u00fcll oma elutegevust j\u00e4tkata, kuid muutub keskkonnamuutuste suhtes oluliselt haavatavamaks. Seet\u00f5ttu on taimede veemajanduse m\u00f5istmine v\u00f5tmet\u00e4htsusega nii metsade vastupidavuse, s\u00fcsinikuringe kui ka tulevaste kliimam\u00f5jude prognoosimisel.<\/p>\n
Gaasivahetuse m\u00f5\u00f5tmine kaselehtedel. Eele \u00d5unapuu-Pikas<\/p>\n
Uurisin kolleegidega, kuidas suurenenud \u00f5huniiskus ja mullaniiskus m\u00f5jutavad arukase (Betula pendula) kasvu, veemajandust ning molekulaarsel tasandil toimuvaid muutusi. Tegime uurimist\u00f6id Eesti idaosas asuval unikaalsel metsa\u00f6kos\u00fcsteemi \u00f5huniiskusega manipuleerimise katsealal (Free Air Humidity Manipulation, FAHM), kus puid kasvatatakse looduslikes tingimustes, kuid kontrollitult niiskemas \u00f5hus v\u00f5i paremini kastetud mullas. See v\u00f5imaldab j\u00e4ljendada tulevasi kliimastsenaariume p\u00e4ris metsas, mitte laboritingimustes.<\/p>\n
Kasvu paradoks<\/p>\n
\u00dcllatuslikult ei hakanud puud niiskemates tingimustes paremini kasvama. Vastupidi \u2013 suuremas \u00f5huniiskuses olid puud madalamad ja nende lehemass oli v\u00e4iksem. Samas p\u00fcsis fotos\u00fcnteesiv\u00f5ime suures osas muutumatuna. Muutus hoopis see, kuidas puud oma ressursse jaotasid. Niiskemas \u00f5hus kasvanud kased investeerisid suhteliselt rohkem t\u00fcve j\u00e4menemisse.<\/p>\n
Huvitaval kombel p\u00fcsisid niiskes keskkonnas kasvanud kaskede lehed s\u00fcgisel kauem puul. See t\u00e4hendab pikemat kasvuperioodi, mida sageli peetakse metsadele soodsaks. Paraku ei korvanud see suvise kasvu aeglustumist. Teisis\u00f5nu, puude arengur\u00fctm ja ehitus muutusid: lehtede areng oli aeglasem ning tasakaal fotos\u00fcnteesivate ja mittefotos\u00fcnteesivate kudede vahel nihkus. See v\u00f5ib viia s\u00fcsinikupuuduseni \u2013 eriti olukordades, kus ilm muutub \u00e4kitselt kuumaks ja kuivaks.<\/p>\n
Muutused puude veemajanduses<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt keskendusime lehtede h\u00fcdraulilisele juhtivusele ehk sellele, kui t\u00f5husalt liigub vesi lehe sees aurumispindadeni, ning akvaporiinidele. Need rakumembraanides paiknevad valgukanalid reguleerivad vee liikumist l\u00e4bi rakkude.<\/p>\n
Nii suurem \u00f5huniiskus kui ka suurem mullaniiskus v\u00e4hendasid lehtede veetranspordi t\u00f5husust. Vesi liikus lehtedes aeglasemalt, samal ajal j\u00e4id fotos\u00fcntees ja gaasivahetus \u00fcldjoontes suhteliselt stabiilseks. Tulemused osutavad, et kask suudab oma veekasutust paindlikult \u00fcmber korraldada, hoides s\u00fcsiniku sidumise t\u00f6\u00f6s isegi siis, kui veetransport on v\u00e4hem efektiivne.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3152584hd596t24.png\"\/)
Kaskede geeniekspressiooni m\u00e4\u00e4ramiseks leheproovid pakendatakse fooliumi ning s\u00e4ilitatakse katsealalt laborisse transportimiseks vedelas l\u00e4mmastikus. Autor\/allikas: Eele \u00d5unapuu-Pikas<\/p>\n
Huvitaval kombel k\u00e4itusid puud molekulaarsel tasandil erinevalt s\u00f5ltuvalt sellest, kas niiskus suurenes \u00f5hus v\u00f5i mullas. \u00d5huniiskuse suurenemisel v\u00e4henes enamiku akvaporiinide geenide aktiivsus, mullaniiskuse suurenemisel aga hoopis kasvas. Hoolimata vastupidistest molekulaarsetest reaktsioonidest oli m\u00f5lemal juhul f\u00fcsioloogiline tulemus sarnane \u2013 lehtede h\u00fcdrauliline juhtivus kahanes. See viitab, et puud kasutavad eri olukordades erinevaid regulatsiooniteid.<\/p>\n
\u00d5hu suurem niiskus v\u00e4hendab aurumisvajadust ning puul pole vaja hoida t\u00f6\u00f6s \u00fcliv\u00f5imast veetranspordis\u00fcsteemi, mist\u00f5ttu ka akvaporiinide hulk v\u00e4heneb. Mullas rohke vee korral aga nihkub veetakistus rohkem lehtedesse, mist\u00f5ttu veetranspordi efektiivsus v\u00e4heneb hoolimata suurenenud akvaporiinide hulgast. Lisaks v\u00f5ivad akvaporiinidel olla ka muid \u00fclesandeid, mis muutuvad oluliseks rakkude f\u00fcsioloogilise tasakaalu s\u00e4ilitamisel liigse mullaniiskuse tingimustes.<\/p>\n
Varjatud risk tuleviku metsadele<\/p>\n
Oluline on seegi, et niiskemates tingimustes kasvanud puude \u00f5hul\u00f5hed muutusid \u00f5hu kuivamise suhtes tundetumaks. See t\u00e4hendab, et \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikuolude, nagu \u00e4kiliste kuumalainete ja p\u00f5udade korral, mida kliimamuutused samuti soosivad, v\u00f5ivad puud olla haavatavamad, sest nende veeregulatsioon ei reageeri enam nii kiiresti. Kui puu \u00f5hul\u00f5hed ei sulgu piisavalt kiiresti, tekib oht, et kudedes tekib veepuudus. ja taime veetransport saab p\u00fcsivalt kahjustada.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib niiskem kliima p\u00f5hjustada p\u00f5hjamaistes metsades oodatust v\u00e4iksemat puidu juurdekasvu ja muuta metsad haavatavamaks. Uuringute tulemused r\u00f5hutavad, et kliimamuutuste m\u00f5ju metsadele ei saa hinnata ainult p\u00f5ua kaudu. Ka niiskem ja pealtn\u00e4ha soodsam keskkond v\u00f5ib tuua kaasa varjatud riske, muutes puude veekasutusstrateegiaid ja h\u00fcdraulilist t\u00f6\u00f6kindlust.<\/p>\n
Just sellised teadmised aitavad paremini prognoosida, millised metsad suudavad muutuvates kliimatingimustes p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da ja millised v\u00f5ivad sattuda ootamatutesse raskustesse. \u00dchtlasi pakub see teave v\u00e4\u00e4rtuslikku sisendit metsandustavade kujundamiseks, mis arvestavad muutuva kliima tegelikku palet.<\/p>\n
Uuringute tulemused avaldasime teadusajakirjades Tree Physiology<\/a> ja New Phytologist<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Niiskem kliima v\u00f5ib P\u00f5hja-Euroopas kaskede kasvu selle ergutamise asemel hoopis p\u00e4rssida ja muuta nad \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude suhtes haavatamaks,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84062,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,41715,33,35,34,36,31,32,22555,41714,21,18068,15928,28,29,19,41716,25,2424,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-84061","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eele-ounapuu-pikas","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-fotosuntees","19":"tag-geeniekspressioon","20":"tag-headlines","21":"tag-kask","22":"tag-kliimamuutus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-okofusioloogia","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-tartu-ulikool","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115886689018309755","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84061","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84061"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84061\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84062"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84061"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84061"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84061"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}