Sotsiaalantropoloog Aet Annist r\u00e4\u00e4kis Vikerraadio saates “Kajalood” vastandumisest tekkinud kuristikest inimr\u00fchmade vahel ning t\u00f5des, et varasemaga v\u00f5rreldes puudub inimestel soov \u00fcheskoos lahendusi otsida.<\/p>\n
Pikalt on Annisti uurimislaual olnud sotsialismij\u00e4rgsed maapiirkonnad ning nende k\u00f5rvale tekkisid juba m\u00f5nda aega tagasi ka kliimamured ja sellega seotud probleemid. “Nende teemade trajektoorid ristusid ja sellest on saanud \u00fcks minu t\u00e4nastest teemadest, mis v\u00f5rdleb kollapsi- v\u00f5i krahhij\u00e4rgset \u00fchiskonda \u00fchiskonnaga, mis ootab mingi krahhi saabumist,” selgitas Annist.<\/p>\n
“Nii et selline sotsialismij\u00e4rgne maailm versus kliimakollapsi-eelne maailm. Mismoodi inimesed sellele reageerivad, kuidas nad koonduvad v\u00f5i kuidas \u00fcksteisest eralduvad ja nii edasi,” lisas ta.<\/p>\n
Annisti s\u00f5nul \u00fcritabki sotsiaalantropoloogia aru saada, kuidas inimesed \u00fchiskonna liikmetena toimivad. “Mitte niiv\u00f5rd nende ps\u00fc\u00fchika, kuigi seda tuleb ka arvestada, kuiv\u00f5rd see, kuidas nad omavahel suheldes loovad \u00fchiskonda, loovad meie oleviku, loovad ka tuleviku ja mismoodi mineviku inimsuhted, inimk\u00e4itumine on loonud t\u00e4nast p\u00e4eva,” r\u00e4\u00e4kis Annist ning lisas, et teeb koost\u00f6\u00f6d paljude teiste erialade teadlastega ning seel\u00e4bi on tervikute n\u00e4gemine antropoloogia \u00fcks olulisemaid omadusi ja panuseid teadusesse.<\/p>\n
Sotsiaalantropoloogia m\u00e4\u00e4rav meetod on pikaaegne osalusvaatlus. “Me ei vaata \u00fchiskonda mitte \u00fcksikute osadena, ei vaata ainult poliitikat v\u00f5i ainult majandust, vaid p\u00fc\u00fcame aru saada, kuidas poliitika ja majandus koos toimivad. Kuidas sellesse panustab hoopis see, mismoodi me usume religiooni v\u00f5i majandusideoloogiatesse. Siia v\u00f5ib tulla ka selline komponent nagu inimeste sugulussuhted. Vaatame k\u00f5ike tervikuna ja seda on lihtsam teha, uurides v\u00e4iksemaid inim\u00fchikuid nagu n\u00e4iteks k\u00fcla, seltsing v\u00f5i midagi sellist.”<\/p>\n
Annist t\u00f5des, et vastandumist v\u00f5ib \u00fchiskonnas olla rohkem kui varem. “Mina oma t\u00f6\u00f6 pinnalt t\u00f5staksin esile kaks komponenti. \u00dcks on see, millest on palju r\u00e4\u00e4gitud, et me funktsioneerime sotsiaalmeedia-keskkondades, mullistume, kapseldume ja ka vaidlused on sotsiaalmeedias palju teravamad kui need, mida me n\u00e4ost n\u00e4kku peaksime. Ja teine komponent on see, et meil ongi reaalseid n\u00e4ost n\u00e4kku kohtumisi v\u00e4hem,” nentis ta.<\/p>\n
Samas on ka n\u00e4htusi, mis n\u00e4ost n\u00e4kku kohtumist rohkem esile kutsuvad. “Kasv\u00f5i asumiseltsingutes v\u00f5i linnaaedades on uued tuuled puhuma hakanud, kohtades, kus inimesed kogunevad, teevad midagi muud ja kohtuvad erinevate inimestega, kellel on erinevad huvid, poliitilised vaated ja kes on ehk ka erinevatest p\u00f5lvkondadest.”<\/p>\n
“Selles \u00fchises keskkonnas suudavad nad palju kergemini \u00fcletada seda m\u00f5tet, et “sa oled ikka nii totaalselt teistsugune minust”. Kui v\u00f5imalust teiste inimeste n\u00e4ost n\u00e4kku kohtuda on v\u00e4hem, mis iseloomustab paraku t\u00e4nast p\u00e4eva rohkem kui varasemaid aegu, siis see teebki inimestevahelist kuristikku \u00fcha laiemaks ja laiemaks,” m\u00e4rkis Annist ning lisas, et N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni ajal \u00fchendas inimesi pidev kriis.<\/p>\n
“Pidime kogu aeg igap\u00e4evaseid kriise \u00fcletama. Oli pidev katse saada mida iganes, mingit defitsiiti v\u00f5i leida lahendusi puudulikult t\u00f6\u00f6tavatele teenustele ja nii edasi. Olime selles kriisis enam-v\u00e4hem koos. Toetasime \u00fcksteist paratamatusena. See ei pruukinud olla s\u00f5bralik suhe, aga me olime koos selleks, et neid probleeme lahendada. See surus meid ka koos 80-ndate l\u00f5pust ja 90-ndate algusest l\u00e4bi,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5tleme t\u00e4nastele kriisidele ja sellel, mismoodi eelmise kriisi j\u00e4rgne aeg meid lahutas, kuidas hakkas kiiresti tekkima kihistumine, kuidas meedias ja avalikkuses r\u00e4\u00e4giti neist, kes hakkama ei saanud, v\u00e4ga negatiivsetes terminites, kuidas see oli justkui nende isiklik s\u00fc\u00fc ja miski, mis iseloomustas neid inimestena, mitte seda kuidas nad uues struktuuris positsioneerusid niimoodi, et nad ei saanud hakkama. See k\u00f5ik tekitas raskusi teiste inimesteni j\u00f5udmises. N\u00fc\u00fcdseks on see kestnud kaks ja pool k\u00fcmnendit ja inimestevaheline suhe on osades aspektides niiv\u00f5rd \u00e4ra murenenud, et seda soovigi kokku tulla ja koos lahendusi otsida, enam ei ole,” nentis Annist.<\/p>\n
“Niisugune kriis ei ole mitte \u00fchine, vaid kriis ongi eraldatus. Kriis tekitab tunnet, et ma olen \u00fcksinda, ma pean probleemidega hakkama saama \u00fcksinda ja ka erinevad grupid, mille liikmed me justkui oleme, ei pruugi ka meile \u00fchisust pakkuda. V\u00f5imalusi seda kuristikku \u00fcletada on praegu v\u00e4hem,” lisas ta.<\/p>\n
“On vaja leida see alus, v\u00f5imalikult mitmekesised keskkonnad, et seda \u00fcletada. Mitte, et ma tulen kokku ainult oma s\u00f5pradega, kes m\u00f5tlevad samamoodi, vaid peame leidma ka v\u00f5imalusi vastandujatena kokku tulla. Selle kaudu v\u00f5iks j\u00f5uda uue kvaliteedini, kus inimeste erinevad mured on \u00fchiselt k\u00f5igile m\u00f5istetavad ja seda saab tegelikult adekvaatselt teha ainult koos olla.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sotsiaalantropoloog Aet Annist r\u00e4\u00e4kis Vikerraadio saates “Kajalood” vastandumisest tekkinud kuristikest inimr\u00fchmade vahel ning t\u00f5des, et varasemaga v\u00f5rreldes puudub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84068,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[41717,26,27,37,33,35,41719,34,36,31,32,21,28,29,41718,19,25,23,24,22,20,41720,30],"class_list":{"0":"post-84067","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aet-annist","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eraldatus","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-lohestumine","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-vastandumine","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115886732252732512","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84067","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84067"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84067\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84068"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84067"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84067"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84067"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}