{"id":84073,"date":"2026-01-13T08:08:07","date_gmt":"2026-01-13T08:08:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/84073\/"},"modified":"2026-01-13T08:08:07","modified_gmt":"2026-01-13T08:08:07","slug":"andri-rohtla-on-aeg-arutada-prokuratuuri-edasikaebeoiguse-piiramise-ule-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/84073\/","title":{"rendered":"Andri Rohtla: on aeg arutada prokuratuuri edasikaebe\u00f5iguse piiramise \u00fcle | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Hiljuti l\u00f5ppenud politseijuhtide kriminaalasja valguses on k\u00f5ige olulisem on aru saada, mida me saame sellest menetlusest \u00f5ppida, et muuta oma \u00f5iguss\u00fcsteemi ja \u00fchiskonda paremaks, kirjutab Andri Rohtla.<\/p>\n

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta \u00fctles Eesti Vabariigi nimel \u00f6eldud vabanduses<\/a>, et Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere protsess ei olnud \u00f5iglane ning \u00f5igusliku selguse saamise nimel ei pea k\u00e4ima l\u00e4bi k\u00f5ik kolm kohtuastet. See on igati tervem\u00f5istuslik ning kauaoodatud seisukoht, mis peaks olema prokuratuurile ka siduv, sest nagu juhtiv riigiprokur\u00f6r<\/p>\n

Alar Lehesmets tabavalt m\u00e4rkis<\/a>, et “prokuratuur ei aja mingit oma asja, me ajame riigi asja”. Prokuratuuri esimesed reaktsioonid viitavad aga, et prokuratuur ei soovi valdkonna eest vastutava ministri seisukohta omaks v\u00f5tta.<\/p>\n

Riigi peaprokur\u00f6r Astrid Asi ja juhtiv riigiprokur\u00f6r Alar Lehesmets m\u00f5lemad on selgitanud, et prokuratuur anal\u00fc\u00fcsib politseijuhtide kaasust ning vajadusel korrigeeritakse prokuratuuri praktikat. Ometi on juhtiv riigiprokur\u00f6r, kelle t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks on muuhulgas ka prokuratuuri sisulise t\u00f6\u00f6 juhtimine, samaaegselt ka v\u00e4itnud<\/a>, et tolles menetluses “ei j\u00e4tnud prokur\u00f6r midagi tegemata ega teinud midagi valesti.”<\/p>\n

Kui esmalt valdkonna eest vastutav minister leiab, k\u00f5neldes Eesti Vabariigi nimel, et menetlus ei olnud prokuratuuri tegevuse t\u00f5ttu \u00f5iglane, siis ei saanud ju prokur\u00f6r samaaegselt ka k\u00f5ike \u00f5igesti teha. Koer ongi maetud prokuratuuris s\u00fcgavale juurdunud inimkaugesse hoiakusse, mis v\u00e4ljendubki k\u00f5ige paremini Alar Lehesmetsa s\u00f5nades, et prokur\u00f6ril ei j\u00e4\u00e4nud ju midagi tegemata.<\/p>\n

Tegemist pole isikliku etteheitega \u00fchegi prokur\u00f6ri suunas, vaid ilmselt on asi prokur\u00f6ri t\u00f6\u00f6\u00fclesannetes ja -iseloomus (mille muutmist ei tasu ka kalevi alla panna). Endised prokur\u00f6rid ning n\u00fc\u00fcdsed vandeadvokaadid Steven-Hristo Evestus ja Norman Aas on tunnistanud<\/a>, et prokur\u00f6ri ametis olles ei olnud neil aimdust, kui palju saab kriminaalmenetlusega inimestele liiga teha.<\/p>\n

“Kui aga \u00fcks kohtuaste on isiku s\u00fc\u00fcd eitanud, kas siis mitte polegi tegemist selle m\u00f5istliku kahtlusega, mis v\u00e4listab isiku s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise?”<\/p>\n

Seega ongi paslik arutada seadusemuudatust, millega piiratakse prokuratuuri v\u00f5imalusi \u00fcldmenetluses \u00f5igeksm\u00f5istvat otsust vaidlustada. Teadupoolest saab inimese s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista vaid siis, kui isiku s\u00fc\u00fc on t\u00f5endatud v\u00e4ljaspool m\u00f5istlikku kahtlust. Kui aga \u00fcks kohtuaste on isiku s\u00fc\u00fcd eitanud, kas siis mitte polegi tegemist selle m\u00f5istliku kahtlusega, mis v\u00e4listab isiku s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise?<\/p>\n

Prokuratuuri edasikaebamis\u00f5iguse piiramine pole ka midagi ennekuulmatut, n\u00e4iteks on \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse edasikaebamine v\u00e4listatud USA-s ning \u00dchendkuningriigis. Arusaadavalt on \u00f5iguss\u00fcsteemid erinevad, kuid fundamentaalne k\u00fcsimus on sama: kuidas saab \u00fclema astme kohus eitada m\u00f5istliku kahtluse olemasolu, kui alama astme kohus selle juba tuvastas?<\/p>\n

\u00dchendkuningriigis on ka rahuldatud prokuratuuri uudishimu \u00f5igusselguse ja t\u00f5lgendamise osas, teatud juhtudel lubatakse kohtuasja edasi kaevata vaid abstraktse \u00f5igusk\u00fcsimuse arutamiseks, ilma isiku s\u00fc\u00fck\u00fcsimust uuesti arutamata.<\/p>\n

Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemist leiab edasikaebe\u00f5iguse piiranguid nii p\u00f5hiseadusest (\u00a7 24 lg 5) kui ka kriminaalmenetluse seadustikust (\u00a7 318 lg 3,4). \u00dcks ettepanek v\u00f5ib olla kohaldada prokuratuurile kokkuleppemenetluse osas kehtivaid edasikaebe\u00f5iguse piirangute p\u00f5him\u00f5tteid ka \u00fcldmenetluse puhul ehk prokuratuur v\u00f5ib \u00f5igeksm\u00f5istva kohtuotsuse edasi kaevata vaid juhul, kui esineb KrMS \u00a7 339 l\u00f5ikes 1 loetletud rikkumine (nt otsuse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis).<\/p>\n

Sellisel juhul on tagatud edasikaebe\u00f5igus ilmselgelt erandlikes ja \u00fclema astme kohtu sekkumist vajavates menetlustes, kuid eba\u00f5iglust kaasa toovad eksperimentaalsed edasikaebamised on juba eos lubamatud. Samuti v\u00f5ib kaaluda eelmainitud kitsa \u00f5igusk\u00fcsimuse edasikaebamise v\u00f5imalust.<\/p>\n

Politseijuhtide kaasuse l\u00f5pplahendust vaagib lisaks prokuratuurile ka riigikogu \u00f5iguskomisjon. Just \u00f5iguskomisjonil ongi v\u00f5imalus teha laiemaid j\u00e4reldusi ning p\u00e4devus koostada seadusemuudatuse eeln\u00f5u, mis v\u00e4listaks prokuratuuri \u00f5igusselguse otsingutest tulenevad ebaausad menetlused. Mina usun, et sellisel moel tekkivate eba\u00f5iglaste menetluste v\u00e4listamine muudakski meie \u00fchiskonna \u00fche sammu v\u00f5rra paremaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti l\u00f5ppenud politseijuhtide kriminaalasja valguses on k\u00f5ige olulisem on aru saada, mida me saame sellest menetlusest \u00f5ppida, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84074,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26509,18293,13481,26,27,41723,37,38558,33,35,30075,34,36,31,32,21,13952,41721,28,29,19,22303,41722,25,10094,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-84073","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alar-lehesmets","9":"tag-andri-rohtla","10":"tag-astrid-asi","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-edasikaebeoigus","14":"tag-ee","15":"tag-eerik-heldna","16":"tag-eesti","17":"tag-eesti-keel","18":"tag-elmar-vaher","19":"tag-estonia","20":"tag-estonian","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-juriidika","25":"tag-justiits-ja-digiminister","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-oigussusteem","30":"tag-politsejuhid","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-prokuratuur","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84073"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84073\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84074"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84073"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}