![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3152620h6763t24.png\"\/)
Sisser\u00e4ndajate jaotumine eluasemeturul uuringu l\u00f5pus. Autor\/allikas: Karin Torpan.<\/p>\nR\u00e4nne ja linnastumine on \u00fcleilmsed n\u00e4htused, millest Eesti ei j\u00e4\u00e4 puutumata. \u00dcha teravamalt kerkib esile k\u00fcsimus, kuidas v\u00e4ltida uussisser\u00e4ndajate koondumist vaid kindlatesse, sageli kehvema mainega elupiirkondadesse. Tartu ja Turu \u00dclikooli doktorant Karin Torpani v\u00e4itekiri, mis tugineb P\u00f5hjamaade pikaajalistele registriandmetele, n\u00e4itab, et eluasemeturg v\u00f5ib toimida nii sotsiaalse lifti kui ka l\u00f5ksuna.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks keskne j\u00e4reldus on, et sisser\u00e4ndaja sissetuleku kasv ei pruugi ajendada neid kolima kohalikele l\u00e4hemale. Kui eluasemeturg on j\u00e4ik ja killustunud, j\u00e4\u00e4vad inimesed vaatamata majanduslikule edule elama piirkondadesse, kus kuhjuvad sotsiaalsed probleemid nagu v\u00e4iksemad v\u00f5imalused saada paremat haridust v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohta. See tekitab olukorra, kus ebav\u00f5rdsus hakkab ennast taastootma.<\/p>\n
“Tihti k\u00fcsitakse, kas ruumiline eraldatus on \u00fcldse halb \u2013 inimesed eelistavad olla koos omasugustega, las nad siis olla,” selgitas Torpan: “Probleem seisneb selles, et nad v\u00f5ivad sattuda segregatsiooni n\u00f5iaringi, kust on keeruline v\u00e4lja saada.” See v\u00f5ib n\u00e4iteks t\u00e4hendada, et piirkondlik kool on sedav\u00f5rd kehv, et sisser\u00e4ndajate lapsed ei p\u00e4\u00e4se isegi parima tahtmise korral \u00fclikooli.<\/p>\n
Segregatsioon pole seega lihtsalt ajutine elukorraldus, vaid pikaajaline l\u00f5ks. “See ruumilise eraldatuse n\u00f5iaring j\u00e4tkub nii p\u00f5lvkondade kaupa kui ka inimese enda elukarj\u00e4\u00e4ris,” lisas inimgeograaf.<\/p>\n
Helsingi edu: linn kui aktiivne turuosaline<\/p>\n
P\u00f5hjamaade pealinnade v\u00f5rdluses t\u00f5i Karin Torpan oma doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal selgelt esile Helsingi eeskujuliku n\u00e4ite. Soome pealinna edu pant peitub omavalitsuse j\u00f5ulises sekkumises: linn tegutseb ise aktiivse maaomaniku ja arendajana ning rakendab sotsiaalse segamise (social mixing) poliitikat.<\/p>\n
Linna samadesse piirkondadesse planeeritakse teadlikult nii sotsiaalpindu, riiklikult toetatud \u00fc\u00fcrikortereid kui ka eraomandis eluasemeid. Torpani doktorit\u00f6\u00f6 tulemused kinnitasid, et selline s\u00fcsteem v\u00f5imaldab sisser\u00e4ndajatel liikuda esmastest elukohtadest parematesse piirkondadesse tunduvalt kiiremini kui rangelt turup\u00f5hise kinnisvaraga linnades. Mitmekesine eluasemefond hoiab \u00e4ra sisser\u00e4ndajate koondumise vaid \u00e4\u00e4relinna paneelelamu piirkonda, mis soodustab omakorda loomulikku integratsiooni teiste elanikega.<\/p>\n
Stockholmi l\u00f5ks ja Oslo k\u00f5rged barj\u00e4\u00e4rid<\/p>\n
Kuigi k\u00f5ik kolm uuritud linna on heaoluriikide linnad, kus tegeletakse aktiivselt v\u00f5rdsuse ja sidusa \u00fchiskonna tagamisega, illustreerivad Stockholmi ja Oslo n\u00e4ited seevastu, kuidas erinevad turut\u00f5rked v\u00f5ivad l\u00f5imumist pidurdada.<\/p>\n
Stockholmi eluasemeturgu iseloomustab \u00e4\u00e4rmuslik j\u00e4ikus. Linnas valitseb suur \u00fc\u00fcrikorterite puuduj\u00e4\u00e4k ja turg on tugevalt reguleeritud. Samas on sotsiaalpinnad koondunud satelliitlinnadesse. Torpani anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et Stockholm on ehe n\u00e4ide n-\u00f6 segregatsioonil\u00f5ksust. Isegi kui sisser\u00e4ndaja sissetulek kasvab, on tal \u00e4\u00e4rmiselt keeruline leida \u00fc\u00fcripinda paremas linnaosas, sest \u00fc\u00fcrikortereid lihtsalt pole saadaval. See sunnib inimesi j\u00e4\u00e4ma kehvema mainega piirkondadesse, s\u00f5ltumata nende tegelikust majanduslikust toimetulekust.<\/p>\n
Oslos domineerib seevastu ekstreemne omandikesksus, mis v\u00f5iks pakkuda m\u00f5tteainet ka Eestis. Norra eluasemepoliitika soosib kodu omamist, j\u00e4ttes \u00fc\u00fcrituru v\u00e4ikeseks ja ebakindlaks. See tekitab sisser\u00e4ndajatele k\u00f5rge sisenemisbarj\u00e4\u00e4ri \u2013 liikumine paremasse elukeskkonda eeldab v\u00f5imet kinnisvara soetada.<\/p>\n
“Selles m\u00f5ttes on Eesti Oslole h\u00e4sti sarnane, et ka meil on v\u00e4ga suur koduomanike osakaal,” m\u00e4rkis Torpan. Ilma tugeva \u00fc\u00fcrituruta v\u00f5ib elukoha valimine muutuda inimgeograafi hinnangul sellisel juhul rikaste privileegiks. N\u00e4iteks v\u00f5ivad madalama sissetulekuga sisser\u00e4ndajad j\u00e4\u00e4da seet\u00f5ttu pikaks ajaks ebakindlate \u00fc\u00fcrilepingute k\u00fc\u00fcsi, suutmata leida p\u00fcsivat kodu.<\/p>\n
Sisser\u00e4ndajate jaotumine eluasemeturul uuringu l\u00f5pus. Autor\/allikas: Karin Torpan.<\/p>\n
Eestlased Soomes<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 heitis valgust ka eestlaste k\u00e4ek\u00e4igule naaberriigis. “Algne plaan oligi uurida eestlasi Soomes. Kui ma doktorantuuri alustasin, oli see v\u00e4ga aktuaalne teema \u2013 r\u00e4nne Soome oli suur. N\u00fc\u00fcd on see m\u00f5nev\u00f5rra muutunud,” meenutas Karin Torpan.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itasid, et Euroopa Liidu kodanikena on eestlaste v\u00f5imalused eluasemeturul paremad kui arengumaadest p\u00e4rit sisser\u00e4ndajatel, ent j\u00e4\u00e4vad alla l\u00e4\u00e4neriikide taustaga inimestele. Lisaks joonistus eestlaste puhul v\u00e4lja ootusp\u00e4rane muster: edenemine t\u00f6\u00f6turul ei too alati kaasa elamistingimuste kohest paranemist.<\/p>\n
Torpan viitas siin teadlikule valikule. Paljud eestlased on pendelr\u00e4ndajad v\u00f5i s\u00e4\u00e4stavad raha Eestisse kodu rajamiseks, leppides sihtriigis ajutiselt tagasihoidlikumate tingimustega. Siiski on eestlaste liikumine eluasemeturul d\u00fcnaamilisem kui neil sisser\u00e4nnanutel, keda pidurdab suurem diskrimineerimine v\u00f5i keelebarj\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
\u00d5ppetunnid ja hoiatus Eestile<\/p>\n
Karin Torpani doktorit\u00f6\u00f6 pakub v\u00e4\u00e4rtuslikke suuniseid nii siinsele ruumiloomele kui ka poliitikakujundajatele. Kuna Eesti liigub sarnaselt P\u00f5hjamaadele suurema linnastumise suunas, on praegu kriitiline hetk v\u00e4ltida vigu, mida on tehtud mujal. Torpan r\u00f5hutas, et eluasemepoliitika ei puuduta vaid kinnisvara ennast, vaid kujutab endast strateegilist vahendit \u00fchiskondliku sidususe tagamiseks. Kui j\u00e4tta elamuarendus ja linnaplaneerimine vaid turuj\u00f5udude meelevalda, nagu on osaliselt juhtunud Stockholmis ja Oslos, v\u00f5ib sotsiaalne ebav\u00f5rdsus kuhjuda linna teatud piirkondades.<\/p>\n
Eestis on oht segregatsiooni s\u00fcvenemiseks reaalne, kui uusehitised ja parem elukeskkond muutuvad k\u00e4ttesaadavaks vaid j\u00f5ukamale osale elanikkonnast, samas kui madalama sissetulekuga inimesed ja sisser\u00e4ndajad surutakse \u00fchetaolistesse magalatesse. Lahendusena n\u00e4eb Torpan omavalitsuste aktiivsemat sekkumist. “V\u00f5iks katsetada erinevaid eluasemevorme: n\u00e4iteks mittetulunduslikke eluasemeid v\u00f5i mitmesuguseid finantseerimisv\u00f5imalusi, n\u00e4iteks kergemini k\u00e4ttesaadavad laenud linna eluasemefondist, mida me ka Soomes n\u00e4eme,” pakkus inimgeograaf.<\/p>\n
See t\u00e4hendab ka planeeringuid, mis soodustavad erineva tausta ja sissetulekuga inimeste elamist samades naabruskondades. “Me tahaksime, et ei tekiks sellist ebav\u00f5rdsust, kus inimese elupiirkond m\u00e4\u00e4rab tema haridustee ja edasised v\u00f5imalused,” r\u00f5hutas Karin Torpan.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3152641h3d0ct24.png\"\/)
Karin Torpan. Autor\/allikas: Erakogu.<\/p>\n
Karin Torpan kaitseb oma doktorit\u00f6\u00f6 “Tenure transitions and residential mobility of migrants: evidence from three Nordic welfare states” (“Sisser\u00e4ndajate eluasemekarj\u00e4\u00e4rid ja ruumiline mobiilsus kolmes P\u00f5hjamaa heaoluriigis”) 30. jaanuaril Tartu \u00dclikoolis. Kraadit\u00f6\u00f6 valmis Tartu \u00dclikooli professor Tiit Tammaru, kaasprofessor Anneli K\u00e4hriku ning Turu \u00dclikooli professor Jussi Sakari Jauhiainen \u00fchisjuhendamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"R\u00e4nne ja linnastumine on \u00fcleilmsed n\u00e4htused, millest Eesti ei j\u00e4\u00e4 puutumata. \u00dcha teravamalt kerkib esile k\u00fcsimus, kuidas v\u00e4ltida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59908,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,409,37,33,35,34,36,31,32,21,41727,128,41726,28,29,10098,19,2693,25,41725,23760,7210,2424,23,24,41724,22,20,30],"class_list":{"0":"post-84076","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ebavordsus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-heslingi","20":"tag-immigrandid","21":"tag-karin-torpan","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-linnaplaneerimine","25":"tag-news","26":"tag-oslo","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-segregeerumine","29":"tag-sisserandajad","30":"tag-stockholm","31":"tag-tartu-ulikool","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-turu-ulikool","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115886775523335750","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84076"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84076\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59908"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}