Tartu \u00dclikooli semiootika nooremlektor Katre P\u00e4rn m\u00e4rkis, et nii maniakaalne kogumine kui ka minimalism on kultuuris alati olemas olnud. T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse sellest rohkem tarbimiskultuuri v\u00f5tmes, sest k\u00f5ike toodetakse massiliselt ja sageli ilma p\u00f5hjuseta.<\/p>\n
“Me elame v\u00f5ib-olla natukene isegi sellise hankimise ja tarbimise surve all, ilma et j\u00f5uaksime nii palju menetleda, miks me midagi hangime, kas meil neid asju vaja on v\u00f5i mida need meile t\u00e4hendavad,” arutles P\u00e4rn.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tekib surve ka sellest, et inimesi alatasa utsitatakse igasugu asju hankima. Isegi, kui neid ei tarbita, j\u00f5uavad need l\u00f5puks pr\u00fcgim\u00e4ele v\u00f5i nopib keegi need vahepeal \u00fcles ja paneb lihtsalt k\u00f5rvale.<\/p>\n
Sotsioloogiaprofessor Veronika Kalmus r\u00f5hutas, et nii kogumisel kui ka minimalismil on mitu eri tasandit ning sellel ei pruugi olla \u00fcht eesm\u00e4rki. Tema s\u00f5nul v\u00f5ib \u00fchelt poolt inimesele lihtsalt meeldida esemete omamine ehk mida rohkem, seda uhkem. Teisest k\u00fcljest v\u00f5ib kogumise taga olla s\u00e4\u00e4stlikkus v\u00f5i s\u00fcmboolne kiindumus, mis t\u00e4hendab, et asjad on armsad ning neid ei raatsita \u00e4ra visata.<\/p>\n
\u00dche koguja elut\u00f6\u00f6<\/p>\n
Pea 30 aastat sidefirmas t\u00f6\u00f6tanud Marko Koemets on \u00fcks neist, kelle jaoks on asjadel s\u00fcgav v\u00e4\u00e4rtus. Alates 2004. aastast on ta kogunud sidefirmade pastapliiatseid. Koemets m\u00e4rkis, et tegu on kitsa valdkonnaga, mis ei lase tema kogul liialt suureks paisuda. Aastatega on tal pastapliiatseid kogunenud 550, mida ta hoiustab spetsiaalsete aluste peal.<\/p>\n
Koemetsa s\u00f5nul on Eestis pastakakogujaid palju. Tema on ka \u00fcks neist seitsmest, kes koguja \u00dclo Vilderseni eestvedamisel 2008. aastal esimese pastakakogujate kokkutuleku korraldasid. Kui algul sai seltskond vaid kaks korda aastas kokku, et \u00fcks \u00fchele pastakaid vahetada, siis n\u00fc\u00fcd kohtutakse lausa neli korda aasta jooksul ja vahetamine k\u00e4ib vabas vormis. “Keegi ei n\u00e4ita seal \u00fcldjuhul kogu, kui ei ole n\u00e4itust kokku lepitud,” t\u00e4psustas Koemets kokkutulekute olemust.<\/p>\n
Koemetsa hinnangul lisab kogumine tema ellu p\u00f5nevust ja v\u00fcrtsi ning tekitab uusi tutvusi. Ilmselt sarnastel p\u00f5hjustel on n\u00fc\u00fcdseks pastakakogujaid gruppi kogunenud pea 160 inimest, kellest ligi poolsada k\u00e4ivad aktiivselt ka kokkutulekutel.<\/p>\n
Siiski ei s\u00fcnni taoline aktiivne koguja elu t\u00e4ielikult ohverdusteta. “Pere arvelt k\u00e4ib see k\u00f5ik,” lausus Koemets. N\u00fc\u00fcdseks on aga ka tema pere hobiga nakatunud, sest nii abikaasa kui ka lapsed on alustanud tema eeskujul eriilmeliste pastakate kogumisega.<\/p>\n
Pastakatega aga Koemetsa kogumistuhin ei piirdu. Ta on ka aastak\u00fcmneid kogunud erinevaid sidevahendeid. Kui alguses oli see vaid s\u00fc\u00fctu hobi, millega pere ja t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt tegeleda, siis mingi aeg muutus see sujuvalt s\u00fcdamel\u00e4hedaseks elut\u00f6\u00f6ks, mis on n\u00fc\u00fcd ka huvilistele n\u00e4htav kolm suve tagasi avatud side ja laptopi muuseumis V\u00f5rumaal. Seal saab n\u00e4ha nii Koemetsa kogutud mobiil- ja nutitelefone, kettaga, klahviga ja v\u00e4ndaga telefone ning isegi KGB kasutatud sidevahendeid.<\/p>\n
Esimese telefoni oma kogusse sai Koemets esimesel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval sidefirmas, kui sealne juht andis talle riidekapi, mille p\u00f5hjas lebas 1928. aasta Tartu telefonivabriku v\u00e4ndaga telefon. “See ongi vanim eksponaat mul praegu muuseumis,” m\u00e4rkis Koemets. Kuigi algul tal muusuemi loomise m\u00f5tet polnud, siis 2004. aastast on ta muuseumisse sobivat kraami kogunud juba sihip\u00e4raselt. Praeguseks on kirglikul kogujal ette n\u00e4idata lisaks 650 mobiiltelefonile ka \u00fcle 700 s\u00fclearvuti, mis k\u00f5ik on Exceli tabelisse \u00fcles m\u00e4rgitud.\u00a0<\/p>\n
Seejuures pole kogu kogutud kraam siiski ruumi puuduse t\u00f5ttu muuseumis n\u00e4htav. Seal saab uudistada pea k\u00f5iki nuputelefone, kuid n\u00e4iteks nutitelefonid on lihtsalt pappkastis hoiul. S\u00fclearvutid seevastu asuvad Tallinna laos, kuna need vajavad kindlaid hoiustamistingimusi ning muuseumis praegu nende jaoks ruumi ei leidu. Siiski ostis Koemets veel kuni 2010. aastani muuseumi tarvis kraami juurde, p\u00e4rast seda on ta saanud sidevahendeid juurde ka Teliast v\u00f5i muuseumi k\u00fclastajatelt.<\/p>\n
Kodu kui peegeldus inimese identiteedist<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli semiootika nooremlektor Katre P\u00e4rn selgitas, et kodu v\u00f5ib inimeste kohta edasi anda v\u00e4ga erinevaid s\u00f5numeid. \u00dchelt poolt \u00fctleb kodu paratamatult midagi selle kohta, milline inimene on, milline inimene tahaks olla ja milline inimene kodustes oludes olla saab. “Ma arvan, et oma olemuse ja tahtmiste kiuste on enamikes kodudes need kolm dimensiooni olemas ja leiavad siis mingisuguse dominandi v\u00f5i tasakaalu,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Samas m\u00e4ngib rolli ka see, kuidas on sotsiokultuurilises keskkonnas inimestele \u00f5petatud kodust ja kodusest keskkonnast m\u00f5tlema ning millised need tegelikud isiklikud kogemused l\u00e4bi elu on olnud. P\u00e4rn selgitas, et inimese jaoks, kes on terve elu elanud \u00fches kohas, mida ta koduks peab, on see suhe oluliselt teistsugune kui inimese jaoks, kes on harjunud f\u00fc\u00fcsilist keskkonda vahetama ja v\u00f5ib-olla isegi esemelist keskkonda vahetama.<\/p>\n
Sama on ka esemetega: asjade v\u00e4\u00e4rtus on inimestele erinev. P\u00e4rn t\u00f5i n\u00e4ite, et kui tema k\u00e4tte satub mingisugune ese, mis ei seostu talle \u00fchegi teadmise, m\u00e4lestuse, kultuuritausta ega ka inimestega tema \u00fcmber, siis ei olegi see talle kuidagi t\u00e4henduslik v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtuslik. Samal ajal t\u00f5useb ka k\u00fcsimus, kuidas seosed \u00e4ra kaovad. P\u00e4rna arvates loeb siinkohal ka see, kas k\u00f5nealused v\u00e4\u00e4rtused on muutunud funktsionaalsed ja pragmaatilised tarbev\u00e4\u00e4rtused v\u00f5i on m\u00e4lestuse kandja otsustanud teadlikult oma identiteeti ise \u00fcmber kujundada.<\/p>\n
P\u00e4rn teadis r\u00e4\u00e4kida, et suurem osa inimeste teadmistest ei ole talletatud bioloogilises kehas ja selle t\u00f5ttu inimkonna teadmised elavad p\u00f5lvkonnavahetused paremini \u00fcle kui teised liigid, kellel on teadmised palju tihedamini v\u00f5i teinekord ainult bioloogilise v\u00f5imekusega seotud. Ta arutles, et asjades m\u00e4lestuste talletamine v\u00f5ib olla v\u00e4ga kasulik ja positiivne, aga teine tahk on see, kas ja kui palju inimesed siis l\u00f5puks nende kogutud suveniiridega suhestuda j\u00f5uavad.<\/p>\n
P\u00f5lvkondade erinev suhtumine esemetesse<\/p>\n
Eesti esimene sertifitseeritud KonMari meetodi konsultant Mari-Ann Lumeste m\u00e4rkis, et on oma elu jooksul samuti olnud koguja, ehkki v\u00f5rdlemisi tagasihoidlikul viisil. Lapsena kogus ta kleepse ning teeb seda t\u00e4naseni, kuid veidi teisel kujul. “Mul on alumiiniumist reisikohver, millele kleebin peale kleepsukesi kas reisidelt, kohvikust v\u00f5i pidudelt. N\u00f5nda tekib kohvrile omalaadne m\u00e4lestuste rada,” r\u00e4\u00e4kis Lumeste.<\/p>\n
KonMari meetod on jaapanlanna Marie Kondo loodud korrastamisviis, mille keskmes on k\u00fcsimus, kas ese pakub r\u00f5\u00f5mu. Meetod ei keskendu niiv\u00f5rd asjade hulga v\u00e4hendamisele, vaid sellele, et alles j\u00e4\u00e4ksid vaid esemed, mis inimese igap\u00e4evaelu toetavad. KonMari konsultandid, nagu Lumeste, aitavad inimestel oma kodu ja harjumusi l\u00e4bi selle p\u00f5him\u00f5tte \u00fcle vaadata ning ruumi teadlikumalt kujundada.<\/p>\n
Lumeste s\u00f5nutsi on v\u00e4ga huvitav j\u00e4lgida, kuidas suhtumine asjadesse on p\u00f5lvkondade\u00fcleselt muutunud. Inimesed, kes kasvasid \u00fcles n\u00f5ukogude ajal ja kogesid pidevat defitsiiti, kipuvad ka praegu esemeid alles hoidma ja kokku ostma, justkui hirmust, et homme ei pruugi neid enam saada. Seevastu lapsed, kes kasvavad k\u00fclluslikes kodudes, on sageli vastupidisel seisukohal. “\u00dche kliendi laps \u00fctles emale, et palun \u00e4ra too neid asju enam, vii parem \u00e4ra,” kirjeldas Lumeste. Tema s\u00f5nul soovivad just nooremad, et pinnad oleksid puhtad ja asju v\u00e4he, sest visuaalset m\u00fcra ja k\u00fcllust on nende \u00fcmber niigi palju.<\/p>\n
Kui asjade rohkus hakkab elamist juhtima<\/p>\n
Lumeste s\u00f5nul peaksid asjad aitama inimestel elada oma parimat elu, mitte olema koormaks. “Me ei peaks veetma kodus tunde asju otsides, m\u00f5eldes, kuhu need panna v\u00f5i miks need j\u00e4lle ees on,” selgitas ta. Tema hinnangul muutuvad asjad probleemiks siis, kui need tekitavad stressi, s\u00fc\u00fctunnet v\u00f5i segavad igap\u00e4evatoimetusi. N\u00e4iteks v\u00f5ib heegeldamiskomplekt, mis sai kunagi kallilt ostetud, kuid seisab kasutamata, tekitada pigem pettumust kui r\u00f5\u00f5mu. Sellisel juhul on see tema s\u00f5nul m\u00f5istlikum kellelegi edasi anda, kes seda p\u00e4riselt kasutab ja sellest r\u00f5\u00f5mu tunneb.\u00a0<\/p>\n
Lumeste r\u00f5hutab, et meil on tegelikult suur m\u00f5ju oma elule l\u00e4bi selle, millega end \u00fcmbritseme. “Asjad kuhjuvad m\u00e4rkamatult: n\u00e4iteks s\u00f5brad toovad meeneid, lapsed toovad lasteaiast kunstit\u00f6id, reisidelt tulevad suveniirid,” kirjeldas ta. Seep\u00e4rast tasub tema s\u00f5nul teadlikult m\u00f5elda, milliseid esemeid koju lasta ja milliseid mitte.<\/p>\n
Sotsioloogiaprofessor Veronika Kalmus lisas, et minimalism ei pruugi alati olla keskkonnas\u00f5bralik. Ta s\u00f5nas, minimalistlik l\u00e4henemine l\u00e4htub postmaterialistlikest v\u00e4\u00e4rtustest, kus asjad ei ole olulised ja v\u00e4hem omamine t\u00e4hendab v\u00e4iksemat jalaj\u00e4lge. Samas on olemas ka n-\u00f6 \u00fclbe minimalismi vorm, kus esemete v\u00e4hesus ei tulene s\u00e4\u00e4stlikkusest v\u00f5i s\u00fcmboolsest v\u00e4\u00e4rtusest, vaid \u00fcksk\u00f5iksusest, kus inimene lihtsalt vahetab asju v\u00e4lja vastavalt tujule, m\u00f5tlemata nende \u00f6koloogilisele hinnale.<\/p>\n
Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeaines “Publististika praktika”. Autorid on magistrandid Cassandra Piirioja, Bret-Maria Rikko, Grete Isabel Huik, Janar Koemets ja Kaarel Oraste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli semiootika nooremlektor Katre P\u00e4rn m\u00e4rkis, et nii maniakaalne kogumine kui ka minimalism on kultuuris alati olemas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84143,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,41759,41754,41760,13862,41756,28,29,41755,41753,41758,19,25,23,24,22,41757,20,41752,30],"class_list":{"0":"post-84142","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-katre-parn","19":"tag-kogumine","20":"tag-konmari-meetod","21":"tag-koristamine","22":"tag-korrastamine","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-mari-ann-lumeste","26":"tag-marie-kondo","27":"tag-marko-koemets","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uletarbimine","34":"tag-uudised","35":"tag-veronika-kalmus","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115887160952113626","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84142"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84142\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}