![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3152656h6ac1t24.jpg\"\/)
Artikli aluseks on 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal v\u00e4ljaannetes Teater. Muusika. Kino ja Sirp. Autor\/allikas: Grete Kaio<\/p>\nMida peegeldab Eestis teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika \u00fchiskonna kohta? Ja kas \u00fcldse saab tekstide p\u00f5hjal julgeid \u00fcldistusi teha? Selle teada saamiseks v\u00f5tsin oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsimiseks ette 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal v\u00e4ljaannetes Teater. Muusika. Kino. ja Sirp. Siinkohal keskendun eelk\u00f5ige sotsiaalsete suhete ja kultuuritausta peegeldamisele. T\u00f6\u00f6s olen kaardistanud ka tekstides esinevad v\u00f5imusuhteid, ideoloogilisi hoiakuid ja tarbimis\u00fchiskonda ning filmi kui toodet puudutavad seisukohad.<\/p>\n
Mis on meistri m\u00f5ttes?<\/p>\n
M\u00fc\u00fcrilehe veergudel t\u00f5desid Indrek Ibrus ja Marek Tamm, et kultuuriajakirjandus on j\u00e4\u00e4nud vaeslapse rolli1, sest viimane suurem uuring tehti selle valdkonna kohta enam kui k\u00fcmme aastat tagasi. Filmikriitika- ja teooria uurimisega pole asi parem: eelmisel aastal loodi k\u00fcll Eesti Filmiuurijate Selts ning olemas on ka Eesti Filmiajakirjanike \u00dching, aga suuri uurimist\u00f6id napib. On kaardistusi, mis toetavad kvantitatiivset poolt, aga puudu j\u00e4\u00e4b filmikriitika sisu eritlevatest t\u00f6\u00f6dest.<\/p>\n
2016. aastal tehtud Tartu \u00fclikooli kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskonna uuringus toodi v\u00e4lja, et filmikriitika aitab m\u00f5ista \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtushierarhiaid ja kujundada sotsiaalseid t\u00e4hendusi, lugeja kujundab enda arvamuse kriitikute dialoogi j\u00e4lgides v\u00f5i sellesse sekkudes. Seda muidugi tingimusel, et tekstide fookus pole teose reklaamil, vaid anal\u00fc\u00fcsil. Just erinevad teksti \u00fclesehituse v\u00f5i sisuga seotud valikud m\u00f5jutavad arvustuse fookust ja \u00fclesehitust. Sealhulgas on oluline ka, et lugejal oleksid olemas sarnased eelnevad teadmised, et teksti m\u00f5ista. V\u00f5i v\u00e4hemalt arusaam kultuurilisest kontekstist, mida autor peegeldab. Kriitika fookus pole pelgalt filmidel, vaid tekstide abil t\u00f5lgendatakse kultuuri, ajalugu ja \u00fchiskonda \u2013 hea filmikriitika pole vaakumis, vaid peegeldab \u00fcmbritsevat. Kriitikatekstides igatsen lugejana tihtipeale n\u00e4ha just autori maailma peegeldust, see annab lugejale teistsuguse vaatenurga, millest l\u00e4htuda \u2013 teeb lugemiselamuse veelgi v\u00e4\u00e4rtuslikumaks. N\u00e4iteks, kui kriitik r\u00e4\u00e4gib filmi m\u00f5just oma elule, filmitegijaga kohtumistest (v\u00f5i muudest seostuvatest isiklikest kogemustest), ei ole teos enam \u00fcksi, vaid funktsioneerib laiemas s\u00fcsteemis. See paneb tekstid elama ja toob kriitiku lugejale l\u00e4hemale.<\/p>\n
Filmikriitikul on arvustust kirjutades huvitav positsioon: ta on nii hindaja kui\u00a0ka vaataja. T\u00f6\u00f6d kirjutades pakkuski mulle k\u00f5ige rohkem m\u00f5tteainet kriitiku\u00admina ja vaatajamina arvamuse eristamine. Kas see on \u00fcldse sellises \u017eanris kirjutades v\u00f5imalik? L\u00f5ppeks on kriitika subjektiivne ja kriitik ei muuda teksti kirjutama hakates t\u00e4ielikult oma olemust. Just sellep\u00e4rast s\u00e4ilib enamasti tekstides ka inimesele omane kultuuriruumitunnetus.<\/p>\n
Kohati ongi ka tunda, et autorid ei t\u00f5mba piiri filmi ja tegelikkuse vahele (ega pea ka seda vajalikuks). Kui filmi tegevus toimub t\u00e4nap\u00e4eva igap\u00e4evaruumis, siis on loogiline, et vaataja (sh kriitik) paigutab ennastki sinna ja tunnetab olukorda oma kogemusest l\u00e4htudes. Seel\u00e4bi vastab ta ka k\u00fcsimusele, kas ta tegelast v\u00f5i antud olukorda usub ehk kas sellises olukorras k\u00e4ituks tema arvates see inimene nii. Ehk l\u00f5puks j\u00f5uab k\u00f5ik taas Roland Barthes’i autori surma teooriani, kus vaataja on osa t\u00e4hendusloomest.<\/p>\n
Artikli aluseks on 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal v\u00e4ljaannetes Teater. Muusika. Kino ja Sirp. Autor\/allikas: Grete Kaio<\/p>\n
Filmikriitika kui ajakapsel<\/p>\n
Oletades, et kriitikud seovad t\u00f5lgendamise just isiklike kogemustega, saab anal\u00fc\u00fcsida filme sellest vaatenurgast, et filmikriitika peegeldab ka \u00fchiskonnas \u00fcldlevinud seisukohti ja kirjutamisaja norme. Filmikriitika ei peegelda ainult filmide sisu, vaid olulist osa \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusruumist. Just selles ajas, kui kriitik teksti kirjutab. Filmikriitika on justkui ajakapsel.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsitud arvustustest j\u00e4reldub, et praegu igatsevad kriitikud filmides rohkem sotsiaalselt kriitilisi teemasid2, sest k\u00f5ige t\u00e4htsamaks peetakse, et film tekitaks arutelu. See on seotud ka praeguse ajaga, sest kui maailm pidevalt muutub, on meil vaja, et kunst annaks vastuse k\u00fcsimustele, millele ajakirjandus ei suuda (v\u00f5i veel ei saa) vastata.<\/p>\n
N\u00e4ib, et vaataja igatseb filmides muinasjuttu, kuhu p\u00e4riselu \u00f5uduste eest p\u00f5geneda, eluilu r\u00fcpes \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu tunda v\u00f5i rasketele k\u00fcsimustele vastus saada. Siiski on oluline, et filmikunsti tehes (v\u00f5i seda kogedes) ei unustataks, et kunst peaks kutsuma \u00fcmbritsevat maailma anal\u00fc\u00fcsima, m\u00f5testama ja vajadusel suunama. Filmikunst peaks suutma ja enamasti suudabki serveerida enamat kui ilusaid kommertss\u00fcnnitisi, mille vaatamiskogemuse peegeldamiseks piisab hinnangutest “hea-halb” ja “kole-ilus”. N\u00f5udlikumaid filme meie kinolinal leidub, k\u00fcsimus on, kas vaataja neid ka lugeda oskab. Just see ongi k\u00f5ige t\u00e4htsam, sest kui j\u00e4\u00e4b puudu s\u00f5nadest, mida kaunite kunstide kohta \u00f6elda, pole tulevastel p\u00f5lvedel tervikpilti, millises \u00fchiskonnas t\u00e4nap\u00e4eval elatakse. Meediakirjaoskus on oluline, aga t\u00f6\u00f6riistu selle arendamiseks napib.<\/p>\n
\u00dclet\u00f6\u00f6tamine, talupoja\u00adromantika ja baltisakslus<\/p>\n
Eesti filmi kirjeldatakse kui “k\u00fclmades toonides identiteedir\u00e4nnakut”3, mis “otsib endiselt oma h\u00e4\u00e4lt”. Kriitikatekstidest johtub, et N\u00f5ukogude perioodi ideoloogian\u00f5uded ja kultuuri s\u00e4ilitamise p\u00fc\u00fcdlused on j\u00e4tnud s\u00fcgava j\u00e4lje, mist\u00f5ttu otsib meie filmikunst endiselt oma autentset h\u00e4\u00e4lt. See “meie”, mida filmikunstist kirjutades defineerida p\u00fc\u00fctakse, tundub v\u00e4sinud, r\u00e4situd ja vormitu. Mida ebameeldivam on ekraanil kuvatav t\u00f5de, seda raskem on vaatajal sellega leppida. Kas ehk sellep\u00e4rast, et \u00fchiskonnas pole suudetud meietunnet ikka veel tekitada? Osa kriitikuist n\u00f5ustub, et pole suudetud tekitada meietunnetust, teised t\u00f5devad, et asja tuum on valdkonna arengu (sh rahastuse) v\u00e4hesuses4.<\/p>\n
Kriitikute s\u00f5nul on \u00fchiskond katki ning olulisem kui kunagi varem on seada end kodumaise filmilevivaliku kaudu m\u00e4letamise teljele. Sellep\u00e4rast ollakse \u00fchiskonnana pigem kriitilised kultuuri\u00adp\u00e4randi filmikunstis kujutamise \u00fcle. See on t\u00f5si, et kui kinolinale tuuakse kirjandusklassika armastatud kangelane v\u00f5i m\u00f5ni une pealt \u00e4ratuntav m\u00fc\u00fct, l\u00e4heb vaataja pingesse, justkui filmitegija oleks soovinud tappa midagi p\u00fcha. Siiski igatseb vaataja, et filmitegijad neid uusi m\u00fc\u00fcte looksid, ning tahab neid ka ise uusi filmikangelasi (Valdis, Mr. Maze) idealiseerides tekitada.<\/p>\n
Vaataja pole rumal<\/p>\n
Iga narratiiviloome nurgakivideks on protagonist ja antagonist, enamasti annab nad filmidest ka leida. Kui aga armastatud tegelane rebitakse t\u00fckkideks ja pannakse teistmoodi kokku tagasi, tekib hirm, et ka vaatajal palutakse muuta seda, mida ta iseenda kohta teab. Ka siis, kui seda ei teadvustata, on filmivaatamise kogemus justkui r\u00e4nnak iseenda tuumani.<\/p>\n
Kriitikud t\u00f5devad, et ka nii-\u00f6elda kehvematel filmidel on vaataja, kes h\u00e4\u00e4letab rahakotiga. Iga lugu kannab endas kellegi jaoks kogemust, mis v\u00f5ib arusaama \u00fchiskonnast v\u00f5i iseenda olemusest t\u00e4ielikult muuta. L\u00f5puks on ekraanil needsamad lood, mida me ka oma elus tihtipeale n\u00e4eme, lihtsalt nii pakendatud, et v\u00e4lja tuleksid olulised r\u00f5hud, mida igap\u00e4evaelus ei m\u00e4rka. Vaatajate arv ei anna t\u00e4ielikku pilti filmi olulisuse kohta, aga arutelu toob kaasa peaaegu alati.<\/p>\n
Noored on hukas<\/p>\n
Sotsiaalsed suhted ning p\u00f5lvkondade- ja sugudevahelised l\u00f5hed tulevad filmi\u00adkriitikas esile stereot\u00fc\u00fcpide kaudu. Kriitikud on peegeldanud, et kui filmi pealkiri tekitab tegelase osas teatud ootusi, siis on tihti pettumuse p\u00f5hjuseks see, et selliselt inimeselt niisugust k\u00e4itumist ei oodata.5\u00a0N\u00e4iteks ei k\u00e4ituks kiirabi\u00f5de eraelulises kriisis nende arvates nii ebaratsionaalselt. Meil valitsevad \u00fchiskonnas teatud erialadel t\u00f6\u00f6tavate inimeste puhul teatud hoiakud.<\/p>\n
Noored filmikriitikud, kes hindavad noortefilme, on vorminud tekstis tugevaid seisukohti: “Noored j\u00e4\u00e4vad noorteks: nad on hukas”6\u00a0ja selle elufaasi paratamatu osa on “eksistentsialistlik k\u00f5ikumine ja malbe maailmaviha”7. See on v\u00e4rskendav, et t\u00e4nap\u00e4eval oleme noortena leppinud kaosega, milles viibime, aga ka muserdav, sest kui noortel pole noortesse usku, siis kellel veel. Siiski on r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha, et 2024. ja 2025. aastal oli kinolinal nii palju lugusid noorusest ja selle ilus-valust. Samamoodi on m\u00e4rgata ka lugusid, kus vanadust \u00fcmber defineeritakse (sellest on kirjutanud Sirbis ka Teet Teinemaa8). Kuigi v\u00f5ivad eksisteerida kindlad arusaamad teatud eagrupi k\u00e4itumismustrist, siis on kriitikatekstides n\u00e4ha, et neid kujundatakse filmis \u00fcmber.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsitud filmide p\u00f5hjal tundub, et \u00fchiskonnas on ema roll negatiivne, isa roll positiivne\u00a09: lastega juhtunus s\u00fc\u00fcdistatakse enamasti naispoolt, trauma p\u00e4randab t\u00fctardele edasi just ema10. Isa tegelaskuju tembeldatakse musterisaks juba sellep\u00e4rast, et tegelane n\u00e4ib igati m\u00f5istlik.<\/p>\n
Noored, kes ekslevad eneseleidmise teekonnal soovunelmates, ei oska kriitikute s\u00f5nul veel Eedeni aia \u00f5unapuu h\u00e4id vilju eristada. Noored ei suuda uskuda, et maailm on kuri, aga eeldavad seda oma perekonna puhul. Digimaailma m\u00f5judest r\u00e4\u00e4gitakse praegu meedias rohkem kui kunagi varem, sealhulgas ka sellest, kas haavatavas vanuses lapsed peaksid oma alles kujuneva m\u00f5ttemaailmaga sellises keskkonnas \u00fcldse viibima. Maailma kurjusega puutuvad noored tihtipeale esimest korda kokku just somes. Filmikunstil on roll n\u00e4idata noorele vaatajale, et ta pole digimaailma needusega \u00fcksinda, vanemale pakub see n-\u00f6 \u00f5ppematerjali, kuidas aidata lastel seda kohati v\u00f5\u00f5rast maailma turvaliselt avastada.<\/p>\n
Naised on Veenuselt, mehed Marsilt<\/p>\n
Jaotuse “noored ja vanad” k\u00f5rval on teine levinud \u00fcldistus “mehed ja naised”. Naispeategelasi on kujutatud kriitikute arvates “enamasti litsaka ja emotsionaalselt tasakaalutu tegelasena, keda saab h\u00f5lpsasti k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdistada”11. Ja seda mitte \u00fches filmis, vaid just meie filmi\u00adkunstis \u00fcle\u00fcldiselt. M\u00f5ttekoht?<\/p>\n
Tekstidest n\u00e4ib, et kui mees on gaas ja s\u00fc\u00fcdlane, siis naine on pidur ja ohver, keda kujutatakse truult meespeategelaste k\u00f5rval isegi siis, kui talle on antud k\u00f5ik tavaliselt peategelasele kuuluvad omadused nagu s\u00f5nakus ja autonoomsus. Eriti teravalt l\u00f6\u00f6b s\u00fcdamesse kriitiku t\u00f5statatud k\u00fcsimus: “Millal \u00fckskord tehakse naispeategelasega noortefilm?”12\u00a0Ohkan ja noogutan pead. Oma noorusp\u00f5lves olen sellistest lugudest nagu “Pikad paberid” ja “Mind on kaks”13\u00a0puudust tundnud, aga peategelaseks peaks olema keegi, kes on nagu mina \u2013 naissoost.<\/p>\n
Meestest r\u00e4\u00e4kides liigub kriitikatekstides k\u00fcsimus vaimsele tervisele: kui vastutatakse perekonna eest, siis kes (v\u00f5i mis) t\u00e4idab nende baasvajadusi? Filmides ei r\u00e4\u00e4gi mehed hinge teemal mitte saunas, vaid autoroolis, pigem kahekesi kui mitmekesi isiklikku ruumi s\u00e4ilitades ja naeratavat maski kandes. Vastandiks on naised, kes saunas mitmekesi kinolinal haavu on lahti harutanud. Siiski on v\u00e4rskendav, et meeste vaimne tervis on filmikunstis fookuses, sest juba sellega murtakse teatud hoiak. Siiski t\u00f5detakse mitmetes tekstides, et k\u00f5ige olulisemad on meeste jaoks naised, keda peetakse tegelikeks valitsejateks. Ehk meestele on tugiv\u00f5rgustik oluline ka siis, kui autorool ja \u00f5llepurk on see, mis n\u00e4ib mugavustsoonina.<\/p>\n
L\u00f5puks v\u00f5idab armastus<\/p>\n
Vanadus saab siiski l\u00f5puks k\u00f5ik k\u00e4tte. Noorus on kriitikatekstide p\u00f5hjal hukas ja eksinud, aga vanaduses hakatakse seda taga igatsema. Tekstides on vananemist kirjeldatud lausa kui “perioodi, kus v\u00f5ib aja maha v\u00f5tta, avada \u00f5llepurgi ja m\u00f5elda, mida ja kuhu siis veel. Kui \u00fcldse”14.<\/p>\n
Filmiarvustustest ilmneb, justkui oleks iha noorte puhul aktsepteeritav v\u00f5i oodatud, sest nii v\u00e4ljendub t\u00f5eline elujanu ja k\u00f5ige siiram armastuse vorm. Vanemad inimesed teeks iha justkui ahistavateks ja kiimalisteks \u00e4rakasutajateks. Tekstides ilmneb, et vanadus on justkui aeg, mil k\u00f5ik inimese soovid on justkui t\u00e4ide l\u00e4inud ja \u00fcle j\u00e4\u00e4b vaid vanu h\u00e4id aegu meenutada. Mis on irooniline, sest noorust seostatakse kriitikas, nagu eespool \u00f6eldud, ju pigem kaosega, kus on raske end p\u00e4riselt m\u00f5ista, vanemas eas olla seevastu sisemine rahu juba leitud.<\/p>\n
Millest m\u00f5tled, \u00fchiskond?<\/p>\n
Kuigi filmitegemine on pikk protsess, on see teekond justkui tuleproov, kus tegija peab maailmale t\u00f5estama, et lugu, mis ekraanile tuuakse, on vaja veel aastateks. Olulised valupunktid, millega \u00fchiskonnas silmitsi seistakse, tulevad tekstides v\u00e4lja, kui osata lugeda ridade vahelt. Eesti filmikriitika valutab s\u00fcdant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi n\u00e4o defineerimise ning stereot\u00fc\u00fcpide p\u00e4rast. Loodan, et ka edaspidi on filmitegijatel julgust sotsiaalselt kriitilisi teemasid arutada ja kriitikutel oskust koost\u00f6\u00f6s loojatega meie filmikunsti avada.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 Indrek Ibrus, Marek Tamm, Kuidas muuta kultuuriajakirjandus taas m\u00f5jukaks? \u2013 M\u00fc\u00fcrileht, november 2025.
2 Annika A. Koppel, “Emal\u00f5vist” ja emadest Eesti filmis. \u2013 Teater. Muusika. Kino 2024.
3 Emel-Elizabeth Tuulik, Kahest peast ei piisa. \u2013 Teater. Muusika. Kino, veebruar 2025.
4 Karol Ansip, Metsa vara k\u00fcps v\u00e4\u00e4rtus. \u2013 Teater. Muusika. Kino, m\u00e4rts 2024.
5 Kadri K\u00f5usaar, Emal\u00f5bi v\u00f5i emahirv? \u2013 Sirp 27.\u00a0IX\u00a02024.
6 Iris Peil, Popid poisid ja printsess valgel hobusel. \u2013 Sirp 7.\u00a0II\u00a02025.
7 Emel-Elizabeth Tuulik, Kuidas de\u0161ifreerida noorust? \u2013 Teater. Muusika. Kino, m\u00e4rts 2025.
8 Teet Teinemaa, Vanaduse vabadus ja v\u00f5imalus uuemas eesti filmis. \u2013 Sirp 14.\u00a0X\u00a02022.
9 Annika A. Koppel, “Emal\u00f5vist”..
10 Elo Kaalep, Lilled k\u00f5igile emadele ja t\u00fctardele. \u2013 Sirp 15.\u00a0III\u00a02024.
11 Annika A. Koppel, “Emal\u00f5vist”..
12 Emel-Elizabeth Tuulik, Kuidas de\u0161ifreerida noorust? \u2013 Teater. Muusika. Kino, m\u00e4rts 2025.
13 “Pikad paberid”, Meel Paliale, 2024; “Mind on kaks”, Raul ja Romet Esko, 2024.
14 T\u00f5nu Karjatse, Autorooli vennaksed. \u2013 Teater. Muusika. Kino, aprill 2024.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mida peegeldab Eestis teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika \u00fchiskonna kohta? Ja kas \u00fcldse saab tekstide p\u00f5hjal julgeid \u00fcldistusi teha?…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84160,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,41728,41729,21,28,29,19,25,1278,6635,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-84159","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-filmikriitika","18":"tag-grete-kaio","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-sirp","25":"tag-teater-muusika-kino","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115887247453628636","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84159"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84159\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}