S\u00f5da Ukrainas kurnab k\u00f5iki j\u00e4tkuvalt ning Venemaa saadab sadu droone ja rakette Ukraina peale praktiliselt igal \u00f6\u00f6l. N\u00e4ib, et USA katsed Venemaad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha tuua on olukorra veelgi keerulisemaks teinud. Anton Aleksejev ja Tarmo Aarma saatsid “V\u00e4lisilmale” loo Lvivist, kaugelt tagalast.<\/p>\n
Kui s\u00f5ja ajal v\u00f5ib \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida rahulikust elust, siis Ukrainas on selle elu s\u00fcmboliks Lviv. Kuid isegi kaugel tagalas annab s\u00f5da tunda.<\/p>\n
Konstruktorib\u00fcroo Veprik peainsener Miron Barabahh on 31-aastane Ukraina p\u00e4ritolu insener, kes terve oma elu elas Itaalias ja Saksamaal. Peale s\u00f5ja algust tuli ta kohe Ukrainasse, et v\u00e4kke astuda, kuid arvas, et insenerina on temast rohkem kasu.<\/p>\n
Maapealset drooni Veprik ehk Metssiga kasutatakse rindel haavatu evakueerimiseks ning moona ja toidu positsioonile toimetamiseks. Drooni hind on 16\u00a0000 eurot. Neid Metssigu jookseb rindel juba \u00fcle 200. Miron tunnistab, et samalaadsed NATO droonid on tugevamad, kuid ka oluliselt kallimad.<\/p>\n
“NATO ei ole odav asi. NATO ei tegele teise maailmas\u00f5ja majandustingimustes. Teise maailmas\u00f5ja ajal oli k\u00f5ik odavam, tootmismaht oli suur. Praegu aga toodetakse kalleid m\u00e4nguasju. Need on v\u00e4ga kihvtid, aga neid ei saa toota nii palju, et s\u00f5jas v\u00f5idelda. Neid tehakse m\u00e4nguasjana, n\u00e4itamiseks ja mulje j\u00e4tmiseks,” lausus Barabahh.<\/p>\n
\u00a0Vepriku peamine probleem on Hiinas toodetud komponendid.<\/p>\n
“Kui ma 2022. aastal t\u00f6\u00f6tasin Saksamaal, pidime ootama kuid Siemensi komponente, sest need olid k\u00f5ik Hiinast toodud. See toimus Saksamaal ja enne s\u00f5da. T\u00e4na on Ukrainas s\u00f5da ja Vene agendid teevad k\u00f5ik, et Ukraina firmad ei saaks osi Hiinast k\u00e4tte,” \u00fctles Barabahh.<\/p>\n
Iga droon vajab operaatorit. Ukraina kaitsev\u00e4gi otsib vabatahtlikke, selleks on igal brigaadil olemas oma v\u00e4rbamiskeskus.<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6d on palju juurde tulnud programmi “18-24″ raames. Paljud noored s\u00f5lmivad lepinguid. Neid huvitavad jalav\u00e4e ja droonioperaatori ametid. See viimane amet tuli hiljaaegu. Leping s\u00f5lmitakse kaheks aastaks. Huvi on suur,” lausus Ukraina s\u00f5jav\u00e4elane Maks\u00f5m.<\/p>\n
Kas noored ukrainlased p\u00e4riselt kipuvad rindele minna?<\/p>\n
“Hetkel ei ole mul sellist soovi. Aga kui tekib tulevikus vajadus, siis pole probleemi,” lausus Mihhailo.<\/p>\n
“Iga inimene otsustab ise, kas minna s\u00f5tta v\u00f5i mitte. Praegu ei ole meil ajateenistust. Inimesi p\u00fc\u00fctakse kinni ja saadetakse v\u00e4kke. Aga kui on vaja, siis pole probleemi,” \u00fctles M\u00f5kola.<\/p>\n
“Inimesed Lvivis ei tea, mida s\u00f5da t\u00e4hendab. Seda teavad inimesed Zapori\u017e\u017ejes v\u00f5i Donetskis. S\u00f5da muutus minu jaoks valusaks siis, kui minu isa l\u00e4ks s\u00f5tta. Ma muretsesin ja kartsin tema p\u00e4rast. K\u00f5ik ootavad, et see kord l\u00e4bi saaks,” lausus Hanna.<\/p>\n
Ukrainas r\u00e4\u00e4gitakse palju kangelaslikest kaitsjatest, nende naised saavad aga palju v\u00e4hem t\u00e4helepanu. Et seda parandada, lavastas Svitlana Fede\u0161ova etenduse “Penelope” \u2013 kaasaegne vaade Homerose “Od\u00fcsseiale”. Kaheksa naist laval ootavad oma mehi s\u00f5jast \u2013 samamoodi nagu Penelope ootas Odysseust. K\u00f5igi n\u00e4itlejate mehed on s\u00f5jav\u00e4es, lavastaja mees samuti. \u00dchiskond tihti neid aga ei m\u00f5ista.<\/p>\n
“N\u00e4idendis, mida me lavastasime, r\u00e4\u00e4gitakse sellest otseselt. N\u00e4iteks on seal selline tegelane nagu naabrinaine, kes r\u00e4\u00e4gib: “Miks sa lasid ta s\u00f5tta minna?” Kahjuks on siiamaani inimesi, ka meie suhtlusringkonnas, kes v\u00f5ivad k\u00fcsida sama. M\u00f5ned isegi arvavad, et minnakse raha p\u00e4rast,” r\u00e4\u00e4kis lavastaja Svitlana Fede\u0161ova.<\/p>\n
Milline see kogemus on, kui ootad, aga ei tea, millal su mees koju naaseb, kui \u00fcldse naaseb?<\/p>\n
“See on vahepeal v\u00e4ga raske. V\u00e4ga raske, kui kaua ei ole sidet. V\u00e4ga raske on last \u00fcksinda kasvatada ja n\u00e4ha m\u00e4nguv\u00e4ljakul t\u00e4isperesid ning seletada lapsele, kus issi on. See on v\u00e4ga raske,” \u00fctles Fede\u0161ova.<\/p>\n
Aga naised ei kaeba ja ootavad oma mehi.<\/p>\n
“Meestel on ps\u00fchholoogiliselt palju lihtsam vastu pidada, kui nad teavad, et neid oodatakse. Vahepeal kahjuks juhtub nii, et naised ei pea vastu ja pered l\u00e4hevad lahku. Nendel meestel on palju raskem,” nentis Fede\u0161ova.<\/p>\n
Enne rindele minekut astusime operaator Tarmo Aarmaga \u00fchte Lvivi kirikusse. Laup\u00e4eviti m\u00e4lestatakse seal k\u00f5iki lahkunuid. Rahvast oli teenistusel v\u00e4he.<\/p>\n
“Aeg on praegu raske. Inimesed peaksid rohkem kirikus k\u00e4ima ja palvetama. Kui astun kirikust v\u00e4lja, n\u00e4en, et inimesed l\u00e4hevad lihtsalt m\u00f6\u00f6da. M\u00f5ni l\u00f6\u00f6b risti ette, m\u00f5ni ei p\u00f6\u00f6ra \u00fcldse t\u00e4helepanu. Loota tuleb jumalale,” lausus isa Ruslan.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5da Ukrainas kurnab k\u00f5iki j\u00e4tkuvalt ning Venemaa saadab sadu droone ja rakette Ukraina peale praktiliselt igal \u00f6\u00f6l. N\u00e4ib,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8417,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,1274,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3629,95,19,25,6334,23,24,262,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-8416","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-droonid","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lviv","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tagala","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-ukraina","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8416\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8417"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}