\u00d5igusriik pole lihtsalt kriminaalmenetlused, \u00f5igeks- ja s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvad otsused, see on Eesti riigi alus, meie edu v\u00f5ti, meie vabaduse vundament. Sellest s\u00f5ltub inimeste usk oma riiki ja tulevikku, investeeringute maht, riigi ja inimeste majanduslik ning emotsionaalne k\u00e4ek\u00e4ik.<\/p>\n
Selleks, et see k\u00f5ik oleks p\u00e4riselt nii, mitte ainult s\u00f5nades, peavad inimesed saama \u00f5iguss\u00fcsteemi usaldada. Usaldamise alus on aga sellest aru saamine, nii sisu kui ka protsessi m\u00f5istmine. Kui inimesed ei usu, et k\u00f5ik on seaduse ees v\u00f5rdsed, et kohtu alla saadetakse ikka ainult neid, kelle puhul on veendumus ja t\u00f5endid, et nad on kuriteo toime pannud, et \u00f5igeksm\u00f5istvate otsuste puhul k\u00fcll m\u00f5istetakse, et see on demokraatliku \u00f5iguss\u00fcsteemi osa, aga selle k\u00f5ige keskel pole riik olnud inimesekeskne, siis usk \u00f5iguss\u00fcsteemi v\u00e4heneb.<\/p>\n
Kunagi v\u00e4ga ammu, \u00fclikooli kolmandal kursusel, v\u00e4ga keerulisel ajal tegin saatusega kokkuleppe, et kui tema aitab mul \u00f5igushariduse saada, j\u00e4\u00e4n mina alati \u00f5igusriigi eest seisma, sest ma lihtsalt usun selle v\u00e4\u00e4rtusesse iga inimese, riigi, tuleviku v\u00f5tmes.<\/p>\n
Ma pole saatust alt vedanud. S\u00f5ltumata sellest, kas olen olnud prokur\u00f6r Eestis, \u00f5igusekspert hapra demokraatiaga riikides v\u00f5i poliitik kodumaal, olen alati uskunud \u00f5igusriigi t\u00e4htsust ja t\u00e4hendust.<\/p>\n
Viimased n\u00e4dalad teevad mind murelikuks. Kohati tundub, et viga saanud \u00f5iguss\u00fcsteemi kallal on k\u00f5ik nagu raisakotkad. Iga\u00fcks p\u00fc\u00fcab saada oma suut\u00e4ie. Kuigi vigasaanu v\u00f5iks end kokku v\u00f5tta ja taas jalule t\u00f5usta, on selge, et mida kauem nokkimine j\u00e4tkub, seda “haigemana” maaslamaja t\u00f5useb.<\/p>\n
Prokuratuur on aastast 2004 juhtinud Eesti riigis kriminaalmenetlusi ning vastutus kriminaalmenetluste kvaliteedi eest lasub just neil. Prokuratuur on s\u00fcsteem nagu iga teine, mis n\u00f5udlikkuse kadumisel vajub s\u00fcltjasse mugavustsooni.<\/p>\n
Prokuratuuri s\u00f5ltumatus ei t\u00e4henda, et iga prokur\u00f6r peab saama \u00fcksk\u00f5ik millise asjaga \u00fcksk\u00f5ik kui palju kohtuastmeid l\u00e4bi k\u00e4ia. See t\u00e4hendab asutuse s\u00f5ltumatust ja vabadust teha otsuseid seadusest l\u00e4htudes. Iga vabadus ja s\u00f5ltumatus t\u00e4hendab vastutust. Vastutus t\u00e4hendab kohustust tajuda iga asja m\u00f5ju nii \u00fchiskonnale kui ka \u00fcksikisikutele menetluses, olgu nad kahtlustatava, s\u00fc\u00fcdistatava v\u00f5i kannatanu rollis.<\/p>\n
Kui see taju kaob ja pole neid, kes k\u00fcsiks kriitilisi k\u00fcsimusi \u00fchiskondlikust vaatenurgast, siis juhtubki nii, et on k\u00fcll menetlused, aga nende m\u00f5tet ja seda, kuidas k\u00f5ige karmim riigi t\u00f6\u00f6riist ehk karistus\u00f5igus teenib \u00fchiskondlikku huvi, ei m\u00f5ista enam selle protsessi sees olijad ega k\u00f5rvaltvaatajad.<\/p>\n
Vastus, et m\u00f5ne kriminaalmenetluse m\u00f5te on \u00f5igusselgus v\u00f5i praktika ei peaks sobima \u00fchelegi peaprokur\u00f6rile. Miks just peaprokur\u00f6rile? Iga prokur\u00f6r ja vahel ka vahetu juht kipub minema oma vakku ja n\u00e4gema menetlust vaid l\u00e4bi \u00f5igusliku prisma. See on peaprokur\u00f6ride \u00fclesanne, tajuda seaduse k\u00f5rval, just nimelt k\u00f5rval, mitte asemel, ka \u00fchiskonda ning julgeda otsustada, millal ja kui kaugele menetlustega minnakse ning alati m\u00f5ista ja selgitada, miks.<\/p>\n
Kui keegi kukub, on k\u00f5ige lihtsam k\u00f5rvale vaadata. Ikka on nii, et m\u00f5ned muigavad, m\u00f5ned targutavad, et oleks pidanud t\u00e4helepanelikum olema. On ka neid, kes kukkudes kaugemale lennanud telefoni v\u00f5i rahakoti vargsi enda tasku pistavad. V\u00e4he on neid, kes l\u00e4hevad ja aitavad t\u00f5usta ning edasi liikuda.<\/p>\n
Kriitikat prokuratuuri aadressil v\u00f5ib ja peabki tegema. Minister v\u00f5ib k\u00fcsida menetluste k\u00e4ikude kohta ning peaprokur\u00f6r peab koguma k\u00f5ik poliitilised nooled enda pihta, olema sillaks poliitilise tasandi ja t\u00e4itevv\u00f5imu vahel.<\/p>\n
Kui kohus on oma otsuse teinud ning prokuratuur on eksinud, tuleb teha kriitikat, n\u00f5uda j\u00e4relanal\u00fc\u00fcse ja vastuseid. Toimima peavad nii sisemised kui ka v\u00e4lised kontrollimehhanismid. Seejuures ei peaks koost\u00f6\u00f6 parlamendiga olema midagi erilist, vaid ikkagi tavap\u00e4rane asi.<\/p>\n
Neil hetkedel, kui prokuratuur on kukkunud, tulevad alati m\u00e4ngu need, kes tahavad sellest kukkumisest kasu saada v\u00f5i lihtsalt targutada, l\u00f5hkudes sellega nii usaldust s\u00fcsteemi vastu kui ka s\u00fcsteemi toimimist. Just neile tahan \u00f6elda: k\u00e4ed \u00f5igusriigist eemale!<\/p>\n
“K\u00fcll r\u00e4\u00e4gitakse paremast p\u00f5hi\u00f5iguste kaitsest, k\u00fcll demokraatia kaitsest, tegelikkuses on ikka vaid motiiviks juurdep\u00e4\u00e4s korruptsioonikuritegude menetlemisele.”<\/p>\n
Reformierakonnale on alati olnud omane \u00e4ra kasutada selliseid olukordi \u00f5iguss\u00fcsteemi n\u00f5rgestamiseks, maskeerides oma tegelikud motiivid ilusa retoorika taha. K\u00fcll r\u00e4\u00e4gitakse paremast p\u00f5hi\u00f5iguste kaitsest, k\u00fcll demokraatia kaitsest, tegelikkuses on ikka vaid motiiviks juurdep\u00e4\u00e4s korruptsioonikuritegude menetlemisele, kuhu omad segatud, olgu siis otse, l\u00e4bi “sidemete” v\u00f5i rahastamise. Ajal, kui inimesed tajuvad eba\u00f5iglust, olgu siis politseijuhtide kohtusaaga v\u00f5i m\u00f5ne muu eba\u00f5nnestunud juhtumi kaudu, ongi sellised muudatused lihtne \u00e4ra teha.<\/p>\n
Olles endiselt seda meelt, et avalikku sektorit peabki v\u00e4hem olema ja uskudes, et \u00f5igeks m\u00f5istmisele peab alati prokuratuuris j\u00e4rgnema t\u00f5sine anal\u00fc\u00fcs, j\u00e4\u00e4n selle juurde, et prokuratuur peab j\u00e4\u00e4ma professionaalseks, julgeks ja inimlikuks.<\/p>\n
Olen alati \u00f6elnud, et l\u00e4bim\u00f5tlemata menetluste eest peab ka p\u00e4riselt keegi s\u00fcsteemis vastutama, olgu siis madalamale ametikohale v\u00f5i t\u00e4iesti teise valdkonda, kus kergemad juhtumid, liikumise kaudu.<\/p>\n
Kohus, \u00f5iguskantsler, justiitsminister, parlament, k\u00f5igil neil on mingites etappides v\u00f5imalik prokuratuuri tegevust kontrollida, aga \u00f5igust m\u00f5istab Eestis siiski vaid kohus. Kui keegi on ebaseaduslikult esitanud kahtlustuse v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistuse, siis see on juba omaette kuritegu v\u00f5i v\u00e4hemalt distsiplinaartegu.<\/p>\n