Samasooline seksuaalk\u00e4itumine on primaatide seas \u00fcldlevinud. See aitab neil tugevdada omavahelisi sidemeid ning tulla toime karmide keskkonnaolude ja sotsiaalsete pingetega, kirjutavad Londoni Imperial College’i teadlased v\u00e4rskes uuringus.<\/p>\n
Teadust\u00f6\u00f6 tarbeks anal\u00fc\u00fcsisid uurijad sadade erinevate primaadiliikide kohta kogutud andmeid. Uuringuga l\u00fckkasid nad \u00fcmber levinud arusaama, nagu oleks samasooline seksuaalk\u00e4itumine loomariigis juhuslik, haruldane v\u00f5i omane vaid loomaaialoomadele. Teadust\u00f6\u00f6 kaasautori Londoni Imperial College’i professori Vincent Savolaineni s\u00f5nul on see osa primaatide normaalsest sotsiaalelust, vahendavad The Guardian<\/a> ja Nature News<\/a>.\u00a0<\/p>\n T\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f6\u00f6tas uuringu tarvis l\u00e4bi 491 liiki puudutava teaduskirjanduse ja t\u00e4heldas samasoolist seksuaalk\u00e4itumist 59 liigi esindajate puhul. Teiste seas paistsid oma seksuaalelu poolest silma \u0161impansid, makaagid ja m\u00e4gigorillad. Korduv ja v\u00e4ljakujunenud samasooline seksuaalk\u00e4itumine iseloomustas 23 liiki. Vaatlejad olid nende puhul n\u00e4iteks t\u00e4heldanud, kuidas loomad \u00fcksteisele selga ronisid, suguelundeid katsusid ja suuseksi.<\/p>\n Karm keskkond ja hierarhia<\/p>\n Uuringu autorid seostasid seksuaalk\u00e4itumise sagedust konkreetsete keskkonnatingimustega. Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et sagedamini n\u00e4gi sellist k\u00e4itumist nende liikide puhul, kes elavad kuivemas keskkonnas, kus napib toitu ja muid ressursse ning peavad jahti kiskjad. Uuringu juhtivautori Chloe Coxshalli s\u00f5nul eristubki nende l\u00e4henemine varasematest samalaadsetest teadust\u00f6\u00f6dest selle poolest, et see keskendus p\u00e4rilikkuse asemel keskkonnam\u00f5jude hindamisele.<\/p>\n Lisaks keskkonnale m\u00e4ngib aga rolli ka liigisisene sotsiaalne struktuur. Teadlased leidsid, et samasooline seksuaalk\u00e4itumine on enam levinud keerukates sotsiaalsetes s\u00fcsteemides ja hierarhiates elavate liikidel seas. Samuti esines seda sagedamini liikide hulgas, kelle isased ja emased esindajad on erineva suurusega ning kelle eluiga on pikem.<\/p>\n Vincent Savolainen selgitas, et samasooline seksuaalk\u00e4itumine on seda praktiseerivate liikide jaoks sidusust loov mehhanism. See tugevdab loomade vahelisi suhteid, v\u00e4hendab pingeid ja agressiivsust ning v\u00f5imaldab liigil oma elukeskkonnas paremini hakkama saada.<\/p>\n N\u00e4iteks t\u00e4heldati jahedama kliimaga kohastunud kuld-ninahvide (Rhinopithecus roxellana) puhul, et samasooline seksuaalk\u00e4itumine esineb sageli koos vastastikuse sugemisega, mis on samuti oluline isendite vaheliste suhete tugevdamiseks.<\/p>\n K\u00e4itumine v\u00f5ib suurendada sigimisedu<\/p>\n Primaatide k\u00e4itumise ilmestamiseks t\u00f5i t\u00f6\u00f6r\u00fchm uuringus n\u00e4itena Puerto Ricos elava reesusmakaakide (Macaca mulatta) koloonia, mida Savolainen koos kolleegidega kolme aasta v\u00e4ltel j\u00e4lgis. Andmetest johtus, et isaste omavaheline seksuaalk\u00e4itumine oli osa nende tavap\u00e4rasest elust ja seotud suurema sigimiseduga. Teadlased p\u00f5hjendasid seda sotsiaalse \u00fchtekuuluvuse tugevnemisega. Isased makaagid nii v\u00f5itlevad kui ka seksivad koos, mis v\u00f5ib omakorda anda neile parema ligip\u00e4\u00e4su emastele.<\/p>\n Bonobode ehk k\u00e4\u00e4bus\u0161impansite puhul oletavad teadlased, et sage samasooline seksuaalk\u00e4itumine toetab neid pikaajaliste ehk aastak\u00fcmnete pikkuste sotsiaalse suhete hoidmisel.<\/p>\n Walesi Bangori \u00dclikooli evolutsiooniantropoloog Isabelle Winder, kes uuringus ei osalenud, tunnustas teadust\u00f6\u00f6 l\u00e4henemist. Winderi hinnangul on uuring teedrajav, kuna illustreeris, et ka metsloomade puhul saab harvaesinevaid k\u00e4itumisviise s\u00fcsteemselt uurida. Tema hinnangul oleks sama meetodit v\u00f5imalik kasutada ka n\u00e4iteks leina ja t\u00f6\u00f6riistakasutuse uurimiseks.<\/p>\n V\u00f5rdlused inimestega\u00a0<\/p>\n Ehkkki uuring k\u00e4sitles inimese evolutsioonilisi sugulasi, hoiatasid teadlased, et tulemusi ei saa kasutada sirgjooneliselt inim\u00fchiskonnas toimuva seletamiseks. Nimelt on inimeste seksuaalne s\u00e4ttumus ja identiteet m\u00e4rksa keerukamad. Inimest m\u00f5jutavad paljud tegurid, mis eristavad meid teistest loomadest, mist\u00f5ttu on otsesed v\u00f5rdlused ja \u00fcldistused alati probleemsed.<\/p>\n Autorid m\u00e4rkisid, et inimeste puhul ei pruugi sarnaseid mustreid p\u00f5hjustada toidunappus v\u00f5i j\u00e4ik sotsiaalne hierarhia, vaid pigem t\u00e4nap\u00e4evane elukorraldus. Muu hulgas nentisid nad, et inimeste elu on nii ps\u00fchholoogiliselt kui ka sotsiaalselt stressirikkam, mida nende k\u00e4itumismustritega v\u00e4henada \u00fcritatakse.<\/p>\n Samuti viitasid nad nn h\u00fcperg\u00fc\u00fcnia h\u00fcpoteesile. Naiste sotsiaalset edukust parandavad geenivariandid v\u00f5ivad olla meeste puhul paiguti seotud samasoolise seksuaalse eelistusega. Samas on naiste eelis piisavalt suur, et variant elanikkonnast ei kaoks. Viimaks pakkusid nad v\u00e4lja, et nooremad p\u00f5lvkonnad p\u00f6\u00f6ravad seksuaalsele fluiidsusele ja biseksuaalsusele rohkem t\u00e4helepanu just pingelisemaks muutunud maailma t\u00f5ttu.<\/p>\n