Kusagil meedias oli v\u00e4ike diplomaatilise alatooniga kirjeldus sellest, kuidas mullu istusid Miami Beachi golfiklubis kolm \u00e4rimeest, kaks ameeriklast ja \u00fcks venelane. Need olid ameerika \u00e4rimehed Steve Witkoff ja Jared Kushner ning Vene \u00e4rimees Kirill Dmitrijev. Nad ei olnud siiski lihtsalt \u00e4rimehed, vaid ka USA ning Venemaa presidendi esindajad. Arutati Vene majanduse avamist ja ameeriklastele esimestena kasu saamise v\u00f5imaldamist. Tegemist oli uue diplomaatiavormi, erastatud ehk tehingup\u00f5hise diplomaatia elava n\u00e4itega.<\/p>\n
Vladimir Putini jaoks oli protsess loogiline ja sama oli see ilmselt ka USA presidendi Donald Trumpi jaoks. Trump on oma ametiseisundit tublisti rikastumiseks kasutanud ja ka riikidevahelised suhted on tema jaoks \u00e4ritehing.<\/p>\n
\u00dcldiselt on diplomaatia teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel l\u00e4htunud teatud p\u00f5him\u00f5tetest, nagu riikide suver\u00e4\u00e4nsus, territoriaalne terviklikkus ja nii edasi, seda k\u00f5ike rahvusvahelise \u00f5iguse taustal. Tehingup\u00f5hist l\u00e4henemist on olnud ka varem, aga mitte ehk sellises jultunud vormis. Kuigi Trump esineb rahutuvina, on tema l\u00e4henemine ka Ukraina s\u00f5jale tehingup\u00f5hine. Ukraina on vaid probleemne vara, mille jagamise \u00fcle jutt k\u00e4ib.<\/p>\n
Miamis toimunud palaver viis loogilise l\u00f5puni juba enne Trumpi teist korda ametisse astumist kujundatud strateegia. Nimelt m\u00f6\u00f6damineku USA riikliku julgeoleku aparaadist ja vajaduse veenda k\u00f5iki, et Venemaad tuleks n\u00e4ha mitte ohuna, vaid rikaste v\u00f5imaluste maana, kus ameerika \u00e4rimehed korralikult teenida saaksid.<\/p>\n
Huvi on vastastikune. Vene \u00e4rimehed, nagu Putini vanad tuttavad Piiterist, Gennadi Timt\u0161enko, Juri Kovalt\u0161uk ja vennad Rotenbergid, on saatnud oma emissare ameeriklastega kohtuma, et nendega diile s\u00f5lmida. USA poolelt on Trump-juuniori s\u00f5ber Gentry Beach pidanud k\u00f5nelusi Vene Arktika gaasiprojektis osalemiseks. Trumpi kampaaniadoonor Stephen Lynch eraldas aga \u00fchele Trumpi pere l\u00e4hedasele lobistile 600 000 dollarit, et saada litsents osta Vene gaasijuhe Nord Stream 2.<\/p>\n
P\u00e4rast Putini ja Trumpi kohtumist Alaskal andis Euroopa julgeolekuteenistus k\u00f5rgetele julgeolekujuhtidele \u00fcmbriku \u00fcksikasjadega \u00e4riplaanidest, mille \u00fcle on Trumpi administratsioon venelastega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kinud. Ja nii edasi. Muide, on k\u00fcsitud, miks sooritas Trump ametisse astumise j\u00e4rel esimese v\u00e4lisvisiidi Saudi Araabiasse, aga mitte traditsiooniliselt \u00dchendkuningriiki. P\u00f5hjus lihtne: raha.<\/p>\n
Esiteks on Trumpi vahmiilil seal tugevad \u00e4rihuvid eri projektide n\u00e4ol, teiseks on tema v\u00e4imehe Jared Kushneri juhitav fond pakatamas Araabiamaade miljarditest ja kolmandaks, nagu Trump ise \u00fctles, oli ta saudidele teatanud, et investeerige USA-sse triljon dollarit ja ma tulen.<\/p>\n
Trump ongi praegu muutmas USA v\u00e4lisasjaajamist sarnaseks Putini omaga. Putin on aastatega \u00fcles ehitanud s\u00fcsteemi, kus v\u00e4lispoliitika on kitsa kasusaajate ringi asi, mitte aga riigi funktsioon. Putin n\u00e4eb hea meelega, kuidas kujuneb talle h\u00e4sti m\u00f5istetav kord: osta paar vajalikku ameeriklast ja edasi k\u00e4ivad asjad juba tehingute alusel ehk mina sulle, sina mulle.<\/p>\n
“Eriti taunimisv\u00e4\u00e4rne on asi seet\u00f5ttu, et protsessi veab riik, mis s\u00f5jaj\u00e4rgse ilmas\u00fcsteemi \u00fcles ehitamist eest vedas ja hiljem selle j\u00e4rgimist k\u00f5igilt n\u00f5udis.”<\/p>\n
Rahvusvaheliselt t\u00e4hendab taoline s\u00fcsteem seda, et suurematel on suured \u00f5igused ja v\u00e4ikesed on peenraha, mida kauplemisel kasutada. V\u00f5ib ju seda nimetada ka reaalpoliitikaks, millel on riikidevahelises suhtluses puhuti oma koht, kuid rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tetest taganemine on ohtlik, eriti v\u00e4iksematele riikidele. Eriti taunimisv\u00e4\u00e4rne on asi seet\u00f5ttu, et protsessi veab riik, mis s\u00f5jaj\u00e4rgse ilmas\u00fcsteemi \u00fcles ehitamist eest vedas ja hiljem selle j\u00e4rgimist k\u00f5igilt n\u00f5udis.<\/p>\n
USA ei ole \u00fcksinda. Protsessi vaatavad hellitaval pilgul kindlasti mitmed riigijuhid, kes n\u00e4evad selles \u00f5igustust iseenese poliitikale. Nagu autokraadid Xi Jinping Hiinas, Narendra Modi Indias, Putin Venemaal, Viktor Orb\u00e1n Ungaris, Recep Tayyip Erdo\u011fan T\u00fcrgis v\u00f5i Robert Fico Slovakkias. Selles \u00f5hkkonnas surutakse diplomaadid k\u00f5rvale ja asju hakkavad ajama pealike isiklikud esindajad, kellel on omad huvi v\u00f5i kelle huvid langevad kokku pealiku omadega.<\/p>\n
Senine rahvusvaheline s\u00fcsteem laguneb n\u00e4htava kiirusega. USA asendab rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena n\u00e4htava agressiooni t\u00f5lgenduse ajaloolise saatuse v\u00e4ltimatusega. See t\u00f5estab ka, et Putin luges Trumpi \u00f5igesti, tolle isekus ja ahnus kinnitasid Kremli arusaama, et USA loobub liberaalse korra toetamisest. Kui aga suured ees, siis eks v\u00e4iksemad riburada pidi j\u00e4rel.<\/p>\n
M\u00f5nel puhul on m\u00f5ni v\u00e4ike isegi arengutest ees olnud. Nagu n\u00e4iteks Iisrael, kelle kohta \u00dcRO on aastak\u00fcmnetega vastu v\u00f5tnud k\u00fcmneid, et mitte \u00f6elda sadu resolutsioone rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumise p\u00e4rast Jordani l\u00e4\u00e4nekaldal palestiinlaste asualal. Praegu on n\u00e4ha, et Iisraeli liidrid on seni varjatud eesm\u00e4rgid otse v\u00e4lja \u00f6elnud.<\/p>\n
Gaza s\u00fcndmuste varjus on Iisraeli okupatsiooniv\u00f5imud gaasi p\u00f5hja vajutanud. Kui detsembri l\u00f5pul tegid 12 Euroopa riiki pluss Jaapan ja Kanada \u00fchisavalduse, milles m\u00f5isteti hukka Jordani l\u00e4\u00e4nekaldal Iisraeli uute asunduste rajamine, oli Iisraeli v\u00e4lisminister vastuseks \u00fcsna \u00fchem\u00f5tteline. Ta kuulutas, et juutidel on \u00f5igus rajada kodumaa Palestiinas kogu omaaegse Briti mandaaditerritooriumi ulatuses. Ehk siis riik j\u00f5est mereni, kuigi seda loosungit peetakse hoopis palestiinlaste terrorismi ilminguks. See on aga pikka aega olnud ka Iisraeli radikaalide loosung.<\/p>\n
Kahjuks Eestit selles taunivate riikide nimistus ei olnud. Kuigi v\u00f5inuks, sest rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4\u00e4nuseid tasub siiski hoida, neid v\u00f5i meil veel v\u00e4ga vaja minna.<\/p>\n